Ega mul suurt midagi öelda ei ole, aga neljapäevaõhtusel Noortebänd 2008 eelvõistlusel, kus zhüriitöös osalesin, noomis Kristiina mind selle eest, et ma üldse enam ei blogi. Ja tõtt-öelda on tal õigus. Mitte et ei oleks aega, vaid et ei ole tihtipeale midagi eluliselt olulist öelda. Võib-olla on põhjus ka selles, et eestikeelses blogosfääris on seda möla ja kamarajura piisavalt palju - vaja siis mul ka kobiseda. Muidugi, siis kui hing täis saab (kes mind tunnevad, need teavad, mille või kelle aadressil eelkõige), kavatsen ikka köhida. Teisalt on enda elu väljaspool arvutit palju põnevam - ei mul pole aega pidevalt läpaka ees passida ja iriseda-viriseda, kui ümberringi nii toredaid asju sünnib ja kui eluteel nii toreda inimesed mu ümber on... Näiteks üks vahva üritus oli Rolfi eilne plaadiesitlus, mida sõbrad juba aastaid oodanud olid. Oli täitsa vahva. Ja isegi plaat on selline, mis tuju rõõmsaks teeb. Aitab sest löraajast, kevad tuleb! Taas! Ning isegi varahommikusest eetrist tingitud unisus ei tee tuju pahaks. Nüüd Tartusse. Mnjah...
Põhimõtteliselt kuulsin et pean nädalavahetusel aastapäeva tähistama. "Aastakene möödus õige ruttu...," rääkis üks ammune rahvalaulusalm. Jee-jee-jee!
1 comments:
Aitäh, Andrike! :) Kohe toredam Norra reisi alustada..
Post a Comment