Ma usun, et mõnele siiasattunule on esimeseks küsimuseks, "kas tõesti Maimets ise?" - Jah, see olen mina.
Niisiis, palju õnne kõigile politikaanidele, kes eestikeelses valimiste-eelses poliitbloginduses käppa katsuvad. Kõigile teistele soovin aga head uut aastat. Hoolimata sellest, et 30. ja 31. detsembri pidustustest on värin endiselt keres ja saba nagu polekski. Hea küll, Tartus Vanemuise kontserdimajas ja teatris toimunud aastalõpuballi korralduse üle tuleks pisut nuriseda: ligi 3000 inimene pressimine kahte majja on ilmselgelt võimatu ülesanne.
Hoolimata sellest, et Paavo uue teatrijuhina ka kinni telgitud terassi üle uhkust tundis. See oli hoopis umbne ja uimastav paik, mistõttu jääb üle vaid vaimusilmas ette kujutada, kuidas presidendipaar 24. veebruaril õhtutualettides külalisi vastu võtab, kõigil õhupuudusest kurk kipitamas ja hiidpuhuritest umbseks köetud ruumis lendlevatest tolmutortidest nina kinni. Mazeltov!
Pidevalt kahe maja vahel saaliv inimlaviin ummistas ka ballisaalide ukseavasid ja tualette, rääkimata sellest, et põhjalikult valmis mõeldud programm jäi paljudel nägemata: saalidesse ju ilmselgelt ei mahu ning ekraaniga varustatud paikades oli heli niikuinii maha keeratud (majasisese korraliku teletehnika kasutamine oli samas väga nutikas leid). Hea, et südaöise euroshõugi ära nägi - selleks tuli nii mõnelgi ligi poolteist tundi varem saalis kohad muidugi rabada. Aga kokkuvõttes: mis siin nuriseda, saigi hoopis end veinijoomisele ja heade sõpradega kohtumisele pühendatud.
Uue aasta tulemine oli see-eest küll meeleolukas - sõprade, jabura teleprogrammi ja varahommikuni voolava vahuveiniga (miskipärast otsustas teletüdruk Tuuli Roosmaga kaasa tulnud seltskond lahkuda peolt teiste kokku ostetud pudelitega, kilekott käe otsas klirinal kõlkumas). Mnjah!
Ikkagi ei nurise. Liiatigi, kui tsiteerimist jätkata, võiks kasutada Ingrid Tähismaa sõnu tänases Kroonikas: "Uus aasta tuleb eriti hea!" Eksju.
0 comments:
Post a Comment