25.11.07

"Julia". Eelviimast korda. Täna õhtul.

"Ma tahan magada sinu kõrval ja käia sinu eest poes ja tassida su kotte ja rääkida sulle kuidas ma armastan sinuga olla aga nad sunnivad mind tegema lollusi.

Ja ma tahan mängida peitust ja anda sulle oma riideid ja öelda mulle meeldivad su kingad ja istuda põrandal kuni sa oled vannis ja masseerida su kaela ja suudelda su jalgu ja hoida su kätt ja minna söögi järele ja mitte pahandada kui sa sööd minu toitu ja kohtuda Rudy’ juures ja rääkida mis päeval juhtus ja trükkida su kirju ja kanda su kaste ja naerda su paranoia üle ja anda sulle plaate mida sa ei kuula ja vaadata suurepäraseid filme ja vaadata jubedaid filme ja viriseda raadio üle ja pildistada sind kui sa magad ja tõusta üles ja teha sulle kohvi ja saiakesi ja minna Florenti juurde ja juua keskööl kohvi ja lasta sul varastada mu sigarette ja mitte kunagi leida tikke ja rääkida sulle mida ma eile telekast nägin ja viia sind silmakliinikusse ja mitte naerda su naljade üle ja tahta sind hommikul aga lasta sul veel magada ja suudelda su selga ja silitada su nahka ja öelda sulle kuidas ma armastan sinu juukseid sinu silmi sinu huuli sinu kaela sinu rindu sinu perset sinu…

ja istuda trepil suitsetades kuni su naabrid tulevad koju ja istuda trepil suitsetades kuni sina tuled koju ja muretseda kui sa jääd hiljaks ja hämmastada kui sa tuled varem ja anda sulle päevalilli ja minna sinu peole ja tantsida kuni ma olen sodi ja kahetseda kui ma eksin ja olla õnnelik kui sa andestad ja vaadata su fotosid ja soovida et ma teaksin sind igavesti ja kuulda sinu häält oma kõrvas ja tunda sinu nahka minu nahal ja ehmuda kui sa vihastad ja su silm on läinud punaseks ja teine silm siniseks ja juuksed vasakule ja nägu idamaiseks ja öelda sulle sa oled suurepärane ja kallistada sind kui sa oled rahutu ja hoida sind kui sa oled haige ja tahta sind kui ma su lõhna tunnen ja solvata sind kui ma sind puudutan ja niutsuda kui olen su kõrval ja niutsuda kui ma ei ole ja lakkuda su rindu ja lämmatada sind öösel ja külmetada kui sa võtad teki ja higistada kui sa ei võta ja sulada kui sa naeratad ja aurustuda kui sa naerad ja mitte aru saada miks sa arvad et ma tõukan su ära kui ma ei tõuka ja imestada kuidas sa võid mõelda et ma iialgi sinu ära tõukaks ja imestada kes sa oled aga tunnustada sind ikkagi ja rääkida sulle puu-ingli võlutud metsapoisist kes lendas üle ookeani kuna ta armastas sind ja kirjutada sulle luuletusi ja imestada miks sa mind ei usu ja tunda nii et selle jaoks ei leia ma sõnu ja osta sulle kassipoeg kes mind armukadedaks teeb kuna ta pälvib rohkem tähelepanu kui mina ja hoida sind voodis kui sa pead minema ja nutta nagu laps kui sa lähedki ja saada lahti prussakatest ja osta sulle kingitusi mida sa ei taha ja võtta need jälle ära ja paluda sul minuga abielluda ja sa ütled jälle ei aga jätkata küsimist sest kuigi sa arvad et ma ei mõtle nii mõtlen juba esimesest korrast peale ja hulkuda linnas kui see on tühi ilma sinuta ja tahta mida sina tahad ja mõelda et ma kaotan enese aga teada et ma olen kaitstud sinuga ja rääkida sulle endast halvimat ja rääkida sulle endast parimat kuna sa ei vääri vähemat ja vastata su küsimustele kui ma parem seda ei teeks ja rääkida sulle tõtt isegi kui ma tõesti ei taha ja püüda olla aus kuna ma tean sa eelistad seda ja mõelda et see kõik on läbi aga jääda veel kümneks minutiks enne kui sa viskad mu välja oma elust ja unustad kes ma olen ja püüda sulle lähemale saada kuna sinu tundmaõppimine on ilus ja pingutust väärt ja rääkida sinuga halvas saksa keeles ja rääkida sinuga veel halvemas heebrea keeles ja magada sinuga kell kolm hommikul ja kuidagi kuidagi kuidagi edasi anda natuke sellest masendavast lõppematust vallutavast tingimusteta kõikehaaravast südantrikastavast mõistustavardavast jätkuvast lõppematust armastusest mis mul on sinu vastu."


Vinge. Eriti veel Taavi Teplenkovi esituses. Pisut taustatööd ja teada ma saingi, et tegelikult pärineb see monoloog Sarah Kane'i lavastusest "Crave". Kes tahab originaali lugeda, see vaadaku sellisele blogiaadressile. Intertekstuaalsus rokib!

24.11.07

Vaenlane number üks? :)

Niimoodi võib tänasest Postimehest minu kohta lugeda - ERRi "ilmselt vaenlane number üks". :) Mnjah, mis seal siis ikka - teeme aga oma tööd edasi ning tervitame siin täiskuu-varahommikuselt raadiokuulajaid.

