Nädalavahetus on käega katsuda, sest Tannu "Droopy" Tatter on aktiveerunud. Rõõm-rõõm!: On ikka natsa aega mööda läinud, kui teile viimati mõnunewsi saatsin. He he käisin ennast päikese all laadimas ja nüüd olen üks pruun -tuff - mother….! Aga mis minust, räägime parem mõnust. Unustage väljas varitsev sügis, olme, mured ja hingevalud. Me oleme ju kõigest inimesed! Ja vajame mõnu, möllu, armastust ja head muusikat. Seda ma teiega just jagada tahaksin. Seega juba see reede tulge julgelt Hollywoodi manu, sest P. Julm ja Meri vanad Rulers of the Deep kunnid annavad kuuma. Spets audiovisuaal FX ja julmalt tantsu! Laupäeval omlett sisse, parki jalutama ja õhtuks vormi. Kes veel ei ole Havannas käinud, siis osa Kuubast toome teile laupäeval Hollikas kätte. DJ Johel Escobar ja DJ Dominguez on taas meite maal hunnikus salsa ja latin-popiga paugutamas. Kes salsat ei oska, siis luban, et õpetame! Olge ikka sama traksis ja tublid ning kohtume öös! Nämma. Siin linnas juba igav ei hakka.

Aga päev, see kõle-külm-tuuline oktoobripäev, on olnud väga unine. Külm on ikka veel kontides - käisin tööhommikusöögil Pegasuses, mis oli lihtsalt lõdisema ajavalt jahe. Ja isegi söepannid (teate, ma ei tea, mis sõna see on, peaministriturneelt saabunud Henrik ka ei tea... Gaasi-midagi?) - tegelikult muidugi üks tühja ballooniga nurgas kõlkuv pannike - sooja küll ei andnud. Võeh. Eilsel lõunapausil prahvatasin Igrekile, et heh, ma olen ikka siivsuse etalon küll. Ja mõte arenes kohe edasi, et ei tea, kas Pariisi mõnes teadusmuuseumis (või kus iganes mujal nad neid ka ei hoia) võiks ma saada auväärse koha massi- ja meetrietaloni kõrvale. Oleks igatahes väga tore. :)

20 PÕHJUST, MIKS TÖÖ JUURES TULEB SERVEERIDA ALKOHOOLSEID JOOKE:

1. Kõige tugevam motivatsioon tööletulekuks üldse.
2. Maandab stressi.
3. Soodustab avameelset suhtlemist.
4. Vähendab nurinaid väikese palga üle.
5. Vähendab töölt puudutud päevade arvu, sest töötada võib ka pohmelliga.
6. Töötajad räägivad juhtkonnale seda, mida nad arvavad, mitte seda, mida juhtkond kuulda tahaks.
7. Hoiab talvel kokku küttekulusid.
8. Tekib pidev rahulolu oma tööga, sest ka siis, kui töö on halb, on kõigil ükskõik.
9. Kaastöötajad tunduvad palju kenamatena.
10.Firma kohviku toit tundub palju maitsvamana.
11.Ülemused tõstavad pidevalt heas meeleolus olles tihemini palka.
12.Palgaläbirääkimised on üleüldse palju tulemuslikumad.
13.Töötajad on õhtuti kauem tööl, sest puudub vajadus kohe tööpäeva lõppedes baari rutata.
14.Töötajaskond on väga lahke ja avatud olemisega ning kõigil tekib pidevalt palju häid ideid.
15.Kaob vajadus end lõunavaheajal kiiresti purju juua.
16.Suureneb tõenäosus oma ülemust alastiolekus näha.
17.Arendab suhteid endise NSV Liidu territooriumil asuvateriikidega.
18.Töötajad ei vaja enam kainenemiseks kohvi, teed ja mineraalvett.
19.Koopiamasina peal istumine ei tundu enam üldse labasena.
20.Segane pomin ja lalin muutub üldiseks käitumisnormiks

Meelelahutajad juba teavad, kuidas peab olema. :) Olen päev otsa EasyJet'i pileteid vaadanud ja ei saa aru, miks ma juba õhus ei ole: see on NII odav! Nüüd hakkab plaan aasta lõpu poole, kui mitte isegi suisa aastavahetuseks Londonisse-Glasgow'sse sõita. On, kuhu minna; on, keda külastada. Vat-vat. Henrik saadab Edinburghist-Glasgow'st lõbusaid lugusid, aga noh, ei hakka neid siinkohal avaldama. Loen ise ja itsitan pihku;)

