Kel huvi pealinnas toimuva vastu, see külastagu järgmisi linke:
www.aspit.com/uputus/
www.hot.ee/nokrt
www.local.ee/sammy/paldiskimnt/
Näete, mis saab, kui linn väikeseid tänavaid ehitab. Ai-ai-ai. Oi, selle unustasin muidugi mainimata, et Jaanus mõne päeva eest oma sünnipäeva tähistas... Ee, see lõppes varavalges siin samas Aedvilja Street'il. Koos ühe kummalise daamiga, kes meie diivanikesel une ära magas. Aga vaat ei ütle, kes see oli.
29.7.04
Võiks ju midagi kobiseda ka, mitte tähtsa näoga muljet jätta, justkui oleksime me veel Soomes. Ihihi. Tegelikult jõudsime tagasi juba esmaspäeva õhtul pärast Helsingis shoppamist ja Karl Fazeri kohviku hiiglaslikku mangojäätist. Pärast sain veel kõhuvalu ka. Viimased päevad on kui uinamuinasjutt - midagi ei tee ja midagi ei toimu. Ei, valetan - eile sai siis oma silmaga "Chicago" ära nähtud. Oi-va-li-ne. Tõsiselt. Väärt vaatemäng, milles saab kõike vaid omadussõnaga "suurepärane" kirjeldada - valgus, heli, kostüümid, näitlejad, koreograafia... Võib-olla tõesti olen liiga kiitev, ent asi on siiski seda väärt. Eelmise muusikalielamusega ei anna võrreldagi. Asi oli seda nauditavam, et kogu etenduse lahmas taevast meeletu veelaviin (tänasel päeval on pool pealinna juba vee all, sest "soe suvine" vihmatorm on uputanud mitmedki linna tänavad - Maakri ja Tuukri on loomulikult esimeste seas), ent ometi suutsid näitlejad-tantsijad kaldteedel käpuli käimata jalga vibutada. Tubli, Merle! Nii et need kadedikud, kes ennustasid "Chicagole" (ka kunstilist) hukku - vihma sajab ja rahvas ei tule ja blää-blää-blää -, peavad paraku oma sõnu sööma. Ja mis siis, et tänaõhtune etendus ära jäetakse, sest vihmavaling on laululava enda kütkeisse mähkinud. Homme jälle :)
24.7.04
Sekundi eest lajatas taevaluukidest Pori kohal alla mee-eeletu vihmavaling, nii et hetkeks tekkis hirm pressibussi lae pärast. Aga en ole hullu - tegu on hoovihmaga. Mis siis, et korraldajad murelikult pidevalt lakke piiluvad ja näpuga vehkides teineteisele midagi seletavad. Poole tunni pärast algab Alicia Keysi pressikonverents - no, on alles mutt - mul pole temalt nagu kohe mitte kui midagi küsida. Et kuidas te nii kuulsaks saite vä? Ah, ma parem lähen ja kuulan, mis diiva pajatelleb. Ai, kurat, valing hakkas jälle pihta. Meil ônnestus Henriku ja Silviaga pääseda ülilahedale sisekontserdile, millele jagati välja üksnes 40 piletit KOGU festivali peale. Hea, et meid oli eile eelteavitatud - üks vahva laulusônade mees, kes teadis rääkida oma jubedast kogemusest Harku järve kantril (ôlgu vôdistav liigutus lisandub siinkohal minu poolt), viis meid eile asjaga kurssi. Projekti nimi oli Le Petit Circus ja algas ühe muheda olemisega härra saabumisega, kes veeris teatrisaali kogunenuile soomekeelset "Viimast korda linnas! Viimast korda Poris" ja tatsas siis veidra konstruktsiooniga lauakese taha ja hakkas möllama. See, mida ta tegi oli lihtsalt us-ku-ma-tu, eksju Henrik? Tal oli hunnik motoriseeritud lelusid, kes tsirkuseareeniks kujundatud lauakesel ringi vurasid ja klôbistasid, ukerdasid ja veeresid. Iga mütsatusega kaasnes muidugi konkreetne heli. Lisaks oli tal lauanurgas pisike kandleke, millel keerlesid vurrid, mängurotid (loomulikult "laulsid" nemadki pillikeeltega kokkupuutel) ja trapetsid ööpimeduses säravate akrobaatidega - trapetsitekski olid pillikeeled - vôite juba arvata, et nemadki üürgasid oma joru. Kôik see kokku moodustas 25-minutilise kontserdi, mille järel suutsin vaid ôhata: "Kôik on kokku muusika!" See oli nii sheff, et edaspidi peabki Poril keskenduma pigem intiimsematele sisekontsertidele ning nentima, et kôik pealavadel toimiv on vaid rahalôhnaline peibutuspart. Noh, eks see nii tegelikult ju olegi - tuleb vaid teada, et elamusi pakuvad väikeruumid märksa enam. Ja eks tuleb neid esinejaid ka teada, sest ma poleks ealeski osanud oodata, et leian Väikese tsirukuse-nimelisest projektist nii kaifi elamuse. Vot-vot.
