Ooo, ja Kätlinil on täna sünnipäev! Palju õnne.. Samasisulise avastuse tegin ma aasta eest, mil Schoolfestist rääkisin (jah, see oli ju nüüdki - reedel ja laupäeval pidasid Tallinna jõmm- ja jämmnoored maha uudse nimega "Summerstop" festivali... hoidsin, igatahes, eemale) ning meenutasin, kuidas Kurkses õhtusöögil käisime. Ajalugu on lahe.

Uhh, seepäev siis peaaegu läbi. "Sounds of UK" üritus Raekoja platsis oli nii kämp, et jäi vaid pisut alla Kessule ja Tripile, Länikule ja Vaarikule... ning õhupallidest puudleid ja astreid välja võluvale endisaegsele akrobaatile Sergei Fatkinile:)

Niisuguste elamuste keskel võib suisa et unustada, et neljapäeva õhtul kolleeg Markoga Pirital ujumas käisime (ei-ei, ujulas ikka!), enne suurele hotell-ujula-fitness-keskusele muidugi maailma kõige rohkem tiire peale tehes, siis konjakiaurudes endale uue soengu sain ning et reede koduses vaikuses ja rahus möödus... Nagu ka laupäev, kui selgus, et Suusi minust lahti öelnud on ning enam kohe kuidagi käivituda ei taha. Vaat' seesugused imeasjad siis...

Telemaja hommikud on nii vaiksed. Üksnes lavatöölised veavad rohelist rir-ikangast ning varajane rezhissöör juhatab vägesid... :) Kuldkalake Veevo Käpik, igatahes, saab süüa...üle pika aja... ja kõik näeb viitavat sellele, et tuleb taas töine päev...

Pärast pidu

Mis siin siis eile siiski juhtus? Kui väga ajusid pingutada, äkki õnnestubki midagi meenutada.
Vaip on kokku rullitud ja selles magab keegi. Volli? Ei, punane küünelakk ühel jalal, teisel jalal pole midagi ja kolmandas jalas on hoopis king... Järelikult on siin mitu sõpra ära väsinud ja pikali visanud. Lühtril pole kristalltilgakesi... Meelde tuli, jää lõppes ja siis me viskasimegi neid pitsidesse. Kalad on akvaariumis veel elus, aga kuidagi närvilised... Ah jaa, Jüri tegi ju eile neile tormi... mikseriga. Papagoi on ka ärganud, puhastab sulgi. Tema lasksime ju eile aerosooliga üle, sest arvasime millegipärast, et ta on plüüsist. Huulepulgajäljed laes? Me loopisime ju Marit õhku, ta kaitses oma väitekirja. Teema oli veel selline huvitav... Meelde tuli: “Meeleolu mõju kõõma keemilisele koostisele”. Korteri uks on pärani lahti, ilmselt soovis keegi kogu südamest ära minna... Esikus on varnas hunnik rõivaid: kaks jopet, üks mantel, rinnahoidja... Prügiämbris kellegi kiilaksaetud pea. Ah ei, see on hoopis pall. Kaktus, üleni paljaks kitkutud, selle kõrval aga habemeajamisvaht ja pardel. Tuhatoos on täis konisid, isegi üks pooleldi ärasuitsetatud pliiats on nende seas... Vann on täis – Volli, Jüri, Ants..., seda meest ma üldse ei tea... Ilmselt nad tahtsid ära minna, panid joped selga, istusid... tõsi küll, mitte autosse... Kindlasti uskusid, et jäid liiklusummikusse kinni...
See on aga küll imelik, kus siis klaver on? Ah siin, vagu parketis viib rõduni. Meelde tuli, me ju lohistasime midagi rasket eile öösel... Aga ei, vagu parketis viib edasi magamistoa poole. õnneks ongi klaver siin, tähendab, me lihtsalt sõitsime sellega veidi korteris ringi...
Mis jäljed need on, seintel ja isegi laes? See oli vist Peeter. Ta astus kunagi lennundusinstituuti. Kümme korda proovis sisse saada, 11. korral saadeti lihtsalt kohe minema. Põhjuseks öeldi, et ta oli püüdnud tarvitada alkohoolseid jooke autopilooti kasutades. Imelik, seda ma mäletan, aga mis eile toimus, selle asemel on täielik mälukas... On, peegel... See lõust seal teeb veel mulle silma! On see tõesti võimalik, et ühe ööga võib nägu nii tundmatuseni muutuda? See pole ju nägu, vaid etüüd pastelltoonides, nagu fotorobot vaataks vastu, nagu mingi makaagi ristsugutis purjus shimpansiga.
Laual on tordipõhi, seinal aga kreem ja küünlad... Keegi on ikka vägevalt puhunud. Loeme küünlad üle, sobib!
Palju õnne mulle sünnipäevaks!

