Ja ajalehti ei toonud meile keegi. Appi-appi, me oleme maailmast ära lõigat'! Nagu ütles Peeter talle omasel tagasihoidlikul moel: "Ah, seal polnudki midagi lugeda..." :) Juhul, kui ma aastavahetuse lähistel mobiilivõrkude ülekoormatuse tõttu siia tagasi ei pääse, siis soovin kiirelt kõigile juba "head vana aasta lõppu!" ja "head-uut-2003-ndat!" juba ette ära ... shampused on igatahes juba maailma kõige suuremas külmkapis, Roonemaade häärberi nö suvises suures toas. Brr, ma ei taha selle peale siin, sooja ahjumüüri ees lesides mitte kohe mõeldagi...

Ohohoo, nüüd on siis pidu juba täies hoos - saabusid ka Bipu, Kati ja Peeter (Paul?) Eerik. Ma ei ole jõudnud veel kirjutada sellest, et me pliidi peal vee puudumise tõttu lumehangi suures pajas sulatasime. Nüüd on taluhoovil veevõtukoha asemel lumevõtukoht. Üsna eile lahti aetud teeraja lähedal. Kati üritas ühte anekdooti rääkida, aga see oli nii keeruline, et ma'i saanudki kõigest aru :) "A te ei tahagi traditsioonilist jõulupraadi vä - saab ju tellida," päris Japu. Tatrapuder on nääritoit, väidab ta. No lööge või maha, ei usu! Koos tallinnamaalastega saabus ka muusika, mis ometi teeb me meele nii rõemsaks. Ja muidugi imestasid pealinnast saabunud, et mis maakad siin üldse elavad - soengud sassis ja "kus on sära, kus on glamuur, kus on mood!" Aga meile nii meeldibki. Kallid grillkanad kärssasid sobiva ahjutemperatuuri puudumisel lihtsalt mustaks, mispeale pidi Peeter Eerik neid noaga taas-pruuniks kraapima. Ihihi!

"Kui Arno tuleb, siis ta toob viisteist liitrit vett ja ma lähen vanni," ütles Henrik. Nii algas me päev. Viimane. Brr, kui külm on. Oeh, nüüd nad tulidki. Ma ei taha möödunud ööd kohe meenutadagi. Siin ei olnud mitte lihtsalt külm, vaid siin oli VÄGA KÜLM. Kütsime kella poole seitsmeni hommikul, aga hingest tulev aur ära ei kadunudki. Loobusime ja läksime magama. Aga mitte ilma patju küpsetamata, sest viimati kasutati neid vist ... eee ... ammu. Niisiis, kümne teki ja magamiskotiga, teksades ja kampsunis sai öö ära elatud. Ñüüd valmis ka pannkoogitainas, mille Silvia rõõmuga pannile valas... oeh, üks pann lendas uppi. Väljas, kui näpistav pakane kõrvale jätta, on jumalik. Öösel lahti aetud teed võimaldavad nüüd juba vabalt puude järel käia ja õues ringi uidata. Raskusi on aja välikäimlaga. See lihtsalt ei kutsu väga. Ehkki Henrik juba noomis Jaanust, et kui Silvia sellega hakkama saab, siis saad ka sina. Nii et - head vana aasta lõppu siit Tänassilma lähedalt metsast. Londoni lähistelt, nendib Jarek. Ma ei ole muuseas kunagi laptop-iga pliidi läheduses juttu vestnud, lõdisedes õue piilunud ja igatsevalt voodi peal lesivat tekikuhilat seiranud. Tore on.

See on nagu "I know what you did last summer" - Piirsalu ja Roonemaa üritavad aeg-ajalt tulesid maha tõmmata ja pimedas mööda liustikku liibelda...

"Sul on nõmedad sõbrad, keegi pole tahtnud saada kahte veini," röökis Henrik. Mäletate, ta pakkus teile, kes te viitsite Dave Edna päritolu ja muiduolu välja uurida, kahte pu-de-lit veini. Ja ikka pole atraktiivne? Peagi võime kriistata, et Tänassilma ja siis need-hanged-mis-pidid-lahti-olema-aetud-aga-näe-ei-ole... Igatahes on Jägermeister öö päästja, sest vastasel juhul uppuks ja hukkuks me adumatutest Kesk-Eesti hangedes... Ei ole vale jutt, Jarek, mina olen täiesti valmis siinsamas lumehanges ööbima, teades, et ees ootab kütmist Henriku kivihäärber, mille uksed käivad lahti, kuidas ja kunas tahavad, ja millesse võib pesa teha iga metsakoll, kel mõte hetkekski pähe tuleb. Seda enam, et naabrid isegi mitte ei kaalunud varianti maja vahepeal sõbralikust abist lähtuvalt kütta ega majaomanikke varahommikul vastu võtta. Ja Jägerneister, rõhutab Henrik minu kurvastuseks, on over and out, Liigume metsateele, mille lahtilükkamisstaadiumi (juhataja Kits ise tegi!) ei tea keegi...