Ja veel üks armas elamus - hommikukohv ja singipannini kohvik-klubis nimega Havana. Soovitan. Ma hakkan juba soomekeelsetele ajaleheartikleile pihta saama. Homme kasvavad mulle pôdrasarved ka ja juba ma kappan, kabjad kaardus, metsa poole. Tshaupakaa.
P.S. Kurat, nad lükkasid pressika tunni vôrra edasi. Lollakad. Nüüd läheme süüa otsima.
Ja veel üks armas elamus - hommikukohv ja singipannini kohvik-klubis nimega Havana. Soovitan. Ma hakkan juba soomekeelsetele ajaleheartikleile pihta saama. Homme kasvavad mulle pôdrasarved ka ja juba ma kappan, kabjad kaardus, metsa poole. Tshaupakaa.
P.S. Kurat, nad lükkasid pressika tunni vôrra edasi. Lollakad. Nüüd läheme süüa otsima.
23.7.04
Väike peatus Pori turismiinfos. Päris naljakas päev on täna olnud, alates ülimaitsestamata viieeurosest hommikusöögist meie anonüümsete alkohoolikute villa hommikusöögilauas - linnareidi tulemuseks on aga miljonid kroonid kulutust (vähemalt mulle tundus nii), seevastu oleme mitme-setme eseme, vidina, riidetüki ja ma-ei-tea-mille-veel omanikud :) Ja päikegi on otsustanud pilvede vahelt välja tulla... Mistap kimame Meri-Porisse. Randa, noh! Oo, on ilus siin väikeses linnakeses. Keskitori piirkonda soovitan igatahes kôigile. Saab rahast ruttu lahti.
22.7.04
Nii. Nüüd siis oleme taas jôudnud sesse kaunisse festivalipaika Pori linnakeses. Jeehhuu! Tegelikult on muljeid küll ja veel, ent kuna see pressiala on siin nii ülerahvastatud ja täis ebameeldivaid korraldaja-töötajaid, siis ma praegu lihtsalt ei räägi :) Ilm on lihtsalt suurepärane - tundub, et päike lôômab sajakraadise kuumusega. Mida vist ei saa öelda sugugi Tallinna kohta. Ihihi. Mis sel elul praegu ikka viga - väike vein, väike piknik... ja ohjeldamatult head muusikat. Muudkui ole, toida parte (ja kuradi lollakaid kajakaid, kes partide eest kôik ära tahavad süüa) ja vaidle môttetute naistega elu môtte üle. Sorry, aga ma teen oma elusuhtlusvalikud alati ise. :) Ujuda tahaks. Nagu mee-lee-tuult. Sest ma olen juba esimeste tundidega saanud endale pôletuse pähe, mul on tunne. Kraaps.
21.7.04
20.7.04
Mulle meenus siinkohal kunagine keelenali, mida Katsiga küljelt vaatasime ja itsitasime. Meediaküljel pole mitte haruharv juhus, mil räägitakse midagi teleka naljadest. Ja saa sa siis nüüd aru, mida ma sellega mõelnud olen, kui reas ootamatult seesugune poolitussõna esineb: teleka-nali. Natuke mõtlemist ja siis mõistabki :)
Ühesõnaga, jäägu see huumor siis keelefriikidele. Aga põhimõtteliselt on täna mu ametliku suvepuhkuse teine päev. Jee! Täna ei tahaks teps mitte oma kalleid kolleege õrritama minna... Nagu ma eile juba tegin. Aga oli vaja ju ometi töölt läbi käia ja kurblik-irooniliselt naeratada, et näe - teie siin muudkui töötate, aga mina ei tee mitte kui midagi. Nad olid valmis mulle kambakat tegema. Ma olen selles enam kui kindel. Seepeale võtsin oma seitse asja ja putkasin shopping-tuurile. Kuidagi tuleb ju kättevõideldud puhkuseraha laiaks lüüa. Näiteks ujumisriideid ostes. Tore, et igal pool on ujukate allahindlus - kauplused on loobunud tuhandete sisseostetud ujumisriiete eest mõistlikku tasu saamast. Sest eks see hooaeg hakkabki juba lõppema. Masendav. Nüüd ootame autot, et Viinistusse kimada. Ehk midagigi suvist näha-teha, ehkki pilved pealinna taevas kogunevad juba viimaseid tunde üpris hirmuäratavalt. Täna varahommikul ärkasin puhkusehirmuhigi otsa ees. Sest miks muidu mu laup üleni märg oli. Aga võib-olla oli lihtsalt palav. Äkki peaks talvetekist loobuma... Hmm... Hea mõte.