See nädal on üldse üks põnev nädal olnud. Ei pääse me mööda järjekordsest rahvusvahelisest valge kampsiku päevast (mitte segamini ajada valge kepi päevaga), mis oli 21. novembril. Kes teavad, need teavad. Sellele järgnes aga ülivahva meediapäev Eesti koolinoortega, kus neile uudisteooriat õpetasin ning neid uudiseid kirjutama panin. Midagi nii vinget pole ma tükk aega kogenud - põlevate silmadega auditooriumi tänu ja imetlust, nii et mul kohati piinlikki hakkas. Igatahes on mul hea meel, et meediast ja ajakirjandusest huvituvad noored pole kuhugi kadunud. Mis siis, et Tartu Ülikool ajakirjanike koolitusega enam ei tegele. Siis võtame aga ise oma kaasaegsetega härjal sarvist.

Ja minu hommikused tervitused lähevad eestiekspressilikult tituleeritult "meedianoortele" ehk minu kolmele kuriteokaaslasele meediatandril. :)

13.11.07

Vahva minevikuleid // Veel kentsakam olevikuleid :)

Haa-haa-haa! Vähemalt midagi lustakat sel tööpäeval, mil pole hool ega hoobil vahet.

Ja midagi märksa tänapäevasemat. See tähendab, et suisa tänast. Mul on siiralt rõõmus meel, et Delfi on taas tormanud tuult väljal püüdma. :)

"Terevisioon" muide osutus täna väga õpetlikuks. Ma poleks ehk tähele pannudki, et selline bänd nagu Mattafix annab 19. novembril välja oma uue albumi ning et selle esimene singel on väga sheff. Aitäh, harimast!

8.11.07

Kummalised hetked mu ümber

Täna hommikul tööle minnes märkasin värava taga kühmus vanameest, kapuuts silmini tõmmatud, kes enda järel käru lohistas. Lähemal silmitsemisel selgus, et tegu on postikotti lohistava postiljoniga. Muldvanaga. Värisevi käsi tegi ta jalgvärava riivi lahti ning liipas, iga oma sammu hoolikalt jälgides ja järgmist kaaludes, postkastide poole, pihus üksik tuules kergelt laperdav Postimees. Ta oli tõeliselt vana. Tõeliselt aeglane. Ja vedas posti. Kell oli 9.30 ja kindlasti ei olnud meie maja tal esimene. Ega ka viimane. Kahju hakkas temast. Ja hommikusi ajalehti ootavatest inimestest.

***

Rimi kaubanduskeskus. Pärastlõuna. Pikkade säärsaabaste, puhvis jope ja üleslöödud moega piiga, pealtnäha nii viieteistkümnene, laseb kassapidajal margariinikarbi läbi lüüa. 8 krooni ja 50 senti. Tibi koorib taskust lagedale kümnekroonise ja viiskümmend senti ning teatab seejärel kõrgilt: "Palun arvet ka!" Müüjanna suurtes silmades on siiras hämmeldus. Tibi näol peegeldub vaid kalk "kui-arvet-ei-anna-löön-maha-ilme". Järjekord ootab ja kortsutab kulmu. Müüja jalutab kassast ning naaseb mõne minuti pärast arveblankettidega. Kohusetundlikult täidab ta vajalikud lahtrid, ulatab näitsikule kahekroonise ja blanketi firma lahtri täitmiseks. Tibi kirjutab mõne kraaksa ja lahkub siis saapakontsade klõbinal. Kahju hakkas müüjast. Ja teistest järjekorras passivatest inimestest. Tibile oleks võinud selle kaheksa-viiskend-margariini välja ka teha.

***

Rimi kaubanduskeskus. Üks teine. Õhtul hilja. Kas te teate, mis asi on "shop of last hope"? Nii saab nimetada seda jäägivirna, mis kassadele lähenedes ajalehevirnade, nätsupakkide ja habemeajamisvahendite vahelt välja turritab. Teate ju küll - inimene ostab paki kohvi, aga siis saab kas a) raha otsa või b) ta siiski otsustab, et ei soovi seda. Milleks see omale kohale tagasi viia, eks? Parem virutan selle Kulta Katriina siiasamma. Las teised muretsevad. See viis mind mõttele, et ehk tasuks niisama, testi mõttes, kord tühja korviga poodi siseneda ning kohe sammud kassajärjekorda seada (niikuinii tähendab õhtune aeg ja kolm õnnetut müüjat seda, et järjekorrad ulatuvad kassadest poe teise otsa: umbes sinna, kus on piim, või ja munad). Ning siis vaadata, mida põnevat täna osta saaks. Minu seekordses "viimase lootuse poes" olid väljas juba nimetatud pakk Kulta Katriina kohvi, Kalevi shokolaad ja kommid, Nivea niisutavad salvrätikud, üks vitriinist võetud ja paberkotti pakendatud lihapirukas, sädelevad hambakleepsud (!) ja jäätee. Sekund varem oleks Just!-i ka saanud, aga selle rabas üks eesseisja endaga kaasa. G mainis, et selline väljanäitus pole veel midagi - sageli laovad inimesed oma kärud kraami täis ning jätavad need siis mingil põhjusel niisama vahekäikudesse vedelema.

Kummalised hetked mu ümber.

***

Ent minu siirad ja südamlikud õnnitlused lähevad tagantjärele Merlele, Tuulile, Birgitile, Rasselile, Hiiele, Mairele ja tänasele pidupäevalisele Meelisele. Kraaps.