"Õues oli vist vastik," päris Silvia. "Jah, me ei lähe enam kuskile," teadis Jarek, kes üritas Statoili härmas jaamas pisutki suitsu pahvida... Nõustun. Seda enam, kui tagapink lihtsalt väriseb külmast. Praegu on eriti hea mõelda Konna ülisoojadele San Fransisco tuuridele. Henrik, tundub ajas endale kohvi peale, aga sest pole ikkagi midagi, sest neid karjatusi "appi!" teemal võib nüüd, taas ratastel olles, liigagi palju kuulda.... harjume ära. "Kuhu nüüd," küsib Jaanus. "Eee...otse...Ma pole neid teid aastaid sõitnud," tunnistab (möönab on vaata et paremgi sõna!) Henrik ;) "Kas Jägermeister sai otsa vä," imestab autojuhina-veel-toimiv-Jaanus. "Eh, mul on nüüd küll otsas, ma ise võtsin viimase lonksu," vastab kaasreisija H.R. (seesama, kes vastassuuna vööndisse õnneks ohtlikel olukordadel ei kippunud... pikk jutt, igatahes)

Tere, kullakesed! Oleme kohe-kohe jõudmas Viljandisse... üritan Henriku ülimoodsa läpptopiga aastavahetusreidile-mineku muljeid kirja panna, aga maast laeni kottide, kampsunite, villaste sokkide, alkoholi ja lumelabidatega (!) täidetud Jaanuse auto hüppab niivõrd hoogsaslt, et lihtsalt ebanormaalne on midagi kirja panna :) Silvy-girl ja Jarek on siin minuga tagaistmel uneledes juba magamas, mina üritan pisutki teksti formeerida... OOO, Viljandi!!! Teate ka, et külma on piisavalt - 23 kraadi tapab... oeh. Vähemalt vahepeal oli. Praegu istume Viljandis Statoilis ja nüüd on -17, aga kusagil keset Eestit, paigas, kus isegi GPRS asukohta ei suutnud määrata, oli tõsiselt külm... Silvia toibus ja imestas: "Miks me siin oleme?! Oh, vähemalt ei suuda keegi homme kaheteistkümneni üleval olla, sest kõik on nii kurnatud..." Ma arvan, et tal võib isegi õigus olla.

...väljas on liiga külm, lumine ja tuisune, et aju töötaks...

Kristiine asotsiaalid on oma tööhooaega alustanud - minu kodumaja keldrisse sooritatud murdvarguse järel suutsid need alkashid akna nii pärani jätta, et torud ära külmusid ja pool maja veeta on. Palju õnne, igatahes. Hoolimata sellest, et olen juba 12 tundi oma puhurit kellegi joodiknaise moosiriiuli vahel hoidnud, pole vesi veel valla pääsnud. Meeldiv, kas pole? Palju toredam oli eile isa ja venda lennujaamas shampuse ja sünnipäevalauluga vastu võtta. Ja vaadata, kuidas miss-saigonid samuti Kopenhaageni lennukilt saabusid ja mööda punast pabervaipa "welcome to estonia"-sse saabusid. Nii et melu öises lennujaamas missugune! Aastalõpp on lähedal...

Venemaa riiklikud telekanalid panevad vana-aasta programmi alla magama 1,1 miljonit dollarit. Ja võtted Mosfilmi paviljonis on kestnud juba kuu aega. Võimas, ah!

