"Kui telerit mõtled, tuleb välja kirjutada," meenub fraas eilsest "Ärapanijast". Teemaks ikka Postimees, mis muud :) Seda võib küll öelda, et eilne saade oli filigraanselt ette valmistatud. Ja seda ei kohta siinsel telemaastikul väga sageli. Vat-vat.
Ja, üllatus-üllatus, vana kooli 115. juubel tiksub ootusärevalt üha lähemale. Ehkki oleme siin isekeskis plaani võtnud, et sõidame hiiglasliku taksoga kooli juurest Vanemuisesse, tipime sohvrit ja kepsleme suminal tantsuplatsile ("ihihi, nad ei saa ju meid välja visata enam", pistis Hiie), tuleb mul tõsiselt kaaluda, kas jääda pealinna erinevate klubide avamisele või siiski sest mitte välja teha ja Tartusse põrutada. Hmm...
USA aja järgi on jäänud veel üks päev presidendivalimisteni (tegelikult juba vähem), ent ma tegin juba varahommikul CNN lahti - vana küünik ootab uudiseid, noh. Et mis siis sedapuhku juhtuma hakkab...

Oi, näe - esimene november on tulnud päikese ja selge taevaga. Tore. Kuigi ma ei saa aru, kuhu see kaunis ilm nädalavahetusel jäi. Tjah, ausalt öeldes jäid kõik mu tegemised üpris öödesse, mistap polnudki sest väga hullu. Reede tõi lauamängupõrgu Aedvilja striidil ja head sõbrad Tartust. See oli heaks lõõgastuseks, arvestades tõsiasja, et pärast salvestust tööle jõudes oli peatoimetaja oma asjad juba pakkinud. Ma ei saa mitte millestki enam aru, tahaks õhata. Tunduks lihtsam. Tegelikult saan ja see ajab harja veel enam punasemaks. Eks siis täna hakkab nägema, mis juhtuma hakkab. Sama vana laul jätkub täpselt aasta aega hiljem. Uskumatu.
Ehkki oleks tahtnud nädalavahetusel Tartusse kimada, tuli see tööde-tegemiste tõttu ära unustada - laupäeval kobisin Annega hoopis balletti "Luikede järv" vaatama. Tõsiselt chill, kui nii võiks üldse balleti osas väljenduda. Ja Rahvusooperil näikse üpris hästi minevat: suurejoonelised dekoratsioonid ja hiilgavad kostüümid (tantsutasemest loomulikult rääkimata) jätsid mulje "nagu päris". Heh, see oligi päris ju, loll mina. Ma ei ole seda zhanri vist ikka väga kaua külastanud... Perekondlik "Coppelia" külastus oligi viimane kord. Pärast seda vudisime Illari juurde, et õhtu meeleolukalt ja muusikaliselt lõpetada. Ihihii! Siinkohal jõudu Alexile, kes pühapäeval kodumaa tolmu taas jalgelt uhtus ja Shoti mägismaadele siirdus. Ja eilse õhtu veetsin kotlettide ja "Rohelise miili" seltsis. Mida muud võikski tahta.

Aga siinkohal kasutan võimalust ja reastan oma mõtted, mis seoses "Viienda elemendiga" pähe tulid. Ma mõtlen sellele alati, kui seda filmi näen, ent ei suuda endas kuidagi selgusele jõuda - mis asi on see viies element. Tuli, õhk, maa, vesi. Tjah, need on mateeria algained. Aga element, keda kehastab Milla Jovovic? Armastus? Hing? Inimene? Naine? Dialoogis väljendub see kui "armastus" - ilma selleta, tegelikult ilma vastaspooleta (teise inimeseta, Bruce Willise tegelaskujuta) see relv "kurjuse vastu" ju ei toiminuks, kui polnuks armastust kahe inimese vahel. Et "armastus on elu alus"?
Siit mõtet edasi arendades leidsin, et just see Luc Bessoni mõtteviis võiks olla lepitajaks reaalteadlaste (Suure paugu ja evolutsiooniteooria pooldajate) ning religioonikummardajate vahel. Justkui kompromissvisioon, mis määrab selle, et reaalteadlastel on õigus nelja elemendi koosmõju (mateeria) osas, ent viies on teadusele tabamatu (mõõdetamatu). Selle võivad usklikud enda Jumalaks nimetada, ent ometi on see midagi sootuks nimetatmatut. Või öelda, et see (misiganes see siis pole) on jumalikku päritolu. Sest Jumala või jumaluse mõistele on see kõige lähemal, sest keegi ei saa faktiliselt tõestada, kust hing pärit on. Jumala päritolu ka ei saa tõestada, sest algtekstid puuduvad (Piibel algab ju sissejuhatuseta, keskendudes sellele, kuidas "juba olemasolev" Jumal alustas maailma loomisega). Tunded on kasvõi näiteks psühholoogiliselt mõõdetavad (nimetatavad), aga hing ju pole...
Ega mu mõttekäik väga segane pole?

