Ega tali taeva jää, ütles kolleeg...

... Ja kui mina jõudsin halama hakata, et talvest on kõrini, tuletas T mulle meelde, et ma ise ju tahtsin lund ja talve. Pidin talle siis selgitama, et jaanuaris - jah, veebruaris - jah. Aga m ä r t s jäetagu rahule. Kaua võib ses lumes sumada!

Ehkki eile, kui olime M-iga end soomlastest pungil Controventos pakutud huvitavatest roogadest täis puginud, oli läbi lumesajuse vanalinna päris armas kodu poole kõndida. Seda isegi hoolimata sellest, et mu kingad olid Toompea nõlvade jaoks liiga libedad ning mul oli tunne, et kohe-kohe prantsatan ma siiasamma lumehange siruli.

Ning viitena olgu toodud nii Meriti lugu kui ka kontekst, mis loo sisu hävitab. Nii on. Pigem lisan fotomeenutusi nädalavahetusest Tartus, mille kohta käis üks järgmine sms:

Matused. Siis sünnipäev. Teine veel. Nüüd joon pubis. Siis külla. I'm riding on an emotional rollercoaster. :S

Aga pildid siis sellised (ja lugege Mattiase blogi ka, seal on väga toredaid mõtteavaldusi):

Mattias-poiss on just Kristoferi mängutorni ümber löönud. Jee! :)

Sünnipäevalaps Maarit.