Selleks korraks siis sedapsi. Ja parem ongi - olid need vast jõulud! Üdini armsalt lõppes see aga teisipäeva õhtul, mil kõik Sõbrad Supilinna nõlval ühes ääretult toredas häärberis kokku said ja hilisööni õgisid, veini jõid (no muidugi oli vaja legendaarsele Herne supermarketile üle aedade hüpates läheneda. Vähemalt oli tegu "kõige otsesema teega") ja ennast unustavalt itsitasid (Aitäh, Eeva ja Vadi!). Muahaha!
Ent nüüd midagi eriti lõbusat. Ma tean küll, et see on kolleeg A telefonis juba mitu kuud vidistanud, kuid parem hilja kui mitte kunagi: siin ta on, Holly Dolly ja tema Leka polka. Ainult nii jabura viisijupiga saab jõuludest (ja tundest, et olen kolmkümmend seitse kilo juurde võtnud) üle. Oh lõppeks see aasta ometi.
0 comments:
Post a Comment