Ehehee, Postimehesse üles seatud akvaariumisse lasti kalad ka lõpuks sisse. Ajakirjanikele on see hea stressimaandamise võimalus - käia helkuimelisi imeloomi hirmutamas või neid siis käega kinni püüdmas. Eriti lõbusad on usinasti mööda akvaariumi kiviklibust põhja ringi lödistavad viinamäe teod, ehk "mitu digitigu", nagu Aarne ütles... Ja küljendajad juba ähvardasid, et küll nad peagi paljunema hakkavad, misjärel on neid terve akvaarium täis. Aga praegu läeb veel aega, sest üks digitigu on akvaariumi ühes ning teine teises seinas. Aasta pärast ootame tigude põkkumist :) Kah-ju, et ühtegi piraajat või väiksemat - hambutut - alligaatorit kusagil ei paista. Oleks lõbusam. Nii kaladele kui meile. Kurb on ka see, et akvaariumi küljes pole kalade teaduslikke nimetusi. Nii ei tea ma, kuidas neid kutsuda. Aarne tuli soovitusega appi - nööpnõelaga sildid uimede külge. Siis teab.

Õhtupoolik on saabunud ohtra televiisori vaatamisega... Mida sa, hing, ikka laupäeval muud mõikad teha, kui reedel on vaja reedet tähistada ja Henriku pool portot mekkida... Või siis jällegi sada muud asja ühe napi ööga korda saada. Öelge, kas teile ei tundu väsitav saada iga päev tonnide kaupa e-kirju peenise või rindade suurendamisest, viagra imeväest või kuumadest veebikohtumistest "nüüd vaid kahekümne dollari eest tunnis". Mul on igatahes näpp valus delete-nupu vajutamisest. Vott.

As Henrik puts it: Peksa jaapanlast

Andri sunnib mind kirjutama, aga mina ei ole selline inimene, et mõtted tulevad käsu peale ja on vaimukad ka veel. Parem teeme nii: teie uurige välja, kes on Dame Edna ja kirjutage vastus mulle ning mina loosin kõigi õigesti vastanute vahel välja Elva Filatelisti aastatellimuse ning kaks head veini, mille õigesti vastanu peab minuga koos ära jooma. Siis toome kaks juurde.

Ma ei tea tegelikult isegi, miks ma selle kolm-punkti ennist kirjutasin - võib-olla sellepärast, et sõnu oli vähem kui öelda tahtsin. Nüüd on seesugune tunne veelgi suurem - lõpetasime Henriku ja Silviaga just "Esto TV - Welcome To Estonia" vaatamise... Selle sama, mis vana-aastaõhtul laiema üldsuse südameid rõõmustab. Eee... minu vokabuläär pole tõepoolest nii palju edasi arenenud, et suuta mõtestada äsja viiekümne seitsmesse minutisse mahtunut. Ehk et seal avaldatud ideest kantuna võiks öelda, et mul on ka üks konspiratsiooniteooria: saade on kinni makstud alkohoolitootjate poolt. Lisaks sellele, et ekraanil süüdimatult vaid Viru Valget reklaamiti, ajas nähtu meid ka lihtsalt alkoholipudelite järele küünitama... Hoolimata üksikutest ideesähvatustest (Heimar "Lenk" Raagi rahapakkumine Keskerakonna reklaami eest jne) on noorukid Ken ja Rain oma nice-try'ga taas lihtsalt üle pingutanud elik puusse pannud. Kahjuks. Sest paraku olime me Henrikuga isekeskis vesteldes märksa lõbusamad kui see film üldse olla üritas. Ning ka mõttekamad. Või mis iganes omadussõnu oponendid siinkohal mulle vastu loopida ei sooviks... Pigem meeldis mulle sekund tagasi BBC Prime'ilt nähtud Dame Edna tsitaat "I moist, therefore I am..." End naljakaks pidavad eestlased lihtsalt ei oska kirbet huumorit praktiseerida. Isegi, kui nad väga üritavad... :)

...

"Oh, et ülemused kunagi tead ei saaks, et sa tegelikult tööajast kallisid saadad, ihiii," kirjutab Anneli ülisalajases e-kirjas. Tuju teeb heaks. Kirjutage teie ka mulle, muidu saangi üksnes elu-on-hukas-ja-ravimid-on-nii-kallid-kirjutisi. Kas te juba lugesite, et keisrilõikega sündis (keegi ei tea, kus!) esimene kloonibeebi. "Kloonimine tähendab praktiliselt kaksikolendi loomist. Kloonimisel võib elusorganismi, näiteks rakku, taime või bakterit paljundada selliselt, et ema ja järglane on geneetiliselt identsed," selgitavad vaid raelistid, kes usuvad, et inimene tekkis maa peale tänu tulnukate saabumise ja üliõnnestunud klooniprojektiga. Hmm... imelikud inimesed.