Nädalavahetus oli tormiline. Nagu ikka, kui Postimees suvepäevi peab. Sedapuhku Käärikul. Sedapuhku Kekkose sauna ja muheda järve kaldal. Ujuma! Paadilaenutama! (Oo, ja see polnudki mina, kes täisrõivis järve kukkus. Nojah, kolmeinimese paat oli meie tarvis seitsmekohaliseks laienenud ja eks sel oli kõrini järgmisi tegelasi endasse oodata. Nii ta paadisillalt eemaldus, visates viimase reisija karsumm! järvesügavusse. Ei, kõik laabus ülhästi. Ausõna.:)) Lõkkesussutama! SaunaõhtutamaJa lisaks veel rahvaste pall (aia, mu sõrm!), mis oli heaks alternatiiviks suisa jubedale Almer Jansu tantsutrennile ja Artur Raidmetsa õhtujuhtimisele.
Ja pühapäev tõi seiklused Lõuna-Eesti avarusis. Nämma! Kas te teadsite, et Tõrvas (teine välde!) on kaubahall Tõrvik ja FIE Kassi-Endel laenutab videokassette. Hiljem nägime üht ontliku onu rattaga mööda maanteeavarusi ringi väntamas ja kujutasime ette, et see ongi see va Kassi-Endel, kes Altnurga Endlale parasjagu mingit mõnusat seiklusfilmi kohale kärutab. Ihihi. Ja Tõrvast sain endale ka uue hambaharja Moonika (näe, jäigi Henriku autosse!), kelle juba pärast Tõrvat käiku lasime, et metsa vahel Katsi ja Henrikuga endale kaubanduslikku välimust anda. Noh, nice try, anyway! Pärnusse kärutasin ma juba ise, sest Henrik pidi ometi töönägu tegema. Väike pikniku-shoping ja juba me räntsatasime külili Silvia mõnusasse Raeküla-koju, et bruschettasid pista ja mune kugistada. Saatjaks mahlased marjajoogid... Ee, okei, see oli lihtsalt alliteratsiooni huvides. Tegelikult löristasime küll Saku on-ice'i. Ja kui Päike oli meie kallal oma töö teinud (nagu ka punased sipelgad, kes mind liigselt kõrvast hammustasid), kolistasime Haapsallu. Singer-Vingeri ja Dagö kontserdile. Viimane neist oli täitsa tore. Esimese etteaste rikkus ära vaid kahtlaselt mööda lava ringi tuikuv ja kakerdav Hardi Volmer, kes kontserdi alul ootamatult "Tere, Kuressaare rahvas! Te olete parimad!" karjus. Ee, kui ta ei lugenuks kõiki laulusõnu paksust kladest maha, oleks ma selle talle isegi andestanud. Aga kui ta isegi endakirjutatud sõnu ei mäleta, siis... Ja tal oli mingi kahtlane kana kõikide leheneegrite kitkuda. Sest need olid tal kogu aeg hambus. Hõmm...
Nüüd aga vakatan, sest suvi tahab oma osa nõuda - õue!
Ühesõnaga, jäägu see huumor siis keelefriikidele. Aga põhimõtteliselt on täna mu ametliku suvepuhkuse teine päev. Jee! Täna ei tahaks teps mitte oma kalleid kolleege õrritama minna... Nagu ma eile juba tegin. Aga oli vaja ju ometi töölt läbi käia ja kurblik-irooniliselt naeratada, et näe - teie siin muudkui töötate, aga mina ei tee mitte kui midagi. Nad olid valmis mulle kambakat tegema. Ma olen selles enam kui kindel. Seepeale võtsin oma seitse asja ja putkasin shopping-tuurile. Kuidagi tuleb ju kättevõideldud puhkuseraha laiaks lüüa. Näiteks ujumisriideid ostes. Tore, et igal pool on ujukate allahindlus - kauplused on loobunud tuhandete sisseostetud ujumisriiete eest mõistlikku tasu saamast. Sest eks see hooaeg hakkabki juba lõppema. Masendav. Nüüd ootame autot, et Viinistusse kimada. Ehk midagigi suvist näha-teha, ehkki pilved pealinna taevas kogunevad juba viimaseid tunde üpris hirmuäratavalt. Täna varahommikul ärkasin puhkusehirmuhigi otsa ees. Sest miks muidu mu laup üleni märg oli. Aga võib-olla oli lihtsalt palav. Äkki peaks talvetekist loobuma... Hmm... Hea mõte.