Jesus Christ, kui lihtne on muutuda mängusõltlaseks. Nüüd on see siis käes. Esmalt arvasin, et Crypt Raider on lihtne teemantide kogumise mänguke ja nüüd, olles jõudnud 65. tasemele, olen lihtsalt vihast kõngemas. Hea, et on internet, kus mängufännid teineteisele õpetussõnu jagavad. Tore seegi, et meie Henrikuga lihtsalt suurimas kirjas kirjutet' instructioneid ei lugenud. Milleks, eksju :) Aga igatahes pole ma vaid üksi mängusõltlane, sest Henrik on ka. Jeejeejee! On teada, et avalikuks nuhtluseks on välja töötatud 100 taset, kuid mulle meeldib eriti ühe kommenteerija lause: "HAVE COMPLETED ALL THE 100 LEVELS BUT HAVE READ THERE ARE MORE AFTER THIS... WHERE DO THEY COME FORM?"

Lisaks veel - leidsin raadiojaama, mis ülikiiruga vaieldamatuks lemmikuks on tõusnud - Swiss Jazz Live. Muhe dzhässi, souli ja bluusi raadio...

Ma olen tubli, ma olen tubli, ma olen tubli. Ma teen tööd, ma teen tööd, ma teen tööd. Mulle meeldib see, mulle meeldib see, mulle meeldib see... Noh, keegi teine vaevalt viitsib mind motiveerida. Eks teen seda siis ise. Täna hommikul tuli mulle meelde 1. september. Aastate tagune. Kauge. Karge sügishommik, mil tead - suvi on läbi ning nüüd tuleb, ranits seljas, taas koolimaja poole vantsida. Ei viitsi. Aga ilm on selline... varahommikuselt reibas, läbi jaheneva õhu tunned veel päikesekiirte laiska soojendust. Oi, mulle meeldib. Veel midagi meenus. Siis, kui vh1 Boney M-i "Daddy Cool"i mängis, tuli miskipärast Ameerikas redutav Kaido meelde. Ihihi :)

Nii-nii, taas showbiz-uudiseid: 42-aastane näitleja Julianne Moore ("Hannibal", "Magnoolia") abiellus nädalavahetusel New Yorgis oma kihlatu rezhissöör Bart Freundlichiga. Vaat' sellised uudised kinoilmast. Ning veel - ei tasu unustada, et täna algab 60. Veneetsia filmibiennaal. Oh, seal tahaks tõesti olla...

Mulle meeldib, et keegi saadab pressiteate, avaldades umbusaldust AIDSile ja HIVile. Tegelikult on küll kirja sisu lisamata jäänud, aga lõbus on ikkagi :) Ja veel - tekkis kolleegidega mõte ühildada voodielu arvutimaailmast tuntud käsklustega - näiteks: host contacted. waiting for reply; error; abort. Abiks on ka ctr+alt+del ja kõik muud... ihihi!

Lugesin just ühte artiklit The Daily Telegraphist, kus kolumnist Tom Utley analüüsib Berlusconi süüdistusi sakslasest europarlamentääri Martin Schulzi vastu - mäletate ju, et taas toodi päevakorrale natsism ja mitte-aarialaste paigutamine konsentratsioonilaagritessee... Artikkel kubiseb galambuuridest ja muhedatest kommentaaridest ("I don’t think that I have ever met a German with a sense of humor, but I am quite prepared to believe that such people exist."), kuid eriti mõtlemapanev on artikli lõpulause: " We all hate each other, really.". Kultuuripoliitiliselt üsna õõvastav, aga üpris tõene väide - identiteediotsinguil lähtume siiski meie-tundest ("meil on ja nendel pole") ega püüa end (noh, väikeste erinevustega siiski, meenutades siinseid eurovastaseid) identifitseerida "varem identifitseeritud nende" (europooldajad) vastastena. Ja meie-hinnang on alati võimsam - vahel isegi hirmutav...

