Milline meeleolukas päev. Peamine muidugi nõmetsirkus Tallinna linna volikogus. Baah! Ei viitsigi kommenteerida, eks ajalehed ole seda kõike homme täis, aga nüri ja nõdrameelne oli see kõik igal juhul. Aga ega hommikune koolituski lõbult-lustilt alla jäänud. Koolitajaks muidugi mina :) (Appi, ma vaatasin praegu "Baari" lülitust ja süda läks pahaks). Üks oluline inimene lahkus riigist (aga tervitused ja kallistused ikkagi sinna kaugele maale) ja imeline ilm, rääkimata tööst, viis Linnahalli "Hull sinu järele" kaema... Brr, külm on see kuramuse lokaal seal küll. Mu jutt on nagu mingi draamasarja sünopsis. Ma vaikin. :)

Et oleks üks asi selge: joomine EI ole uhkuseasi. Ja kahjurõõmu tundmine SAMUTI mitte. See statement ei haaku küll kuidagi minu praeguse oluga, ma lihtsalt ütlen seda. Vaat nii.

Aga üks emotsioon jäi eilsest õhtust kirja panemata - huuulluuud päääevaad. Põlevil silmadega inimesed luusivad ümber Stockmanni, kaelas peldikupaberi rullid, näpus tonn seepi ja sooje sokke. Nuhutavad nõdrameelselt õhku ja loodavad, et igas järgmises letis on asi odavam kui eelmises. Ja see kollane värv. Dzhiizös! Ma olen seda varem ka öelnud, aga mul tuleb seda vist korrata - koristage kollane ära, sest see ajab vihale. Nii palju kollast mõjub lihtsalt tervisele. Mis mõnu on kollakile vahelt endale potsikuid või karvamütse kaabata. Pealegi on see justkui maailma kõige süüdistavam värv: "Noh, ei raatsi normaalse inimese kombel endale mütsi osta jah, loodad, et nüüd kaabid siis kõige soodsamalt? Niikuinii jääd lolliks sina ja võidab kaupmees," näikse need kilomeetritepikkused lindid ütlevat...

Ja Tulka on jälle headline'idesse jõudnud, ihihi! Elagu tema! Nüüd on SLÕhtuleht tal juba ekstrasensiga kaelas ja üritab Heimar Lengi needust maha võtta. Kuulge, see läheb üha jaburamaks. Onju, Tuuli? :)

Jheez, mis pilt on isast homses kobrulehes. Väkk-väkk. Aga noh, minu tagasihoidlik arvamus ei puutu siinkohal asjasse :) Koju jalutasin täna igatahes vilkurite välkudes - linn on lisaks Gruusia sherezaadi-perele täis nüüd juba ka Küprose riigipea delegatsiooni. Ja väidetavalt võib julgestuspolitseinikke nii suure hulga erinevail trajektooridel tiirutavate vippide peale nappida. Oioioi. Ja praegu meenus mulle, et stressitabelis on ajakirjanikud kümnepalli süsteemis 7,5 punktiga teisel kohal. Kahekordne oioioi! Ma lähen nüüd igaks juhuks magama ega näe ainult tööd unes. :)

Eile tuli lumi maha. Ja läks siis kohe ka minema. Vähemalt Tallinnas. Henriku sõnul olla Virumaa metsad aga küll üpris talviseks muutunud ja selleks mõneks ajaks ka jäänud. No nii, pidu läbi - loodus läheb tuttu! Ma ei tea, mida mina veel ootan. Peaks ka teki üle pea tõmbama ja kevadel koos lumikellukeste ja sinililledega taas silma lahti tegema. Oi, kui meeldiv see oleks... Aga tegelikult ei tea ikka ka, siis jääks üpris palju asju tegemata-nägemata, tundeid tundmata ja elu elamata. Ei, vananedes hakkad selle peale ikka vist rohkem mõtlema, kuidas üha rohkem aega kasutada, mitte maha magada. Ah, ma ei tea ka. Selle jutuga langes mulle vähemalt kolmkümmend aastat turjale juurde. Oioioi. Selle nädala märksõna on töövastuvõtud.