Neile, keda tavalised puhkused ära hakkavad tüütama, pakub Vene armee vaheldust: 70 dollari ehk umbes 900 krooni eest päevas saab kogeda teenistust Venemaa relvajõududes, vahendab Raadio Kuku.
Tegemist puhkusepaketiga «tõelistele meestele» või nendele, kes on argielu üksluisusest tüdinud.
Vene armee veteranid õpetavad puhkajatele muu hulgas Kalašnikovi automaadist tulistamist ja kempsupoti puhastamist hambaharjaga.
Lisatasu eest võib lasta seersandil selle tegevuse ajal enda peale karjuda.
Puhkuseprogrammi organisaator Aleksander Drobjakov ütles, et teravast elamusest soovivad osa saada peamiselt rikkad ärimehed.
«Kui väeteenistus on vahele jäänud, tunnevad paljud mehed vajadust saada veidi sõjalist väljaõpet, et pidada end karmiks kutiks,» ütles Drobjakov.

Appi. :) Ise olen aga rahul. Tuju tegi heaks pisi-Triine küsimus Katsile: "Emme, aga kes neid kasse värvib?" Ta nägi Keskturu kandis väga palju kodutuid kasse lihtsalt. Normaalne küsimus ju?

Nii tore, et Renxil nüüd ka internettum kodus on. Saab kõik kohe otse ja omadega võrguavarusse ära öelda. Orkut sakib. Mis tast kasu on, kui kuidagi sisse ei saa... Aga korter on neil nii armas. Mulle igatahes meeldib, koli või sisse :) Ja et oleks kohe siinkohal ära öeldud ja teema unustatud - räägin küll Argost ka. Nii, nüüd rääkisingi... Aga ma rohkem igaks juhuks ei räägi.

Mõtlesin välja uue sõna. Meelelohutus. Aitab meelelahutustoimetusest. Nüüd võtame suuna meelelohutustoimetusele. :) Hea ikka, kui mõnikord inimesi valesti kuulda.

Lugesin siin just hiljutist Arterit. Okei, Pulleritsu Keidi-intervjuud on juba piisavalt palju kritiseeritud, ei hakka sellega taas pihta. Aga nõmerubriigist "Erilane" leidsin endale meelepärase tegevuse hullude päevade jaoks. "Mine loomapoodi. Räägi müüjale, kui väga sa papagoid osta tahad, ja palu mõnda näidata. Pärast pikka uurimist küsi: "Kas number suuremat pole?" Kui müüja sind imelikult vaatama jääb, räägi, kuidas kalade vaatamine sind rahustab, ja torma akvaariumite juurde. Vaata kalu veidi aega ja siiskarjata: "Ta jõllitab mind!", ja torma poest välja." Ma olen kindel, et suudaksin sellega hakkama saada. :)

Reality strikes. Tagasi tööpostil... Viimased päevad on kui unenäos möödunud, heh. Jõudsime seltsilistega varahommikul kella kolme paiku Tallinnasse tagasi ja ma peaaegu et kukkusin jalalt voodisse - muidugi alles pärast seda, kui olin Smaugile tema Privibas iela äärsest Alfa kaubanduskeskusest toodud nänni kätte toimetanud (kurat, kraapelaud teda küll ei eruta, aga see-eest möllab ta vahtkummist pallidega... Silvia saatis öösel ju sms-i, et Smaug on igavusse suremas...). Eilsesse päeva jäid sompunine Jurmala oma armeenia restorani ja irmarmsa allee-peatänavaga; niisamuti jõudsime hotelli Latvia Taevabaari ja tuterdasime muidu ringi. Laupäeva sügissombu aga veetsime Siguldas ning ümbruskaudsetes metsasaludes (mina ei tea, miks Janisel oli vaja meid mööda metsi lohistada, et näidata "a vot zdjes i drugoi gosudarstvennõi vid dlja Vairachku" :) Öös müttavad teetööde masinad ja asfaldist hõõguv aur ja aparaatidest kerkiv suits surnuaia kohal mõjus igatahes väga "Davidit lintshivalt". Eriti meeldejääv oli aga resto kusagil looduskaunis paigas, kus ma suutsin lätlaste pähkli-rosinaleiba ära armuda. Nämma. Nüüd istume toimetuses ja mugime seda ühes köömnejuustuga. Ja muidugi Riia klubid-klubid-klubid ning ööd "kodumaa pinnal". :) Teate, soovitan teile igal juhul mõnel hetkel aeg maha võtta ja lihtsalt minna. Ja sõita. Mis siis, et uni tahab roolis uinutada - sest pole mitte kui midagi. Sest lõõgastust lihtsalt on vaja. Phäh, mõtleks, justnagu oleks ma mingi uudisavastusega nüüd lagedale tulnud. Aga mis siis. Ise olen rahul ja kuulan Norah Jonesi edasi (CD-plaate on tänu Riia-reisile küll ohtralt).