Minu silmad moodustavad praegu nina peal koos olles sõna Ouagadougou. See linn, teate ju küll. Nädalavahetus möödus tõelise paanika ja palundraga, mis siis septembri alguses ka kõigi eestlaste ette jõuab. Noh, teate ju küll, EPL-i kommentaatorid juba ütlesid, et rõve ja paks pannakse televiisorisse. Urisegu, haledad vennad. Tegijad on tasemel. Ja Bocelli kulmineerus ka oodatust-loodetust paremini ning armsamalt. Mina jäin rahule. Mis siis, et shaslõkiaroom kontserdipaigal heljus või esimeneeesti õlletopsidega kontserdi a'al pingiridade vahel taarus. Ja sellestki pole otseselt väga midagi, et eestlasti teineteisest ebameeldiv tara eraldas ja et kava ei müüdud. Aga kui viidata tänasele arvustusele Postimehes (Rein Veidemann autoriks), siis Kristjan Jaak Petersoni ei lugenud ma kusagilt välja :)

What a day, what a day... Rohkem pole aega praegu sissekirjutusega jännatagi... Oeh:)

MIS SIIN TOIMUB!? Teist päeva tulistavad viirused meie serverit ja loomulikult pole suudetud seesuguseid tõkiseid rajada, mis need kuramuse "lugejakirjad" töötajate arvuteist eemale hoiaks. Pole ju vaja - milleks!? Igatahes ootan juba kolmandat tundi, mil masin laeb alla ligi 3000 viirusehoiatust ja -kirja, nii et ... tore tööpäev küll... Eks istume. Eks ootame.

Ma lihtsalt pean teile soovitama külastada üht tuntuimat raadioserverit ning kuulata kasvõi raadiot BBC1xtra. Kui mitte muid - suurima ja vanima rahvusringhäälingu raadioprogrammide loetelu on piiramatu... Eriti in on praegu BBC1xtra show, mis kannab pealkirja Panjabi Hit Squad. Tüübid kütavad täiega. :)

Mulle sattus ette huvitav tabel - mida see maailm siis ikkagi läib aegade paremaks on pidanud (need pingeread on kasumi pealt, loomulikult, ja arvestusega, et peamine piletitulu on arvutatud USAs).

1. Titanic (Paramount Pictures, 1997) $600,779,824
   
2. Star Wars (Fox Video, 1977) $460,935,665
   
3. Star Wars: Episode I - The Phantom Menace (20th Century Fox Home Entertainment, 1999) $431,065,444
   
4. Spider-Man (Columbia Pictures Industries Inc., 2002) $403,706,375
   
5. E.T. the Extra-Terrestrial (Columbia TriStar Home Video, 1982) $399,804,600
   
6. Jurassic Park (MCA/Universal Pictures, 1993) $356,784,000
   
7. The Lord of the Rings: The Two Towers (New Line Cinema, 2002) $339,734,454
   
8. Forrest Gump (Paramount Pictures, 1994) $329,691,196
   
9. Finding Nemo (Buena Vista Pictures, 2003) $327,793,194
   
10. Harry Potter and the Sorcerer's Stone (EDKO Film Ltd., 2001) $317,557,891

Oo, milline võrratu kiirus; oo, milline võrratu päev. Ma ei saa aru, miks ma nii palju ühest kohast teise jooksma pean... julgeks auto hoovi pealt kasutusele võtta, oleks hea. Aga see kuradi pealinn on täis mingeid helkuritega kaake, kes arvavad, et võivad minu Susi Suusit ükskõik, kus kohas trahvida. Seakari, mitte ...

