Hüvasti, suitsuvine! Tere tulemast, higi ja peer!

Mis seal salata, mu vennal on õigus. Kui nüüd natuke järele mõelda, mis odöör vallutab kõik kodumaised ööklubid hetkest, mil suitsuhais tantsupõrandate ja baaride kohalt kaob. Higi, peer, maha kukkunud ja kergelt tekstiilis moorima jäänud alkohol, sajad ja tuhanded õhtused lõhnaõlid, deodorandid, puudrid, näokreemid, huulepulgad... Palju õnne kõigile (m)(n)eile, kes alates homsest ööklubisid külastavad.

Sellest hoolimata ü r i t a n (see oli väga suure rõhuga sõna) suitsetamist piirata. Ehk suisa sellest loobuda. Mis sa ikka kogu aeg nagu leeprahaige mööda seinaääri kongerdad ja suitsetamiskohta otsid. Aga ma kardan, et seadus mind küll sellest loobuma ei pane.

Ja Postimehe (ja kogu regulaarse ajakirjanduse) sünnipäeva eel lisaksin siia mõtte, mis pärineb geniaalse mõtleja Arnold Rüütli suust ning avaldati 18. veebruaril 1977. aastal ajalehes Edasi. Põhjus oli lihtne - Tartu sai endale 100 000. linnakodaniku:

"Inimesse on programmeeritud elujaatus, see tähendab jaatada loomist ja arengut. Lapsed on meie elu ja töö jätkajad. Sellepärast on ema suurim rõõm, vanemate armastus suurim armastus. Tervitades 100 000. tartlase sündi, tervitame oma kodulinna elu edasiminekut."

Nii palju oli tänasest rahvusraamatukogu külastusest kasu ka. Lõbusaid lugusid oli muidugi teisigi. Näiteks siis, kui Juri Gagarin 1961. aastal orbiidile lennutati:

"On alanud kosmoselendude ajajärk. Nõukogude inimene kosmoses – neid sõnu korrati eile väga palju. TASSi vastavat teadaannet jälgiti Tartu ettevõtetes ja koolides ning rajooni majandites, seda kuulasid Kohtla-Järve ja Donbassi kaevurid, Saaremaa ning Vaikse ookeani kalurid – kõik inimesed meie suure kodumaa igas paigas."