Depressiivsed Eesti teivasjaamad

Ma olen alati mõelnud, miks Tallinna lennujaama reisijate alal on "restoranis" nõutud hinnad üle mõistuse kõrged. No mida värki - võileivakolmnurk salaami ja juustuga on 65 krooni!
Tegelikult ma saan nüüd aru küll. Nende äriloogika ütleb, et kui inimene niikuinii Eestist võõrsile kulutama lendab, las siis plekib pisut veel riigi õhuväravas ka, taskud on tal ju pappi täis kui putru.
Teine põhjendus on humaansemat laadi. Ehk tahavad nad vaeseid eestlasi lihtsalt psühholoogiliselt ette valmistada: välismaal on kõik oi-oi-oi-kui-palju-kallim, näete nüüd ise, et ei maksa sinna ronida, püsi parem kodus ja maksa siin oma arveid. Tõelus on muidugi midagi muud - võõrsil on elu oi-oi-oi kui palju odavam. Mitte vaid seal, kuhu ma seekord teel olen. Cannes'is, seal Vahemere-äärses kuurortlinnakeses peab sul dollaripakk taskust välja küünitama, alles siis võtab ettekandja jutule. :) Õnneks on Nizzas asjalood teised. Seal võid sa lihtsalt elu nautida ja piki kaldaäärset promeneerida, kartmata, et kohalik teenindaja sind kuidagi imelikult vahib, kui sa temas möödudes talle jotsi ei viska.

Ajalooanaalid!

Saabus pressiteade:

Kelle osaks saab peaahind – supervideo ja kuldsete tähtedega sissekanne MTV Eesti ajaloo-anaalidesse, selgub juba homme!

Ootan põnevusega, kellele langeb au anaali pääseda. :)

Kõik said kokku Kribuldis!

Nii hõiskas Õde, kui pühapäeva eel suguvõsa kokkutuleku kokku leppisime. Nii mõnigi imestas, et mis neil pealinlastel-kirjatsuradel nüüd viga hakkas, et end viimaks ometi Kesk-Eestisse kohale lohistasid. No aga kunagi tuleb ju see samm ka ära teha. Vastasel juhul näen Mattiast ja vanemaid järgmine kord kluti keskkooli lõpupeol. Aga nüüd oli hea - ta veel vähemalt ei räägi midagi ega saa öelda, et kebi pealinna tagasi, onu! :)

Jehhuu, Mattias!

Professorid Sai ja Banaan. Pikk jutt, aga vähemalt ei jäänud pealinnas nälga :)

No mida ludripilti! Haa!

Igatahes olid väike brunch ja keskpõrandale kokku tulemine nädalavahetusele ilusaks punktiks. Noh, sellele nädalavahetusele, mis algas vingema roki ja rolliga reedel ning päädis päev hiljem suuremat sorti lebamise ja hilisõhtuse G sünnipäevaga, külaliseks vaid mina. No ei jõudnud Pudisoole. Kuidagi ei jõudnud. G miskipärast polnud nõus toanurgas istudes sünnipäevatorbikut pähe panema ja seda tüüpilist sünnipäevapasunat pröötima. Lõbus oli sellegipoolest.

11 aastat tagasi ja ei päevagi rohkem!

Klassiõde on enam kui armastusväärne! Ta tuletab alati meelde, mitu aastat tagasi me keskkooli lõpetasime. See oli siis täna 11 aastat tagasi ning toonagi oli 13. juuni reede. Palju õnne, ma lähen avan selle puhul mõne hõrgu vahuveini. :)

Kerli, ootan põnevusega!

Vahepeal... (ehk teisisõnu - kes teeb, see palju jõuab. Või siis ümberöeldult - kes roojases uberikus ei passi, et end vaid veebis välja elada, see saab ka elust osa):

Presidentlik retk mõisapeole - tehtud. Ilus ilm ja toredad inimesed. Aga oma kodus on parem.
"Kung fu Panda" - tehtud. Ärge küsige, miks küll.
"Eesti meeste laulud" - tehtud. Aasta superkultuurielamus number 1. Aitäh Reedale, kes seltsi võttis.
RR-i sünnipäevapidu - tehtud. Oh sa mu meie, kui lõbusalt võib aeg Brasiilia rütmides minna.
Isegi "Eesti otsib superstaari" - tehtud. Ma ei saa aru, miks on lastesaated öösel eetris?
Celine Dion Helsingis - tehtud. Jah, Massive Attack tuli ohverdada, aga olemus, tegevus ja tulemus olid seda väärt. Aasta superkultuurielamus number 2.
Lenny Kravitz - tehtud. Paraku jääb Lenny-elamus aastate taha Lilleküla staadionile, sest vabas õhus nii rajult head rokki kuulata on parem. Ent ega siis plekksaal Lenny headust vähenda.

Kõigist neist elamusist võiks rääkida nii mõndagi. Ent mis seal ikka - pigem vaatan ootusärevalt tulevikku. Näiteks juuli algusesse, mil Kerli Kõiv v-i-i-m-a-k-s ometi oma esimese albumi maailmaruumi paiskab. Kes veebimeediat tunneb, see teab, et viral marketing on sel plaadil vinge. Ent kõik lood pole siiski veel maailma ees. Häid ja väga häid lugusid on sel plaadil jalaga segada, aga minu tänaõhtuseks lemmikuks on lugu "Creepshow". Sest kes see teine ikka julgeks laulda järgmist (mõtte terviku nimel lühendatud):

I'm from a land called secret Estonia
nobody knows where it's at
ice cream mountains and chocolate skies
nobody knows where it's at
welcome to the creepshow
I'm from a land called secret Estonia
nobody knows where it's at
cinnamon houses and licorice flies
nobody knows where it's at
welcome to the creepshow
põdral maja metsa sees
väiksest aknast välja vaatab
jänes jookseb kõigest väest
lävel seisma jääb
kopp-kopp lahti tee
metsas kuri jahimees
jänes tuppa tule sa
anna käppa ka
welcome to the creepshow

Kerli, kas või selle üheainsa looga oled sa siinse põnevalt creepy elu kokku võtnud. Helistamiseni! :)

Need ei ole nelgid, need on roosid!

Stockmanni lilleäri. Keskpäev. Siseneb päikesepõlenud vanahärra.
- Kuulge, kas teil nelke ka müüakse vai?
- Jah, näete - siin ääres on igas suuruses ja värvis ning siin on veel ka kobarnelgid.
Vanamees tatsab roosikapi juurde, pilk peatub roosadel suurtel roosidel.
- Aga näe, need on ju päris ilusad!
- Need ei ole nelgid, need on roosid!
- Ah vai roosid! Nägid nii nelgi moodi välja!
- No nüüd solvasite te küll kõiki roose kõikides vaasides.
Vanamees ei tee repliiki kuulmagi ning ostab oma nelgid. Või siis roosid.

***

Ning veel. Lõpuks ometi on Sakul valmis saanud minu lemmikmaitsega Vichy vesi - laimi- ja mindimaitseline. Oleks selle tulihingeline tarbija, aga miskipärast saadeti toimetusse vaid näidised. Ning poes saada ei ole. Kust ma saan? Millal müüki tuleb, härrad Saku Õlletehased? :)

***

Oma õõvastavast EMO-kogemusest ehk Mustamäe haigla traumapunkti-elamusest, end "klienditeendidajaks" nimetavast värdjalikult ülbest seasilmadega registraatorimutist räägin hiljem. Väkk. Ei taha tuju rikkuda, pigem tunnen heameelt Katsi ja Heili sünnipäevast. Palju õnne!