Heeh, hindud hakkavad lõpuks ometi ka oma popstaari otsima! Nimelt jõudis teleformaat "Pop Idol" Indiasse - kolm aastat pärast selle esmakordset näitamist Inglismaal lansseerivad nad saate "Indian Idol". Ja eesmärk pole leida parim laulja, vaid see, kes suuda kogu rahva laulma panna, teatas kohaliku Sony esindaja.
Eile vaatasin "Viiendat elementi". Ja mis seal salata, see tekitab ikka mus miljoneid mõtteid. Siis, kui saate salvestuselt naasen, üritan mõtted siia kirja panna. :) Ja mida teeb Nick Carter minu unenägudes, ah?

Lahe ettevõtmine. Ise olen tervisepäeval, sest ringikappavad viirused ähvardavad ilma rahu, piimatoidu ja lamamiseta külla tulla. Praegu aga ootan külla koldreksi, ferveksi ja terafluud. Lubasid läbi astuda, kui neil tööpäev lõpeb. ;)

Kauneim saksakeelne sõna leitud

Saksa Keelenõukogu (Deutscher Sprachrat), Goethe-Instituudi ja mitmete teiste institutsioonide osalusel korraldatud rahvusvaheline konkurss kauneima saksakeelse sõna leidmiseks on edukalt lõpule jõudnud. 24. oktoobril autasustati võitjaid telekanali WDR otsesaates. Esimese koha sai sõna „Habseligkeiten“ (varanatuke), teisel kohal järgnes „Geborgenheit“ (kindlus- või turvatunne) ning kolmandal „lieben“ (armastama).

4. maist kuni 1. augustini jõudis korraldajateni 22 838 ettepanekut 111 erinevast riigist. Kõige enam pakuti välja sõna „Liebe“ (armastus), kuid kvantitatiivsest näitajast oli antud ettevõtmise puhul palju olulisem valiku põhjenduse veenvus ja tabavus. Sel moel välditi tühipaljast edetabelihullust.

Võitjaks osutunud Doris Kalka esitas sõna „Habseligkeiten“ (varanatuke) tähendusvarjundite peenetundelise ning filosoofilise analüüsi ja võitiski seeläbi prominentsetest isikutest koosneva žürii poolehoiu. Muuhulgas tõstis ta näiteks esile antud saksakeelse sõna koostisosade sisulise vastuolu: ühalt sõna „Habe“ (vara), mis tähistab ilmalikku omandit ning teisalt „inimliku õnnepüüdluse ülim ning maises elus saavutamatu eesmärk: õndsus (Seligkeit)“.

Tänu mängulisele selgitusele jõudis esikolmikusse ka Hispaaniast pärit Gloria Boschi pakutud „lieben“ (armastama): „See sõna on minu jaoks ilusaim saksakeelne sõna, sest seda lahutab elust (Leben) vaid ükainus ‚i’

Enimnimetatud sõnade hulgas olid veel „Gemütlichkeit“ (mugavus), „Sehnsucht“ (igatsus), „Heimat“ (kodumaa, kodupaik), „Freiheit“ (vabadus), „Frieden“ (rahu), „Sonnenschein“ (päikesepaiste), „Schmetterling“ (liblikas), „Vergissmeinnicht“ (meelespea).

Paralleelselt toimus konkurss ka laste hulgas. Siin osutus võitjaks kümneaastane Sylwan Wiese sõnaga „Libelle“ (kiil).

Valik huvitavamatest ettepanekutest on antud välja raamatuna, mille pealkirjaks „Das schönste deutsche Wort“. Mitmed saksa keelele tehtud humoorikatest ja vaimurikastest armuavaldustest on pärit nimekatelt kirjanikelt, poliitikutelt, teadlastelt jne. Muuhulgas näiteks Loriot’lt, Wolfgang Joopilt, Wladimir Kaminerilt, Renate Künastilt, Christina Weissilt.