Hilisöised tervitused Eestimaa pinnale. Oleme edukalt jõudnud Slokas ielale [update: loomulikult on tegu Skolas ielaga, täpsustused kommentaarides] Riiga, et kasutada lahket võimalust ööbida siinsel "Eestimaa pinnal". Jaa, Aigi - "Laine" hotelli peauks paistab otse aknast ja küütleb oma kollakat tooni meenutamaks mullust. Ihihi. Nüüd aga võtame suuna "Nautilusele" - pidu peab ka saama, ma ei jõua enam seda va Riia palsamit mekkida (väkk!). Tegelikult on uni, sest mina pidin ometigi ainus kaine olema, kes automobiili Lätimaale tüürib. Jeerum, kuus tundi roolis - mul on tunne, et ma olen ise peast juba suunatuli. Ja Läti piirivalvurit üldse ei huvitanud, kas mul load on või et mis autoga on tegu - vaadati ainult iidee-kaarti ja saadeti reipa käevibutusega edasi. Ilus on siin, kas teate. :)

Milline meeleolukas päev. Peamine muidugi nõmetsirkus Tallinna linna volikogus. Baah! Ei viitsigi kommenteerida, eks ajalehed ole seda kõike homme täis, aga nüri ja nõdrameelne oli see kõik igal juhul. Aga ega hommikune koolituski lõbult-lustilt alla jäänud. Koolitajaks muidugi mina :) (Appi, ma vaatasin praegu "Baari" lülitust ja süda läks pahaks). Üks oluline inimene lahkus riigist (aga tervitused ja kallistused ikkagi sinna kaugele maale) ja imeline ilm, rääkimata tööst, viis Linnahalli "Hull sinu järele" kaema... Brr, külm on see kuramuse lokaal seal küll. Mu jutt on nagu mingi draamasarja sünopsis. Ma vaikin. :)

Et oleks üks asi selge: joomine EI ole uhkuseasi. Ja kahjurõõmu tundmine SAMUTI mitte. See statement ei haaku küll kuidagi minu praeguse oluga, ma lihtsalt ütlen seda. Vaat nii.

Aga üks emotsioon jäi eilsest õhtust kirja panemata - huuulluuud päääevaad. Põlevil silmadega inimesed luusivad ümber Stockmanni, kaelas peldikupaberi rullid, näpus tonn seepi ja sooje sokke. Nuhutavad nõdrameelselt õhku ja loodavad, et igas järgmises letis on asi odavam kui eelmises. Ja see kollane värv. Dzhiizös! Ma olen seda varem ka öelnud, aga mul tuleb seda vist korrata - koristage kollane ära, sest see ajab vihale. Nii palju kollast mõjub lihtsalt tervisele. Mis mõnu on kollakile vahelt endale potsikuid või karvamütse kaabata. Pealegi on see justkui maailma kõige süüdistavam värv: "Noh, ei raatsi normaalse inimese kombel endale mütsi osta jah, loodad, et nüüd kaabid siis kõige soodsamalt? Niikuinii jääd lolliks sina ja võidab kaupmees," näikse need kilomeetritepikkused lindid ütlevat...

Ja Tulka on jälle headline'idesse jõudnud, ihihi! Elagu tema! Nüüd on SLÕhtuleht tal juba ekstrasensiga kaelas ja üritab Heimar Lengi needust maha võtta. Kuulge, see läheb üha jaburamaks. Onju, Tuuli? :)