Tänases SLÕhtulehes on ülitore lugu pealkirjaga "Pärast pidu". Tõenäoliselt seda lehe internetiversioonis pole, mistõttu läheb pisut aega, et see siia ümber lüüa. Aga kui on, tuleb asjaosalistel teada anda - kust seda leida võiks. Teine huvitav tähelepanek. Postimehesse integreeritud vene rahvusest ajakirjaniknoored on toredad. Eile küsis üks suvereporter minu käest, et kas mulle meeldib Postimehes töötada. Tõele au andes ei osanud ma midagi konkreetset vastata. Meeldib? Ei meeldi? Mille järgi seda hinnata? Ja kas saabki hinnata. Töö on töö. Teisalt, ma seda ju ei teeks, kui ei meeldiks. Või siiski, äkki ma muud ei oskagi. No, ma tõesti langesin identiteedihäiresse - kas meile meeldib see töö, mida me teeme või teeme seda seepärast, et muud ei oska, mujal ei löö läbi või ons seal mõni muu põhjus. Huvitav, nüüd hakkasin ma ennast miskipärast kui teleseriaalis "Seks ja linn" tundma... Ei taha trammi küljele enda pilti!

Heastan siinkohal ühe lubaduse - juba siis, kui Eurovisiooni lauluvõistlus me õuele astus, käivitus Eesti bloogimaastikul midagi hoopis uudset, uksed avas ajaluule kodulehekülg. Dokumentaalluule on zhanr, milleni, ma arvan, enamus ei küüni, kuid mistõttu seda vaat' et huvitavamgi kaeda on, et ise ei oska või lihtsalt ei tule seukest vaimu peale... Ajaluuletajana esineb Ivar Sild, keda kallid lehelugejad teavad kultuskollalehest SLÕhtuleht. :) Siinkohal ka väljavõte loost, mille lisamine ei ole vägivaldne, pigem värskendav ja meeldetuletuslik: "Igal noorkirjanikul peab vist olema mingi imidziosa, mis leiab kõikjal rõhutamist. Näited – Lauri Sommer on teeninud aega Eesti sõjaväes, Veiko Märka on 20 aastat punkar olnud, Ivar Sild on iluveaga homoseksuaal, Marko Kompus pole eales palgatööd teinud, jne. Vadi on näiteks korra keskkoolist välja heidetud ja aastakese ehitajaks õppinud..." Mihkel Samarüütel (Vikerkaar 2000/11-12)

Minu sissekannete aktiivsus on viimaste päevade jooksul tõepoolest na nadi olnud - ega siis igal pool nüüd ka internetti sees pole. Näiteks DTS-is sünnipäevajoomingul viibida ja hiljem, Birgiti juures, Cardigansi järgi tantsu vihtuda. Ja, muidugi, taas Eesti alkoholitootjatele rõõmu valmistada. Või nagu näiteks käia galakontserdil Tartus. Teate, see oli päris võimas. Mis siis, et sadas ja et ma pisut nohune nüüd olen. Aga hea oli sellegi poolest kuulata, kuis Riho Sibul sümfoga "Kassitappu" jõristas või kuis Maarja mahemuhedalt "Ta lendab mesipuu poole" ("Ta embab vesipea pooleks"?) rõkkas... või Mäx, Siiri Sisask ja Pille Lill... oi, ei, hea oli. Pärast hea armsate inimestega konjakit võtta ja Henrik autorooli istutada. Noh, et ei peaks siis ometi laupäeva õhtul kaine olema ja möö Eestimaa teid vurama... Ja eile? Eile oli lihtsalt üks vä,sinud päev, mis lõppes lillkapsa hautamise ja kartulikeetmisega. Ihihi, oli see vast tõmbenumber. Isegi Smaug oli potis popsivast kapsast häiritud. :D

kiire-kiire-kiire... ja siis tuleb veel lokk sirgu seada, et õhtul Heleni sünnipäevale kihutada.

... ... ... ... ... ... ärge imestage, et mul on siin nii palju punktikesi - ma lihtsalt üritan aru saada, kuidas on võimalik kodulehekülge ümber tõsta serverisse, mis esiti ftp-d lubada ei taha. Ehk, teadmiseks - hakkan tõenäoliselt aadressi muutma, kuna ülikooli serveriavarused soovivad peatselt mu eest eeldatavasti lukustuma... kuid sellega läheb pisut vist veel aega...