On hea teada, et minu füüsiline nullpunkt saabub 01.01.2003, emotsionaalne nullpunkt 28.12.2002 (homme!) ja intellektuaalne nullpunkt 04.01.2003... Huvitav informatsioon, igatahes. Veel soovitatakse mulle, et kui koolis või tööl tekib konflikt, pean kindlasti seda kontrolli all püüdma hoida. Ning kulutades veidi raha korralike riiete ostmiseks, võin muuta endasse suhtumist firmas. Ning, oo -, mul on võimalus partneri leidmiseks muuseumis või kunstisaalis. Ekspress Hotline teab vastuseid teie udusele elule!

...unestaadium on püsiv...

... ja veletiirsor siin toimetuses näitab "Ülelinna Vinskit". Jee! Kitshi ja kämbiklassika, mis eile "Lumekuningannaga" algas, jätkub rõemsaste... "See poiss on Vinski ja nagu teada - see tegelinski on väga hea," laulab arstionu Margus Lepa. "Ja tead, mis Robi siis teeb? Siis läheb Robi linnapea juurde ja ütleb, et ta on kõnts"... Ihihi!

Hommik! On kahekümne seitsmes ja aastalõpu tunne on peal suurem kui kunagi varem. Aga võib-olla on põhjuseks asjaolu, et lihtsalt tööd ei viitsi teha... :) Eile oli kurbliknukker Tartust Tallinnasse sõita, sest mida enam põhja poole, seda vähemaks lund jäi. Pealinn on hangedest prii, mis jätab üpris haleda vaatepildi. Ja enamus mu näolihastest moodustab minutis vähemalt kaks korda liigutust nimetusega "haigutus".

Käisin just autoga lumise linna peal... Teate, päris sõnatuks võtab. Eile, saabudes Tallinnast Tartusse polnud mu's alguses kübetki jõulutunnet ... maa oli paljas ning külma oli vaevalt mõni kraad... Mäo kandis see kõik muutus - ootamatult olid maantee pervedele tekkinud lumevallid, millelt öised talutuled vastu sirasid; tee äärs kõrgusid mobiiloperaatori härmas saatjamastid, mille tasakaalustustrosside ümber olid elektriküünlad põimitud ja mis kogu oma olemuses kaasaegset jõulukuuske meenutasid (ilus, tegelikult)... Seda, mis lumise muinasjutulinna mulje Tartu Jakobi mäest alla laskudes jättis (öösel, kui missa juba lõppenud oli), ei olegi võimalik sõnadesse panna, seda peab nägema. Või mäletama. Tänane päev piilus juba varakult kardina vahelt sisse ja andis mõista: aga meil on siin nüüd jõulud! Üksikud pilvetupsud tunduvad helesinisesse taevalaotusse justkui kleebitud olevat - tuuletuna liikumatud ja selgepiirilised. Päike sillerdab omaette kõrgustes, ent siiski, soojalt, rahustavalt ja häirimatult. See on peamine. Mets oma eri suuruses kuuskede ja mändidega on ööga samuti helevalge jume saanud, mis kokku moodustab ühe imelise vaatepildi. Kodune talv, õhkan... Üks selliseid tundeid, mis panebki autorooli istuma ja kogu va Eestimaa läbi sõitma, sest see kõik on kuidagi nii helge ja südamlik...

Ja nüüd iga-aastasele jõulukogunemisele vanaema juures. "Su-gu-lased" on tänase jõulupüha teine märksõna. Ja jõuluvana muidugi ka... :)

Jumaldan oma ema, kes eilsel tavaliselt-nii-söögiorgia-rohkel päeval otsustas koju saabunud lastele hoopis wokki pakkuda. Oli tunduvalt kergem öises metsas ringi vaaruda, säraküünlaid põletada ja siis, südaööl, katoliku kirikusse missale minna. Siinkohal unustasin ma loomulikult Tartu katoliku kiriku pärisnime jälle ära - masendav. Igal aastal õpin selle sildi pealt pähe ning siis unustan jälle ära... kanaaju. Vabandust, kanad. Saadaks tõepoolest konnale L.A.-sse pilte tänsest imelisest jõulust, lumisest metsast ja luhal sillerdavast Päikesest, aga et digikaamera pole hetkel mu valduses, siis jääb see rõõm ja õnn ära. Paraku. Ja siinkohal veel üks mõtlema panev luuletus.

Ma arvasin nõnda, et meri
on alati sinine
ja et varjatud kullateri
täis on viimne kui inime.