STATISTIKAT
"Das schönste deutsche Wort"
Kokku: 22.838 ettepanekut (& ca. 600 ettepanekut lastelt)
Ligi 25% ettepanekutest saabus väljaspoolt Saksamaad (111 riigist)

Enim nimetatud sõnad Saksamaalt
Liebe (armastus)
Gemütlichkeit (mugavus, õdusus)
Sehnsucht (igatsus)
Heimat (kodumaa, kodupaik)
Kindergarten (lasteaed)
Freiheit (vabadus)
gemütlich (mugav, õdus)
Frieden (rahu)
Sonnenschein (päikesepaiste)
Schmetterling (liblikas)

Osalenud riigid (kokku 111) + enimnimetatud sõna
USA - Gemütlichkeit (mugavus, õdusus)
Šveits - Liebe (armastus)
Austria - Liebe (armastus)
Poola - Vergissmeinnicht (meelespea)
Itaalia - Sehnsucht (igatsus)
Sloveenia - Liebe (armastus)
Bulgaaria - Liebe (armastus)
UK - Schmetterling (liblikas)
Soome - Vergissmeinnicht (meelespea)
Lõuna-Korea - Mutter (ema)
Prantsusmaa - Sehnsucht (igatsus)
Holland - Fingerspitzengefühl (vaist, peenetundelisus)

Vaevu kolm nädalat tagasi Pärnu Rüütli tänavat kaunistama toodud dekoratiivkapsastest on paljud ära varastatud, samades vaasides seisnud elupuud on viimseni minema tassitud, kirjutab Pärnu Postimees. Mis teil seal toimub, kulla kuurortlinn!?

And now, something completely different:

"Siseministeeriumis on ettevalmistamisel uus e-riigi projekt, mille raames omandab riik 20 miljoni krooni eest rate.ee keskkonna ning pärast selle muutmist uutele vajadustele vastavaks kantakse sinna kõik Eesti elanikud, igaüks saab kasutajakonto, võimaluse endast pilte lisada ja teiste pilte kommenteerida.

Projekti umbkaudne maksumus on koos rate.ee keskkonna ostuga esialgsetel hinnangutel 100 miljonit krooni. Konto loomine rate.ee keskkonda saab olema kohustuslik, esialgu on plaanis kõik elanikud andmebaasi kirja panna viie aasta jooksul. Kasutajakonto tegemine peaks esialgsete andmete alusel maksma hakkama 100 krooni, üle 60-aastastele, alla 18-aastastele, invaliididele ja paljulapseliste perede vanematele/hooldajatele 25 krooni.

Väljatöötamisel on rakendus, mille abil saab rate.ee keskkonda siseneda ID-kaardi abil. Siseministeeriumi projektijuhi J. Tamme sõnul võimaldatakse keskkonda sisenemine ka internetipankade kaudu. "Tehniliste lahenduste väljatöötamiseks kuulutatakse järgmise kuu aja jooksul välja riigihange," sõnas Tamm. Tamm põhjendas ka, miks eelistatakse olemasoleva keskkonna ostmist uue väljatöötamisele. "Rate.ee on eestlaste seas väga populaarne ja paljudel on seal juba oma konto ja pildid olemas. Kokkuvõttes aitab see kulusid kokku hoida, täiesti uue keskkonna loomine läheks riigile oluliselt kulukamaks," selgitas Tamm. "20 miljonit krooni on ka riigi jaoks küllalt suur raha, kuid ettevõtmine on seda väärt ja ka keskkonna populaarsuse eest tuleb maksta."

Projektijuhi sõnul tagab ja kinnistab kohustuslik konto rate.ee keskkonnas eelkõige inimeste põhiseadusliku õiguse sõnavabadusele. "Kõik soovijad saavad nüüd täpselt välja öelda, mida nad mõne teise inimese kohta arvavad," lausus Tamm.

President Arnold Rüütel leiab, et suurprojekt tugevdab Eesti omariiklust ning toob kõik kodanikud üksteisele lähemale. "Me oleme tegelikult kõik ühe suure pere lapsed. Lõpuks ometi avaneb meil võimalus seda ka tegudega väljendada. Teel Euroopasse peame olema tugevad ja kokku hoidma, et Eesti suudaks edukas olla. Selleks peame me kõigepealt üksteist tundma, üksteisest aru saama, mõtlema nagu üks terve ja tugev tervik. Kõigi kodanike kaasamine rate.ee keskkonda annab selleks kiiresti muutuvas modernses ühiskonnas väga head võimalused," sõnas Rüütel.