Mul läheb küll tuju pisut paremaks, kui keegi ütleb, et pärast sinu lugu tõusis piletimüük märgatavalt. Hmm. :) Reeded on mu lemmikud. Teate ju küll, miks. Ja, muuseas, palju õnne, Helen!

Nüüd saabus Kapral naistekarjaga... ja nad joovad, nad ja joovad, nad ja joovad...

Nüüd läheme sööma. Ja ei mingit jonni! Ruttu, ruttu!!! Oeh, kui palju võib üleüldse enda sisse mingit vägijooki valada...?

No nii, nüüd me siin oleme ja joome Elisega. Jube. Tegelikult oleme veel tööl, noh, Postimehes, ja vaatasime Carmeni Kassi ja Urmas Oti televäitlust... Ja, ma ei tea, mida keegi teine arvab, aga kasutades Urmas Oti sõnu: ta on pask. Kurb, et Eesti Televisioon on võtnud enda ekraanile vana peeru, kes ei suuda enam orienteeruda toimuvas, ehkki hea, et ta veel kord proovib minna "rahva armastuse" teed... Aga ärge seda kellelegi öelge:)

Oi, ma olen pahur. Oi-oi, ma olen pahur. Ja aina pahuramaks lähen ka. Kustutasin kogemata ära vale kataloogi ja liinuks ei too ju midagi tagasi. Nii kadusid kogu suve vältel tehtud fotod. Til-ga-tu-maks. Pääsesid vaid need, mille olin varem endale sms-eerinud. Ja minu eilne sünnipäev, mis veel mobilchikus konutas. Tige olen. Enda peale.

"Ainult Eesti astumine NSVLi koosseisu tagab meie riigile tõelise sõltumatuse ja suveräänsuse, kindlustab meie rahvale vaba rahvusliku arengu, meie tööstuse, põllumajanduse ja rahvuskultuuri tõusu, meie rahva heaolu õitselepuhkemise ja meie armastatud kodumaa hüvangu." -- Johannes Lauristin, 06.08.1940

"Koostöös meiega ühesuguseid väärtusi jagavate Euroopa riikidega suudame kaitsta ja kindlustada oma iseseisvust, arendada oma keelt ja kultuuri. Euroopa Liit annab meie majandusele uue hoo ja seeläbi tagab iga Eesti kodaniku heaolu kasvu ja aitab eestlase elujärje jõukale Euroopa Liidu tasemele." -- Arnold Rüütel, 25.06.2003

Ajalugu tõepoolest kordub. Nagu ka tõik, et maailma kõige armsamad inimesed eile mo poole juhtusid tulema, olema ... veiniklaase purustama, arbuuse närima ja õhupallide sees hullama. Ai, kui hea oli. Vott.

Aga täna tiksume hoopis selles rütmis, sest ometi läheneb ju Tartu ooperigala. Ja ansambel Perekond tegi laulust magusmõnusa versiooni, mis sobiks me riigi uueks hümniks küll. Welcome to Estonia, Traditional Slave Land, kas pole?

Va, pensiero, sull'ali dorate,
Va, ti posa sui clivi, sui colli
Ove olezzano tepide e molli
L'aure dolci del suolo natal!
Del Giordano le rive saluta,
Di Sïon le torri atterrate...
Oh mia patria s? bella e perduta!
Oh membranza s? cara e fatal!
Arpa d'ôr dei fatidici vati
Perchè muta dal salice pendi?
Le memorie nel petto raccendi,
Ci favella del tempo che fu!
O sim?le di Solima ai fati
Traggi un suono di crudo lamento,
O t'ispiri il Signore un concento
Che ne infonda al patire virtù,
che ne infonda al patire virtù,
che ne infonda al patire virtù, al patire virtù!

You can try to resist
Try to hide from my kiss
But you know
But you know that you can't fight the moonlight
Deep in the dark
You'll surrender your heart
But you know
But you know that you can't fight the moonlight
No, you can't fight it
It's gonna get to your heart

Niisiis, denj rozhdenija, nasyvajetsja. Kraaps ja kummardus Elisele ja Mikule. Endale ka pisut :) Kes pealinna kanti satub, helistagu, sest õhtul läheb vist peoks...!