Et merel sõites tuleb
julgelt tuuli trotsida
ja väsimust võites tuleb
ilmast imesid otsida.

Ma sõudsin, südames õhin,
ümber lained sumasid,
taevarannad ja merepõhi
mulle vastu kumasid.

Sain teada, et meri harva,
õige harva on sinine
ning et tühi ja halli karva
on sageli inime.

Nägin maid ma, mis järvetud, jõetud,
tolm ja põrm, muud ei olegi,
inimlapsi, kes mullast on võetud,
kus kulda polegi.

Kuid ma arvan, et siiski tasub
olla, eksida, ihata,
teada tahta, kus tera asub,
armastada ja vihata,
ning näha, et hallimast hallim
meri vahel on sinine,
ja tunda: on kallimast kallim
kullateraga inime.

(Ellen Niit)

Et mitte e-postindust üle koormata, pane teile, kallid sõbrad, siia üles ühe aastalõpuka, mida vaadata ja mille üle mõelda :)

MSN Messengeril on vestluse elik chat'i ajal välja pakkuda üks romantiline optsioon: "browse the web together". Ma saan aru, et see võib mõnikord vajalikuks osutuda, aga see kõlab igatahes äärmiselt erutavalt, a la kallis, surfame nüüd pisut netis ka koos...

Ega varahommikuti muud niikuinii teha ole ju, kui maailmakeeltes häid jõule soovida ja uniselt, ent siiski otsustuskindlalt ja rõemsalt arvutiekraani kaeda. Huvitav, kuidas jõululaupäev LA-s välja näeb? Kunstlumised palmid ja kunst-kinni-külmutatud ookean? Pisut jõulupuru ja kuuseoksi suurtematel avenüüdel? Konn, pajata ...

Merry Christmas / God Jul / Glædelig Jul / Hyvää Joulua / Rõõmsaid jõule / Priecigus Ziemassvetkus / Linksmu šv. Kaledu / Zdrowych i Wesolych Swiat Bozego Narodzenia / Een Plesierige Kerfees / Idah Saidan Wa Sanah Jadidah / Felices Pasquas / Feliz Navidad / Vesele Vanoce / Boas Festas / Tchestita Koleda / Bon Nadal / Kung His Hsin Nien bing Chu Shen Tan / Sretan Bozic / Vesele Vanoce / Vrolijk Kerstfeest / (inupik) Jutdlime pivdluarit ukiortame pivdluaritlo / Gajan Kristnaskon / Gledhilig jol / Cristmas-e-shoma mobarak bashad / Joyeux Noel / Nollaig chridheil agus Bliadhna mhath ùr / Froehliche Weihnachten / Kala Christouyenna / Froehliche Weihnachten / Mele Kalikimaka / Mo'adim Lesimkha / Shub Naya Baras / Kellemes Karacsonyi unnepeket / Selamat Hari Natal / Idah Saidan Wa Sanah Jadidah / Nollaig Shona Dhuit / Buone Feste Natalizie / Shinnen omedeto / Sung Tan Chuk Ha / Natale hilare / Merry Keshmish / Sreken Bozhik / Meri Kirihimete / En frehlicher Grischtdaag / Boas Festas / Pozdrevlyayu s prazdnikom Rozhdestva / Hristos se rodi / Buorrit Juovllat / Sawadee Pee Mai / Chung Mung Giang Sinh / Srozhdestvom Kristovym / Nadolig Liawen ... :)

Oh, tehtud. Ja ka lõpuks aru saadud, et liinuks ikka ei suuda korrektselt isegi mu kodulehekülge toimetavast bloogist aru saada. Idioot. Nüüd lähen, puudrist lehvides, koduste sohvade poole. Ongi juba kõrini ... ja homme jõulupraele Tartusse, juhhussussuu! Ametlik ja avalik küsimus, sõbrad - kas kahekümne neljanda öösel missale läeme? Aga kahekümne viiendamal üks päevane hõõgvein? Mina olen igatahes poolt lumesajuses Tartus kusagil õduses kohvikus (hmm...?) istuma ja sõpradega jõulujooki nautima. Elagu talv!

Nüüd pean passima siin ja ootama kanal-kaks-ja-kukel-kolm intervjuud, hoolimata sellest, et võiks juba ammu kodus jõulumõdu mekkida...

Laulda viisil: "Kui sul tuju hea siis käsi kokku löö". Häid jõule?

