Peaks Smaugi Rahutuks Tuhkatriinuks nimetama

Mul on tunne, et Smaug pole enam oma nime vääriline. Okei, õel ja isekas tont on ta endiselt, aga viieaastasena on tal tärganud motoorne rahutus - ta lihtsalt ei püsi enam hetkegi paigal. Ja siis, kui korraks tõepoolest väsib, siis vaatab ta mind sellise näoga, et tere debiilik - ei näe siis, et rannahooaeg on ukse ees. Küll tema juba teab.

Vähemalt on minu nädalavahetus möödunud maailma õndsaimas rahus - jubelõbusa pressipeo (miks mitte meile kõigile õnne soovida... meie kõigi poolt!) ja töö seltsis. Ent mitte ainult seda... :) Vähemalt ma tean nüüd, et "Atonement" on üks ütlemata hea film, ent "Vanameestele ei ole maatükki" (tuginedes T tõlkele) on märksa... segasem. :) Vähemalt polnud segane kõik selle viimase filmi juurde kuuluv. Head naistepäeva (jajah, tagantjärele) ning head uut aastat meile!

Sõnadetagi...

Uudissõna: mustne

Äsja lõppenud Valter Ojakääru sünnipäevalt Eesti Raadio esimesest stuudiost jäi lisaks tema loomingu üliheale esitusele (Linnateatri trupp jt) kõrva maestro soovitus lõpetada arutelu selle ümber, kuidas nimetada mustanahalisi või neegreid. Mees, kes toonud eesti keelde sõnad "levimuusika" ja "süvamuusika" teatas nüüd, endal nali silmanurgas, et võiks kasutusele võtta ju sõna "mustne" - eesti keeles olevat värvide nimetused enamasti ikka sellised - punane, kollane, roheline, sinine. Lahe! Kui nomenklatuuri nahkne kõnevõtujoru kõrvale jätta, siis oli üks ütlemata armas õhtu.

Ja mõnest inimesest ei saa ma vist kunagi aru saama.

Kurat, kuues märts ja linn on lumme uppunud!

Nii ei saa ju rallit sõita! Täna hommikul tööle tulles avastasin lifti oodates, et nägin välja kui üks mütakas lumehang. Tõesti tore, kui mõelda sellele, et normaalsetel talvekuudel ei viitsinud pakane üldse paukuda. Ja nüüd siis! Phäh! :)

Eile läks G.-ga jutt filmide tsenseerimisele. Ning ta juhtis mu tähelepanu pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seadusele, kust leiame järgmise definitsiooni:

P 1.2.3. pornograafia - selline kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tahaplaanile jättes seksuaalsed toimingud labaselt ja pealetükkivalt esiplaanile toob;

Nii väga kui ma ka ei pinguta, ei mõista ma 1997. aasta definitsioonis sõnastatud inimlike seoste mõistet. Igatahes oli sel teemal väga lustakas spekuleerida. Ja ukse taga oli käinud veinipäkapikk.

Seitse aastat, can you believe it!

Seitse aastat sessinateses väljaandes... Endal on ka juba lõbus!

Ega tali taeva jää, ütles kolleeg...

... Ja kui mina jõudsin halama hakata, et talvest on kõrini, tuletas T mulle meelde, et ma ise ju tahtsin lund ja talve. Pidin talle siis selgitama, et jaanuaris - jah, veebruaris - jah. Aga m ä r t s jäetagu rahule. Kaua võib ses lumes sumada!

Ehkki eile, kui olime M-iga end soomlastest pungil Controventos pakutud huvitavatest roogadest täis puginud, oli läbi lumesajuse vanalinna päris armas kodu poole kõndida. Seda isegi hoolimata sellest, et mu kingad olid Toompea nõlvade jaoks liiga libedad ning mul oli tunne, et kohe-kohe prantsatan ma siiasamma lumehange siruli.

Ning viitena olgu toodud nii Meriti lugu kui ka kontekst, mis loo sisu hävitab. Nii on. Pigem lisan fotomeenutusi nädalavahetusest Tartus, mille kohta käis üks järgmine sms:

Matused. Siis sünnipäev. Teine veel. Nüüd joon pubis. Siis külla. I'm riding on an emotional rollercoaster. :S

Aga pildid siis sellised (ja lugege Mattiase blogi ka, seal on väga toredaid mõtteavaldusi):

Mattias-poiss on just Kristoferi mängutorni ümber löönud. Jee! :)

Sünnipäevalaps Maarit.