Saabub e-kiri: Are you happy with the size of your penis? No, tõesti!? Ma ei ole selle peale nüüd küll kunagi mõelnud, aga keegi Lidia Lande arvab, et ma peaksin selle üle pikemalt arutlema... Hmm... Loomulikult soovitab ta mulle "siia klikata", et saada juurde 1-3 tolli. Ja kõikse parem on loomulikult nende müügiargument: "You'll be more man than she can handle, and she might even invite her girl friends over to see it !!"
Ma parem lähen nüüd linna peale... Muuseas, eilne Robert Planti kontsert oli meeleolukas. Häid armsaid inimesi ning kaks tundi õllejärjekorras seismist - mida sa, hing, Haapsalu lossihoovis muud teha ihkakski.

Ja-jaa, on tore see, et on jälle pühapäev... (Silmis kangastub Janos Kos ja Helle-Mai talupaik Viljandi lähistel, kus aastate eest hommikuste pannkoogipugimise saatjaks rõõmsaragiline vinüülplaat oli. Ja kuidas Helle-Mai, Kaido ja Hedvig tantsurütmis mööda elutuba hüplesid.. oo, aegu ammuseid...) Ametlik vanemaks saamise päev tuleb vastu võtta Soome turistide seltsis laeva lael. Aga see just ongi muhe, eks ju?

Soomlased said aegade eest valmis filmiga "Pahat pojat". Nüüd on see jõudnud Eestisse - ehkki täna on avalik linastus, toimus eile väiksemale seltskonnale korraldatud esilinastus. Ja film... see oli kiiduväärt. Ehkki stoori ja skript oli pisut kui ristand Euroopa ja USA filmitööstusest lugu vs toode), suutis filmis kajastatud mahe-kirbe huumor portreteerida isemeelseid soome veidrikke, kuvandada eestlastest ohtlikud maffiategelased (mõelda, tulevad organiseeritult üle piiri ja hakkavad kusagil Kesk-Soomes trossidega bensiinitankereid ja postimaju rahast tühjendama...) ja prostituudid (ehkki tõlkes vjene kjeelseks tõlgitud, puudus tütarlapsel väljamängus seos kõige slaavilikuga) ning panna seltskonna pealtvaatajad filmitegelaste ja iseendi üle naerma. Muhe. Huvitav, et rahvusvaheline filmi andmebaas IMDB tituleerib seda "crime" zhanri kuuluvaks. Aga võib-olla tõesti, kui loo ühte külge vaid vaadata. Igaljuhul on soomekeelne "tagline" kõige lõbusam sellele filmile: "Takkusen pojat eivät juo, eivät polta, eivätkä kiroile. Mutta heillä on takanaan lähes sata ryöstöä". Huvitav on, et ehkki filmi peaosaliseks (pealiini kandjaks) on nimetatud praegu soomlastele ülipopulaarne Peter Franzen (itaalias registreeritud agentuurifirma Jarratt&Ronan talent, teeb ka Carmen Kassiga filmi "Täna öösel me ei maga"), teeb tema vaat' et tunduvalt väiksema ja tagasihoidlikuma rolli kui tema partnerid Niko Saarela, Lauri Nurkse ja Jasper Pääkkönen.

Kes küll ütles kunagi: "Mehed on nagu pilved. Kui hommikul ära lähevad, võib veel ilus päev tulla..." Kaunist kõledat keskpäeva kõigile siia sisse hüppavatele. Ma ei olegi veel suutnud oma ajaraamatusse rõkata, kuivõrd lõbus film on "Charlie inglid: Täie rauaga". Ei, noh, päriselt ka! :) Tegelikult pole muidugi õige seda filmiks nimetada, pigem küll visuaalseks koomiksiks. Lisaks selle, et tü,tarlapsed eiravad kõiki füüsikareegleid ja kihutavad näiteks läbi Hollywoodi elektriliinidel kui liaanidel, on sesse loosse süstitud maitsekaim eneseiroonia popkultuuri ilmingutele, mida ma viimasel ajal näinud olen. Hamburgerid ja "Helisev muusika" koos nukuliku nunnakloostriga on igatahes kohal. Nagu ka kurikaelad maailma erinurgist - nii saabub d-day'ks kohale stereotüüp Itaaliast, Antonioni Crime Family. Nagu ka pahurid Aasiast, Venemaalt ja, üllatus-üllatus, Iiirimaalt. Viimane koos rohelise iiri ristikulehega ning River Dance'iliku stepptantsuga. Vihjeid on kõikmõeldavaid ja -võimalikke. Kasvõi stseen, kus inglid Diaz, Liu, Barrymore iirlaste salajasse kaubalattu tungivad, et vajalikud sõrmused üles leida. Loomulikult on tibidel seljas trendikad särgikesed, rinnal suured inglised lipud, et viidata võimu- ja vallutussuhteile ajaloost.