If we cannot find Osama, bomb Iraq.
If the markets hurt your Mama, bomb Iraq.
If the terrorists are Saudi
And the bank takes back your Audi
And the TV shows are bawdy,
Bomb Iraq.

If the corporate scandals growin', bomb Iraq.
And your ties to them are showin', bomb Iraq.
If the smoking gun ain't smokin'
We don't care, and we're not jokin'
That Saddam will soon be croakin',
Bomb Iraq.

Even if we have no allies, bomb Iraq.
From the sand dunes to the valleys, bomb Iraq.
So to hell with the inspections
Let's look tough for the elections
Close your mind and take directions,
Bomb Iraq.

While the globe is slowly warming, bomb Iraq.
Yay! the clouds of war are storming, bomb Iraq.
If the ozone hole is growing
Some things we prefer not knowing
(Though our ignorance is showing),
Bomb Iraq.

So here's one for dear old daddy, bomb Iraq,
From his favorite little laddy, bomb Iraq.
Saying no would look like treason
It's the Hussein hunting season
Even if we have no reason,
Bomb Iraq.

Tüüpiline töömeeleolu - kõhtu on tühi, sest külmkappi pole läheduses. et rõõmuga mõni mõnus võileivaamps võtta. Tuttav tunne? Sellel urrima liinuksil on veel üks oluline puudus - msn messenger, isegi omapärase 'fake windows-süsteemiga' siin lihtsalt ei käivitu, mistõttu ei saagi ma enam teiega, kallid sõbrad, ööpäevaringses otseühenduses olla. Millest on tegelikult isegi kahju.

Hommik on õhtust igas mõttes targem... Esiteks on ilm vä-ä-ga ilus (päike paistab ja sirab Radissoni peegelklaasidelt otse silma) ning teises mõttes olen siiski puhanum kui eile samal ajal (siis ma vist alles uinusin üldse). Uudis-uudis: Kristiina Shmigun üritab Bente Skarile läheneda. "Mingi Smetanina on või," imestab selle peale kolleeg Küllike. Ja verivorsitajakirjanik Marko üritab tabada oma kolleege teistest väljaanetest. Hommik, ühesõnaga...

Konn kirjutab, et "pärast seda paduvihma ... järgmisel õhtul läks elekter ära ja see oli KATASTROOF... väike paduvihm oli nagu Eestis igal teisel nädalal suvel..." Vaesed ameeriklased. Mul meenus, et ma ostsin lõpuks endale sooduspakkumisega telefoni ära. Nüüd on selline tunne, et iga kord, kui keegi helistab, avaks menupianist Viive Ernesaks klaveri ja tiri-liristaks paar polüfoonilist sonetti maha. Lõbus igatahes.

Oo, nädalavahetus... Ja esmaspäevast taas igapäevatööline. Täna on tore unepäev, olen värvinud kõik tassid majas ära ja nüüd olen värviaurude sees kenakesti joobes. Kah huvitav ajaviide. Konn raporteerib, et käis eile filmi "Two Weeks Notice" esilinastusel Broadwayl L.A.-s. Päris lahe mõelda, et Eestisse jõuavad need filmid alles aegade pärast ... kui üldse jõuavad.

Vähemalt lubab Mozilla vaadata palju enam aadressiikoone:)

Hmm... huvitav, kui ma hakkasin otsingumootoriga välja selgitama, kust võiksid pärineda Telleri koduleheküljele riputet tekstid nii tema kui teiste Eesti bloogide kohta, pakkus neti.ee mulle järgmisi vihjesõnu: maalrid, zoofilia, pissimine, ravimi, arvutipoed, registreerisin, karistatav, lollid, tobedad, teller. Mina seesuguseid mootoreid ei usaldaks - või on Siimul siiski mingi seos nimetet tegevuste ja aladega? Appi! :)

Siis kui uni on või mõte seisab ... või lihtsalt ei ole aega võrgulainetel surfida, siis aitab Siimu kodukas igatahes hädast välja - temal on rohkem aega leida happy-birthday-jesuse'ga seotud võrgunalju või muud. See on tubli! Eile oli aef-i jõulupidu, mis päädis Tuukikstaadiga Amigos. Oli päris naljakas. Ja isa-ja-muud-maalased olid jõuluorgial Kosmoses? Jõgeval? Ehk et kuidas läks? Kahju et nii ebakindlasse serverisse oma bloogi olen riputanud ning et server kommentaariummootoriga läbi ei saa, muidu paneks selle võimaluse siia vaata et veel tagasigi. Kas kellelgi pole üleliigset võrguruumi, mida ta pakkuda tahaks - seda enam, et ülikooli arvutitädi Liivi saadab peagi kindlasti karmisisulise e-kirja, et seoses eksmatrikuleerimisega on minu kasutaja kus-tu-ta-tud.