Ja nädalavahetus, te küsite. Noh, tegelikult küsin ma seda endalt ise (meenub pühapäevahommikune "Hommikukohvik", milles Aime Viira ja Mai Väljataga tegid selgeks nende egode ja alteregode paiknemise, erinevused mõistete "saama" ja "vajama" vahel ja palju muud... Uhh!). See oli lihtsalt jumalik. Sügislõhnaline Tartu, head inimesed (ohtra veiniga, muidugi!) ja suurepärane laupäev oma armsate vanematega. Noh, mul õnnestus oma pohmelli märksa edukamalt varjata kui kandilise moega vennal, ihihi! Ma pean talle hakkama "kiirelt kaineks" või "keemia teeb imet" nippe õpetama, siis suudab ka kangema ee... unisusega särasilmne välja näha. Aga igal juhul jõudsin üle mitme-setme aasta ometi ka Aura veekeskusesse (okei, tahtsime empsiga küll tervisekeskust väisata, aga kui sa pead järjekorras nii umbes 30 inimese taga ootama, millal oma käterätikukese ja võtmekese saad, siis käigu nad ka kuu peale). Ma ujusin ka, ausõna. Kuigi sportiivse isa küsimuse peale, palju ujusite, võisin ma ainult "oh, ikka päris mitu korda!" vastuseks kobiseda. Noh, okei, pole ma, jah, mingi spordikutt, ma tean... :)

Aga vesi mõjus imehästi. Või olid need uued riided. Või lihtsalt hea tuju imelisest nädalavahetusest. Või hingeline rahu viimaste aegade arengutest. Või laupäevaõhtune lasanje (torud, okei!) ja uno-klotside ladumine. Või midagi veel hirmarmsamat, mida sõnadesse panna polegi võimalik ega mõtet. Kõik kokku vist. Või mis.

Eilsest alates tean ma, mida tähendavad süümekavõileivad. Emad teevad neid lastele, kui nad on ise hilja peale jäänud või midagi ära unustavad... Ihihi. Noh, siin on muidugi võimalik mõistet laiendada. Võib ju mõelda suhetele ka laiemalt ja seda terminit kasutada (või toimingut teha). Süümekavõileib võib laiemas tähenduses olla ju ka suvaline kingitus millegi heastamiseks: lilled, tordid või muu... :)

"Juhuslik pauk Narvas mõjutab vähe turistide heaolu Pärnu kuurortis," teatab vaieldamatu nädala beibe, Domina Traveli marketingijuhi abi Karin Piir. Teemaks on seesama öine rünnak Egiptuse kuurortidele (Nuweiba jt). Kuidas saab keegi nii lolli juttu ajada?

Tjah, võib-olla olen ma ülimalt naiivne, ent mulle ei mahu pähe, miks inimesed teineteist tapavad. Praegune ärritus on tingitud BBC jt uudisteagentuuride otseülekannetest Taba kuurortist Siinai poolsaarel, kus väidetavad palestiinlased väidetavalt turiste õhkisid. Kurat, ma ju olin seal kandis - Dahabist pole sinna eriti palju maad... :( Urr. Lähen pigem magama, et ma kogu oma tänaõhtust paha tuju bloogi ei valaks. Siinkohal ei saa jätta mainimata oma vihapurset ka teostustädidele, kes, tundub, ei saa aru, mida nad teevad...

Selveri anekdoot:
Selveri kassiir küsib kliendilt: "Kas Teil Partner on?"
"On," vastab klient.
"Andke siia, ma tõmban läbi!" nõuab kassiir.