Nädalavahetus oli tormiline. Nagu ikka, kui Postimees suvepäevi peab. Sedapuhku Käärikul. Sedapuhku Kekkose sauna ja muheda järve kaldal. Ujuma! Paadilaenutama! (Oo, ja see polnudki mina, kes täisrõivis järve kukkus. Nojah, kolmeinimese paat oli meie tarvis seitsmekohaliseks laienenud ja eks sel oli kõrini järgmisi tegelasi endasse oodata. Nii ta paadisillalt eemaldus, visates viimase reisija karsumm! järvesügavusse. Ei, kõik laabus ülhästi. Ausõna.:)) Lõkkesussutama! SaunaõhtutamaJa lisaks veel rahvaste pall (aia, mu sõrm!), mis oli heaks alternatiiviks suisa jubedale Almer Jansu tantsutrennile ja Artur Raidmetsa õhtujuhtimisele.
Ja pühapäev tõi seiklused Lõuna-Eesti avarusis. Nämma! Kas te teadsite, et Tõrvas (teine välde!) on kaubahall Tõrvik ja FIE Kassi-Endel laenutab videokassette. Hiljem nägime üht ontliku onu rattaga mööda maanteeavarusi ringi väntamas ja kujutasime ette, et see ongi see va Kassi-Endel, kes Altnurga Endlale parasjagu mingit mõnusat seiklusfilmi kohale kärutab. Ihihi. Ja Tõrvast sain endale ka uue hambaharja Moonika (näe, jäigi Henriku autosse!), kelle juba pärast Tõrvat käiku lasime, et metsa vahel Katsi ja Henrikuga endale kaubanduslikku välimust anda. Noh, nice try, anyway! Pärnusse kärutasin ma juba ise, sest Henrik pidi ometi töönägu tegema. Väike pikniku-shoping ja juba me räntsatasime külili Silvia mõnusasse Raeküla-koju, et bruschettasid pista ja mune kugistada. Saatjaks mahlased marjajoogid... Ee, okei, see oli lihtsalt alliteratsiooni huvides. Tegelikult löristasime küll Saku on-ice'i. Ja kui Päike oli meie kallal oma töö teinud (nagu ka punased sipelgad, kes mind liigselt kõrvast hammustasid), kolistasime Haapsallu. Singer-Vingeri ja Dagö kontserdile. Viimane neist oli täitsa tore. Esimese etteaste rikkus ära vaid kahtlaselt mööda lava ringi tuikuv ja kakerdav Hardi Volmer, kes kontserdi alul ootamatult "Tere, Kuressaare rahvas! Te olete parimad!" karjus. Ee, kui ta ei lugenuks kõiki laulusõnu paksust kladest maha, oleks ma selle talle isegi andestanud. Aga kui ta isegi endakirjutatud sõnu ei mäleta, siis... Ja tal oli mingi kahtlane kana kõikide leheneegrite kitkuda. Sest need olid tal kogu aeg hambus. Hõmm...
Nüüd aga vakatan, sest suvi tahab oma osa nõuda - õue!
15.7.04
Ma lihtsalt pean siinkohal vahendama teieni katke ühest kirjast, mis tõmbas mu suu mitmeks ajaks naerule. Sest ma kujutasin seda kõike väga elavalt ette: "Tegelikult oli [see briti] tädi ilgelt šeff tüüp. Bussis rääkis ta mulle põhjalikult ära Briti siseministri juhtkoera (Blunkett on pime, nimelt) hingeelu. Sain näiteks sellist "kasulikku" infot, et tema eelmise koera nimi oli Lucy ja praegune on Seyla vmt ning ta peaks olema Lucy nõbu (mida iganes see ka koerte puhul tähendab:).Koer pidi teadma kogu Home Office'i maja peast, kuid väljaspool seda ja Blunketti kodu temast suurt kasu pole, eriti Euroopas, kus ta tegelikult ei juhi midagi ega kedagi. Nimelt olla probla selles, et koer on välja õpetatud Briti liiklusskeemi järgi ning Euroopas tormaks ta ilmselt kohe autoalla, Briti siseminister ühes temaga:)" Hea siiski, et meie valitsuskabinet juhtkoeri ei vaja. Vist.
14.7.04
Subscribe to:
Posts (Atom)