Eile saabus Tallinna kohale taas meeletu vihmahoog, mistap oli mõttekas hoopis kodus püsida ning Serbiast kingiks toodud Josip Broz Tito kokaraamatust mõnda rooga valmistada. Meie pilk jäi püsima ühel kasserolliretseptil (tulemuse järgi otsustades oli see ühepajatoit), mida 1979. aastal pakkus gurmaan-Titole Iraagi palees Saddam Hussein. Ehkki arvutasime vajaminevad komponendid ümber, jäi rooga lõpuks ikkagi väiksema õukonna jagu üle. Ahjaa, talleliha asemel kasutasime kanaliha. Ning pastinaaki keeldusime ka panemast. Said nüüd, Tito! Ent roog oli ülimaitsev ning see kõik nägi viimaks välja selline:
Datlid mekivad kanalihaga ülihästi! :)
Pildil piiluvad retsepti poole Hussein ja Josip.
Näh! Valmis sai!Ahjaa, ma ei saa endiselt aru, kust unenäod tulevad - heitlikud nagu sürrealistlik lavastus, milles üks stseen vahetub kibekähku teisega, tegelased muutuvad ja muunduvad ning lugu pakub sääraseid keerdkäike ja lahendusi, millest avali silmi mõeldagi ei oska. Põnev, et tänasel ööl oli üks tegevuspaiku meie pere vana korter Karlovas oma segasummasuvilat meenutava suure toa ja nõukaaegse vannitoaga. Hmm... Tõeline filmielamus, mille järel on taas megalahe positiivse emotsiooniga üles ärgata ja tõdeda, et kõik on nii hirmarmsalt hästi. Mis siis, et nüüd keelitab ka kingiks saadud raamatus, Ron Leshemi "Beaufort" (Väga Hea Raamat!) passiv pühendus mind suitsetamisest loobuma. Et mind inimõiguste rikkumises ei süüdistataks, ei hakka täit pühendust siinkohal ette kribama. :)
1 comments:
Kõige kohta, mis puudutab unenägusid, käib üksainus neljatäheline sõna: sürr.
Post a Comment