Siin on üdini positiivne luuletus taas-tööle-hakkamise puhul, mille saatis Kerttu:

tillukese karbi sees
elab väike valge mees
ise aina kiitleb et
minu nimi on tablett
olen väga tähtis isik
ja mind kardab iga pisik.

Taas Postimehes. Tahaks öelda, et tore on, et kontsern Windowsist loobus, ent ometi on see kõik vä-ä-ga harjumatu. Istun nüüd oma uhiuue arvutiga Linuxi ja Mozilla otsas ja vangutan tummalt pead... Itimees Ago just rahustas, et ära muretse - paari nädalaga on asi käpas. Hmm... Esimene ametlik tööpäev on esmaspäeval, praegu on warm-up. Istun ja surisen ning võtan pilti ette...

Siim kajastab bloogis lõbusaid asju, meenus mulle siinkohal. Nende eestimaaliste bloggerite kohta. Mitte et ma teaks, Siim, vastata, kes sellise kommentaari veebiavarustesse paisata võinuks, ent lustakas on ikkagi lugeda "ajakirjanduslikust südikusest" ja "kalmerlikust tabamatusest". Kas keegi ütleks (õigustaks!) mulle, miks inimesed tänapäeval jätkuvalt faksi kasutavad?

Konn, seevastu, kirjutab: "PADUVIHM! sellest peaks vist piisama. [--] kohalikud virisevad, et on nii kulm ja et nemad sellist ilma ei m2letagi jne jne. jube udu oli kyll, vihmapilved olid umbes majakatusel ja ookeanist paistsid ainult randa j6udvad lained, kaugemale kyll n2ha ei olnud. aga jah, 6ues ladistas ja siis raadiost tuli laule a la "let it snow, let it snow, let it snow" ja "it's the most wonderful time for a sleighride with you"..."

Jumalik - väljas sajab laia lund (ma ei räägi sellest, et nii urrima külm on!) ja talveõhk lööb ninna. Rait kutsus lõunale kuhugi kohvik-sööklasse Okaskera. Mööblimajas. Ihihi, oli see vast lõbus koht: mulle meenus Tartu rajooni täitevkomitee söökla Riia 15 keldris, kus teatud kellast kellani samuti täitevkomitee töötajaid eelisjärjekorras teenindati. Ning kus eksootilise serviisi pärast nii suurt muret tunti, et seintele pidi kleebitama silt "Palume söökla nõusid mitte kaasa võtta!" Ainult et täitevkomitees muretseti selle eest, et neid mööda maja laiali ei tassitaks. Okaskera kartis lihtsalt vargusi. Selliste lauanõude!? Sibulaklops oli ootamatu, küpsisekook kissellis samuti. Hea, ent siiski pisut üllatav. See oli taas eine sarjast "Oo, aegu ammuseid..." Ja nüüd olen ma nagu mõni mammamiialane ja aitan teletädidele leida buliimikuid ja anorektikuid. Või nende sõpru. Hmm...

Jõuludega kaasneb alati üks suur nuhtlus - jõulukaartide kirjutamine. Ei, mitte et mul nende saatmise vastu midagi oleks, aga just nende kirjutamine, aadresside otsimine, kleepimine... eile tegelesin sellega peaaegu päev otsa. Täna peab asja lõpule viima...

Juhul kui Teie postkasti on täna öösel kella 02-03 saabunud e-mail, mille sisuks on palve sisestada teatele lisatud, hanza.netga sarnanevasse, vormi Internetipanga püsi- ja muutuvparoolid, palume tungivalt kõnealusele e-mailile mitte vastata ja oma Internetipanga turvaparoole mitte sisestada. Kirja saatjaks ei ole Hansapank vaid tegemist on kuritahtliku katsega hõivata Teie turvaparoolid. Aga miks mina seda ei saanud, ma nii lootsin oma koodid välismaale saata...