Venemaa välisministeerium on avaldanud Eesti suurprojekti suhtes kahtlusi, kas suudetakse tagada Eestis elava vene rahvusest vähemuse õiglane hindamine rate.ee keskkonnas, samas tõi ministeeriumi esindaja esile ka muud probleemid. "Millega suudab Eesti garanteerida, et vene keelt kõnelevaid inimesi ei hakata sihilikult maha hääletama? Või et Eestis elavaid natsikuritegudes kahtlustatavaid ei hakata liiga kõrgelt hindama?" küsis Vene välisministeeriumi esindaja.

Projekti varase staadiumiga käis tutvumas Läti siseministeeriumi delegatsioon, mille liikmed avaldasid Eesti projektile tunnustust ning lubasid valitsuse tasemel arutada samasuguse projekti alustamist Lätis.

Projektijuht Tamm tunnistas, et arutlusel on olnud kõiki elanikke hõlmava rate.ee süsteemi tutvustamine 2005. aasta maailmanäitusel Jaapanis.

Ettevõtmine peaks looma ka umbes 300 uut töökohta - uued töötajad hakkavad rate.ee keskkonda peamiselt administreerima ja kinnitama lisatavate piltide ja kommentaaride vastavust normidele."

See oli nüüd muidugi nali, eksju?

Nii. Lolliks läinud. See on nüüd ametlik. Ma pole tükil ajal nii vara tööle jõudnud. Aga töö tahab tegemist ja perekond toitmist, eks? Heh. Eile käisime näiteks Henrikuga Tabasalu tervisekeskuses. Aga bassein jäi meist puutumata, sest mullivannid, auru- ja infrapunasaunad haarasid meid oma lummusesse. Nämma. Pärast olime nagu roosad beebid, kes lalinal auto poole tuterdasid. Te oleksite võinud hea sõbra käsi näha - need nägid pärast ohtrat ligunemist välja kui kümneks päevaks toidulauale unustatud keeduviinerid. Krimpsus as hell. Heh. Aga nüüd tööle.

Pljuone, Iiivoooo! :)

Piiks-piiks-piiks, täna algas kampaania "Laps pole nukk!" Nii, kallid vanemad, kas kuulete! :) Aga rohkem meeldis mulle siiski lugupeetud sotsiaalministri Marko Pomerantsi hommikune avaldus Terevisioonis, et vanemad peavad oma lastega suhtlema neile mõistetavatel meetoditel, näiteks msn-is. Ja Reikop pööritas silmi ega uskunud, et vanemad emm-ess-enni selgeks õpivad. Tjah, miks ei näe mina oma armsaid vanemaid msn-is oma pealinnas redutava pojaga suhtlust loomas. Sellised te olete! :) Näiteks kolleeg Küllikese tütar pani talle msn-i arvutisse ja nüüd suhtleb ta Postikana nime alt tütrega täitsa vabalt. Nojah, kolleegidega ka, spämmides mind igal võimalikul hetkel msn-aknakesega ja küsides "aga mida ma nüüd teen".

Milline tormiline nädalavahetus... Saabusin mõnda aega tagasi just töölt lubadusega kindlasti midagi koduleheküljele kribada. Nüüd üritangi seda teha, kui Smaug mind just ei segaks. Tiirutab siin mööda mu rüppe ringi ja topib käpakesi klaviatuurile. Väkk, on alles egopunn. Peaks teda kammima, ehk näeks ta natukene inimese moodi välja ka - ilge pulstik on ta hetkel ikka küll. Ooo, kui meeldiv - velvetpüksid lihtsalt armastavad kassikarvu. Ihihi. Nii, nüüd leidis ta endale palju staarima koha - põrnitseb monitori kõrval pikutades mu sõrmi, justkui posides omaette midagi. Äh, kõõm: ta lösutab ju hiire peal ja ongi mu tegevuse niimoodi halvanud. Heh.



Aga eilne Öögalerii Double Coffee's, reedeõhtune Reno soolaleib ning turneed Juniori juurde... Need võib küll meeleolukaks ja õnnestunuks lugeda. Seda enam, et saan oma kunagi kõveraks kiskunud elu taas naerule vedida. Nämma.

Ma lihtsalt pidin selle siia panema, sest see oli nii muhe. Tööpäev hakkab lõpule kiskuma (kõlab nagu "kiiva kiskuma", kas pole?) ja nädalavahetus voolab vulinal peale. Eile õhtul meenus Henriku väljend itaalia perekonnast. Vastab tõele.