Selliseid meeleolukaid palasid saadavad kolleegid siin üksteisele. Käisime just söömas. Kui hea on lõpuks ometi süüa! Henrik nimelt otsustas täna varahommikul toimetuse porgandite, õunte ja kaalikatega üle valada. Suitsetamise asemel, nagu ta ise oma hiiglaslikku aiasaaduskoormat põhjendas. Tühja kõhu peale neid kapsaid-kaale ragistades oli lõpuks tunne, et happe ja aluse tasakaal on mu sees eluks ajaks rikutud. Paksupõseline õun ja tigedik-kidur porgand läksid riigipiruka pärast maos kaklema. Aga et porgandeid oli rohkem, siis nad moodustasid kiiresti koalitsiooni ja viskasid lahke õuna opositsiooni. Mul läks multifilm peas käima... :) Ja teate - suitsetamise vastu need küll ei aidanud. Närvid läksid läbi ja käsi küünitas kui iseenesest suitsupaki poole. Tänu tervislikule juusturullile (öäk, friteeritud loomulikult) on maokuningriigis jälle rahu maa peal. Või et siis "rahu on mao peal".

Muuseas: BINGO! Sa vastasid õigesti!!! Miljon on sinu!!! Palun võtke sahtlist paber ja kirjutage endale tšekk. Nüüdsest võid oma nime leida ka miljonäride edetabelist. Kes tahab ka mängida, tehku seda aadressil www.miljonimang.com.

Ja see, mis Tallinnas toimub, on nüüdseks juba nal-ja-num-ber. Pentus oma "partnereid" ikka ei hellita, võttes Keskerakonnal, ma loodan, suu ammuli. Juhhussussuu! :)

Pentus: Keskerakond ei ole usaldusväärne

Reformierakonna Tallinna piirkonna juht Keit Pentus nentis läbirääkimisi kommenteerides, et Keskerakonna seisukohad olid võrreldes teisipäevase koalitsiooninõukoguga sajaprotsendiliselt muutunud, mis oli meeldiv, aga ka küsimusi tekitav.

"Kui veel teisipäeval oli Keskerakond vastu kolmeteistkümnele meie esitatud eelarvepositsioonile, siis täna nõustusid nad kõikide meie esitatud ettepanekutega," märkis Pentus. "Kahjuks pean pool tundi pärast kohtumise lõppu tõdema, et Keskerakonna siirus on kaheldav, sest mulle jõudnud info kohaselt võttis Edgar Savisaar ühendust Res Publicaga, soovides alustada koalitsiooniläbirääkimisi. Nii tundub, et Keskerakonna praktiliselt 100%line meelemuutus eelarve ja mitme teise küsimuse osas, mis viimase kahe päeva jooksul toimunud on, on tehtud arvestusega, et Keskerakond ei pea neid lubadusi mitte kunagi täitma."

"Info, et Keskerakond teatas samaaegselt meiega laua taga eelarvet arutades Res Publicale, et soovib nendega alustada läbirääkimisi koalitsiooni moodustamiseks Tallinnas, on kahtlemata erakordselt ebameeldiv," ütles Pentus.

Keskerakond nõustus tänastel läbirääkimistel ka Reformierakonna soovidega, et keskerakondlikus propagandas süüdistatud Allan Alaküla kirjutaks selle nädala jooksul lahkumisavalduse, et Keskerakond võtaks volikogust tagasi eelnõu volikogu liikmete arvu vähendamiseks 31 liikmeni ning et linnavalitsus toetaks Reformierakonna fraktsiooni eelnõud kinnitada nimekiri nendest objektidest, mida Tallinna kesklinnas müüki ei panda.

