Hüvasti, Kaljo Kiisk...

Jah, muidugi võib igaüks rehmata - aeg tulla, aeg minna... Kuid kurbus jääb. Raivo Suviste ütles täna lihtsalt ja tabavalt - Kaljo oli Suur Inimene. Ja just sellisena jään mina teda meenutama. Puutusin temaga viimati kokku paari aasta eest, siis, kui Kaljo 80-aastaseks sai ning mil Postimehe tarvis üks muhe sünnipäevaintervjuu sai tehtud. Imeline, lõbus, särav ja ärksa meelega suhtleja, kelle seltsis ja jutte kuulates oleks võinud Uuel tänaval kinoliidu majas, pagedes krõbeda talveilma eest sooja koosolekutesaali, mitte pelgalt tunde, vaid päevi veeta. Nagu ta toona ütles: "Mis me siin ikka teietame, ma ju tunnen teid ajalehest küll! Ütle sina ka sina!" Ja nii ma ütlesingi, tundes iga küsimust esitades, justkui oleks teda kogu oma elu tundnud. Meenub katkend "Kevadest":

"Näe, sünnib siia ilma inimene. Tuli nagu suurele rõõmupühale. Tegi head, tegi endale; tegi halba, ikka kah endale. Ja võib-olla jäi ka palju tegemata. Võib-olla tahaksid teised temalt andeks paluda seda halba, mis nemad on temale teinud, aga kes meist teab, kui palju keegi kellelegi võlgu on. Aga üks on kindel - parem ise siit kurvalt ära minna kui teisi kurvastada. Sest see, kes meile järele tuleb ja ära viib, tema ei oota. Tema paneb käe meie õla peale ja ütleb, et: "Lähme siit ära, sest see aeg, mis sulle anti, on möödas."

Siinkohal kiitus Eesti Televisioonile, mis operatiivselt programmimuutuse ellu viis - äsja lõppes Ilmar Raagi omaaegne "Tähelaev" Kaljoga. Ning see saade, mil lõpetuseks Anne Maasiku Nipernaadi-lugu, süvendas seda adumatut aukartust ja siirast austust Kaljo ees veelgi. (Ehkki tänases "Paaris" antud usutluses suutis Raag koos Marko Reikopiga ikka päris palju tigedust tekitada: on ju tõesti veider kuulda, kuidas meediainimesed ennast meediast iga hinna eest distantseerida üritavad ning räägivad üldistatult ajakirjandusest kui millestki maha ja ära müümise eesmärgil teostatud produktsioonist, mitte sellest, et ka ajakirjanduse (mitte organisatsiooni, vaid loome) teevad luust ja lihast inimesed - neist väga paljud oma tööeetikast, haridusest ja professioonist tulenevast vastutusest teadlikud. Või sellestki, et nemad - teleinimesed - ise on samuti ajakirjanduse osa. Aga see selleks. Praegu. Sest SL Õhtulehe müügiloogikal ja teemal "kes tappis kelle koera" ei viitsi sel tunnil tõepoolest peatuda. Selle asemel lugege nende endi ajakirjaniku sissekannet. )

Aitäh, Kaljo!

Selle pildi tegi Toomas Huik sel detsembrihommikul, mil Kaljoga intervjuuks kohtusime.