Enne suuremat napsutamist mõtlesime siin välja kaks uut sõna: algkooliprobleemid (algkoolikud, algkoolism) ning vaba aja vallaline ("siis, kui ma veel vaba aja vallaline olin...") Tuju läks sest kohe heaks. Ja tõusis taevasse, kui Jarmole külla läksime. Oh, algkoolikud... Täna kurvastasin oma majandusliku seisu peale ja otsustasin kiiremas korras liiklustrahve maksma hakata... :)

Cherie Blair to sing at next year's Eurovision Song Contest

DeadBrain has learned that following her spectacular singing success in Beijing, where she sang the first verse of the Beatles classic "When I'm 64" to a group of students, Cherie Blair, the Prime Minister's wife, is to sing Britain's entry at next year's Eurovision Song Contest, provided a decent song can be found.

Vera, the tea lady at 10 Downing Street, told our reporter in an exclusive interview that the PM was so embarrassed by Britain's performance at this year's competition that he wants to become personally involved in the selection of both the song and the singer for the next attempt. "He was really upset," she said, "and even threatened to pull Britain out of the EU, because he thought that those who didn't like his support for George Bush had ganged up on us."

"And after hearing Cherie in China, he said 'Bingo', that's the answer," she added.

Although the selection of the British entry is intended to be free of political influence, it appears that national pride was so deeply damaged by Britain's zero point score this year that the public will accept this unprecedented approach. A survey by MORIORLESSI immediately after the 2003 competition found that 78% of Britons felt that Jemini should be banned from appearing in public ever again, and a huge 94% thought that Martin Isherwood, the composer of their song 'Cry Baby', should be put in prison and the key thrown away. A surprising 45% believed that Mr. Isherwood was in fact a French plant designed to embarrass Britain for its participation in US President "Boy" George W. Bush's war on Iraq.

The problem of a decent song for 2004 remains to be resolved, and we understand that the PM has asked Tessa Jowell, the Secretary of State for Culture, Media and Sport, to become personally involved. Her spokesman, Douglas Ramsbottom, refused to confirm this, but did say that Ms Jowell favoured the old style of entry, the ones with "lots of bing bong diddle diddle lyrics", as he put it. "Something like those old classics 'Jack-in-the-Box' and 'Puppet on a String'", he said.

DeadBrain asked radio and television personality Terry Wogan for his opinion on the choice of Cherie Blair. "Sure and I think that's a great idea. Cherie is a wonderful singer, me darling, and I think she would be just wonderful. I'll be behind her all the way, 100%. By the way, do you know anything about the new year's honours list?" [http://www.deadbrain.co.uk/news/article_2003_07_22_0529.php]

Palju sest kõigest nüüd tõsi on, aga üks on küll kindel - Suurimal tantsukuurordisaarel Ibizal on Cherie lugu tõusnud edetabelite ja enimmängitud lugude tippu. Way to go, Cherie!

Niisiis, varem lubatud friikmiks...

No miks, no miks, no miks! Jälle tööpostil, pilk umbne ning hägune ning puhkus tundub juba mägede taga olevat. Aga lõpp oli ikkagi võimas - ohtralt ujumist (Peipsist Matsimäe soojärveni), liiklustrahve (ihihi, auto omamine ei olegi nii naljakas kui esmapilgul tundub) ning päikest... tavapärane vanaema sünnipäev, sekka viinushkit ka Aare juubelipidustustel... No, mida sa, hing, muud tahta oskadki. Kui on, kellega puhkust ära veeta...