Imelapsel oli hääl kinni. Kahjuks. Käisin eile siis Alex Priorit kuulamas, seda va Stanislavski lapselapselapselast. Ei osutunud see kontsert paraku nii võimsaks, kui Moskva kinofestivali peensusteni väljapeetud lõpugalat jälgides mulje jäi. Aga mis teha - praktiliselt otse lennukilt saabunud häälemasin polnud lihtsalt töökorras. See-eest meeldib mulle üha rohkem õdus ja hubane "Kolme näoga mees", kus eile ühed ebakained mees ja naine oma pereelu lahkasid: "Sulle lähevad rohkem korda su isa ja ema kui mina," süüdistas naine. "Mis sa nüüd siis sedasi," poetas väsinud moega mees tagasihoidlikult. Ja nii edasi. Heeh. Homme võtan suuna Tartusse, aitab siin pealinnas kügelemisest küll. Beware!

Üldjoontes mulle avatud kontorid meeldivad. Kui ära harjuda sellega, et sumin hetkekski ei lakka (ja et mõni pastojannovene hümni kuulata tahab) ning kui teada, et siis, kui poliitilised vaidlused või muud ägedad sõnasõjad intervjuid tehes kõrva või isegi telefonitorru kostuvad, tuleb mikrofon "mute" peale vajutada ja kõigile "vait olla!" röögatada. Aga mobiiltelefonid ajavad küll hulluks. Ma laulan juba iga helinat kaasa - okei, nuumanuumajeed võib toimetaja föönist kuulata ja mingeid barokseid menuette võib-olla ehk ka, aga see Nokia nä-nä-nää-nää-nä-nä-nää-nää ajab lihtsalt hulluks... Ja helesinised vagunid ja... Oo, õudust, kõige hullem on kalli Küllikese viiu-viiu-viiu! lõugav politseisireen, mis võtab alati südame alt õõnsaks, tekitades tunde käed üles tõsta ja iitsatada: "Äi, põle teind!" Miks inimesed on loobunud toredatest tirr-tirr! helinatest. Mul küll on selline helin, justkui oleks vana aja lauatelefon taskusügavusse peidetud. Aga ei häiri kedagi. Ma ise arvan vähemalt. Võib-olla sellepärast, et seda ei saa kaasa laulda ja nii ei jää see kummitama.

Ärge mind nüüd jumala pärast ebanormaalseks pidage, aga tänast linnale laskunud sompu vaadates saan päeva lauluks vaid Mariah Carey "All I Want For Christmas" pidada... :) Jeehuu! Koolitants tuleb meelde. Seal Vanemuise juhi segamini pööratud kontoris laua taga mahedat muzooni kuulates...

Heeh, Bloggeri üks moderaatoreid, kes on otsustanud biznizist loobuda, kirjutas, et "blogs" on nüüd ka eraldi kategooriana ameeriklaste lemmikmängus "Jeopardy's" (meie mõistes siis "Kuldvillak"). Tänuväärne töö.
Eile meediakülge kokku pannes ja neid ma-ei-tea-mitmendat-korda-näidatavaid-filme silmates tuli meil Katsiga mõte, et peaks hakkama ajaarvamist mõne sada korda näidatud "kultusfilmi" järgi arvutama. Nagu näiteks: "Noh, ma nüüd päris täpselt ei mäleta, kuna me Londonis käisime - see võis olla viienda ja kuuenda "Armageddoni" vahel... Hmm.. Võib-olla oli see siiski kuuenda ja seitsmenda? Just-just. See oli siis." Ajaarvamist võib muidugi ka keerulisemaks ajada - ega kõik ei peagi ju kohe tönkama, millest sa räägid. Näiteid? Palun väga: "Viimati ujusin ma meres kümnenda ja üheteistkümnenda "Armageddoni" vahel, aga kindlasti oli see pärast "Kodu keset linna" sajandat osa ja enne "Naistevahetuse" esimest osa". :) On ju väga konkreetne?
Vein on hea, aga teeb uniseks ja ei lase silmi hommikul lahti teha. Eriti siis, kui on vaja Vikerraadio otse-eetris eilset Maire saadet hinnata. On alles tööülesanded...