Vahelduseks ka midagi lõbusat - sel nädalal juhtus nii, et tuli
Rebane koju aidata - niipea, kui ma talle ei meenuta, et kontrolliks korterivõtmete olemasolu oma ridikülis
enne koduukse sneprisse laskmist, unustab ta selle lihtsalt ära. Ühelpoolt on see väga armas. Teiselt poolt väga kulukas, sest lukuabi pole just odav teenus. Tänu M-ile esitan teile nüüd lõbusa etüüdi "Aita väiksem koju". Aitäh,
M, pilti tegemast!
Kõigepealt proovin ma heaga, s.t pääseda esimese korruse aknani elektrikilbilt.
Lootusetu ettevõtmine. Mul saabus hetkega kõrgusekartus.
Siis meenus mulle, et ma olen seda teed tegelikult juba käinud - koridoriaknast!
Ja vaat kui libedalt see läheb...
Vupsti-vupsti...
Ja sees ma olengi. Väiksem sai koju!
0 comments:
Post a Comment