Plirts-plärts, käes on märts!

Ega mul suurt midagi öelda ei ole, aga neljapäevaõhtusel Noortebänd 2008 eelvõistlusel, kus zhüriitöös osalesin, noomis Kristiina mind selle eest, et ma üldse enam ei blogi. Ja tõtt-öelda on tal õigus. Mitte et ei oleks aega, vaid et ei ole tihtipeale midagi eluliselt olulist öelda. Võib-olla on põhjus ka selles, et eestikeelses blogosfääris on seda möla ja kamarajura piisavalt palju - vaja siis mul ka kobiseda. Muidugi, siis kui hing täis saab (kes mind tunnevad, need teavad, mille või kelle aadressil eelkõige), kavatsen ikka köhida. Teisalt on enda elu väljaspool arvutit palju põnevam - ei mul pole aega pidevalt läpaka ees passida ja iriseda-viriseda, kui ümberringi nii toredaid asju sünnib ja kui eluteel nii toreda inimesed mu ümber on... Näiteks üks vahva üritus oli Rolfi eilne plaadiesitlus, mida sõbrad juba aastaid oodanud olid. Oli täitsa vahva. Ja isegi plaat on selline, mis tuju rõõmsaks teeb. Aitab sest löraajast, kevad tuleb! Taas! Ning isegi varahommikusest eetrist tingitud unisus ei tee tuju pahaks. Nüüd Tartusse. Mnjah...

Põhimõtteliselt kuulsin et pean nädalavahetusel aastapäeva tähistama. "Aastakene möödus õige ruttu...," rääkis üks ammune rahvalaulusalm. Jee-jee-jee!

Palju õnne meile kõigile meie kõigi poolt! :)

Vabariigi 90. sünnipäev on nüüdseks selja taga. Just nii vaikselt ja vaguralt mööduski - kana wokitades, vahuveini kokku lüües ning telerist jälgides (aitäh, G!), kuidas ETV ülekanderezhissöör ei suutnud kuidagi pöörata kaameramehe pilku oma dekolteega kimpus olevalt Evelin Ilveselt. Nalja peab ju ka saama, eks ole! Eilset silmas pidades soovin tagantjärele juubelisünnipäevaõnne Maianile (ja aitäh imearmsa kontserdi eest eile õhtul) ning Tuulile, kel oli eile nimepäev. Vaat nii!

Ent et viimastel päevadel hoogustunud tsensuur ei muutuks lämmatavaks, lisan siinkohal lingi eelmise reede Sirbis ilmunud Kaarel Tarandi loole kommertsmeediast. Muidugi, teab ka Tarand väga hästi, et lugu on äärest ääreni täis demagoogilisi võtteid, alustades sellest, et "meedia" mõiste all pannakse ühte patta nii kaasaegne elektrooniline (anonüümne) meedia kui ka traditsiooniline (personifitseeritud) pabermeedia, kuid - jumal temaga. Igaühel on talle kuuluvas / tema kontrollitavas meediumis sõna võtta.

Estri suust pead sa tõde kuulma...

- Jõudsin päris hilja õhtul tagasi Põlvasse. Võtsin oma postkastist ajalehed ja neid mugavas tugitoolis sirvides mõtlesin endamisi, et tegelikult peab kõiki töid austama. Pole vahet, kas oled lihtne kirjakandja, poemüüja, ajakirjanik või poliitik. Kõik tööd nõuavad pühendumist ja hoolikat tegemist.

Ester Tuiksoo intervjuus elu24.ee-le.

Vaat, palju õnne! Isegi ajakirjanikud on salmi sisse saanud. Muud ei oskagi öelda. A võiblat ei taha ka, liiga palju idioote hulgub neil päevil ringi. :)

Miks me joome? Enesekaitseks!

Selline tähtis dialoog meenus. See läks tegelikult edasi (tulenes "Superstaarist"), aga olulisim sai sellega öeldud. :) Nädalavahetuse rokkstaar on aga Heili, kes suutis ennastunustavalt väikeste televaatajate südametesse tantsida. Müts maha! Ja - aitäh, sõbrad, ülitoreda nädalavahetuse eest!


Teise uudise peale tahaksin vaid öelda, et taas on uudis olematust asjast tehtud. Aga elu-selles-va-kahekümneneljas müübki tühjus.


Ja kui korraks meeleoluka nädalavahetuse juurde naasta, siis kõlagu siinkohal üks Sofia Rotaru lugu. Mua-ha-haa! :)