Kas keegi maniakk segab end minu unedesse? Juba teist ööd järjest on "filmiõhtu" teema mina kui vang, mina kui tagaaetav, mina kui sunnitööline. Jah, ühelt poolt ehkt tõesti päris huvitav, ent siiski... kas kellelegi on unenägude seletajat - teate küll, sellist kapsaks loetud sopakat, mis andvat vastuse me aju keerdkäikude kummalisusele... Õnneks oli esimesel ööl lihtsam vangis olla, sest kongikaaslane oli Hanno Tomberg (ihihi!). Aga täna olin päris üksi. Kõhe värk! Võib-olla peaks freudistide poole pöörduma, need seletaksid seda kohe sellega, et mu ema mind lapsepõlves ei armastanud või vähemalt ei toitnud rinnaga. (Liiga palju N.Y.P.D. Blue-d ei tule vist kasuks:) ).

Lõpetage ära - Tallinnas näitab kraadiklaas juba miinus neliteist. Ja väidetavalt liigub see lähiöödel-päevadel veelgi allapoole... Mul on tõsine tahtmine sest kliimast k o h e jalga lasta. Konnal, vaatame siin reaalajas LA ilma, on nii neliteist plusskraadi. Ja lähipäevadel, loomulikult, tõuseb see veelgi. Aga weather statement räägib, et ...Rain All Week For Southwestern California...

"Vabadus iseenesest ei tee inimesi õnnelikuks ega riiki edukaks. Oluline on see, milleks ja kuidas vabadust kasutatakse. Oleme kindlad, et liitumine Euroopa Liiduga on kindlaks tagatiseks vaba ühiskonna arengule Eestis ja Eesti enda püsimisele tulevikus. Nüüd on sõna rahval." /Arnold Rüütel, Toomas Savi, Siim Kallas - Kadrioru lossis./

Henrik - kui sa peaksid mu kodulehekülge lugema, siis tea, et sa oled igavene tõbras - tahad minust, korralikust inimesest alkohoolikut teha jah? Woody oma nefriitskorpioni needusega oli lõbus, aga see va porto viis mõneks ajaks oimetuks :) Maivõimaütlen!

Aga äsja lõpetas üks veetlevamaid ja intelligentsemaid inimesi, Inglise suursaadik Sarah Squire hommikuprogrammis inglise teejoomistava tutvustuse, öeldes: "there's no such thing as a five o'clock tea...any time is tea-time!" Nii et sõbrad, teed jooma!

"Hus Andri" - nude dishwashing and dirty laundrying. Olen varahommikust peale korteri ammu-ümber-kukkuda-ähvardavat nõudevirna pesnud ja küürinud. Tunne, nagu sobiks ma ehk seda kõige paremini tegema, on juba tükk aega mu sees. Niisiis, eks ma annan teada, kui minu uut tüüpi nõudepesula avatakse!

Konn on elus, Konn on elus! Ameerika õitsva looduse rüpes on ta siis nüüd viiniud juba vaata et 12 tundi. Magab, arvan. Aga kiri iseenesest on ju meeleolukas:

t2iesti h2mmastav, aga ma olen nyyd ameerikamaa palmide alla kohale j6udnud. p2rast 11-tunnist lendu yle atlandi on suhetliselt sooda olla, seda enam, et ma ei m2leta, millal ma viimati magasin. aga reis oli v.meeleolukas. sest varahommikul frankfurti lennates kallas minu k6rval istuv ja edasi jaapanisse reisiv tuttava n2oga tyyp (kelle nime ma igaks juhuks ei nimeta, sest 2kki see polegi 6ige nimi:)) mulle apelsinimahla sylle ja isegi ei vabandanud, kuigi mina tegin n2gu, et pole hullu. ja siis umbes 10 minuti hiljem kostus lennuki tagaosast n2rvilist karjumist ja stjuuardessid jooksid padinal kohale - selgus, et yks on oli peaaegu ataki saanud vms ja siis yks t2di kisas.
ja frankfurt-los angelese lennu esimese tunni ajal kostus k6laritest jutt stiilis "yks reisijatest vajab arstiabi, palun k6ikidel pardal viibivatel arstidel kohale ilmuda". aqa mis edasi sai, seda ei teagi.
toredaid filme n2idati ka - minu kardetud ace venutra asemel tegutses ekraanil hoopiski vapper hiireke stuart little. no ma nyyd ei tea.
ja immigration officer pinnis mind, et kas ma tulin siia oma mehele kylla v6i et siis plaaniga mees leida. ja k6ik, mida mina m6elda suutsin oli see, et ta mu verivorste endale ei v6taks. :)

Et siis sedapuhku niimoodi...

Võiks ju mainida, mis toimus reedel, sel kolmeteistkümnendamal, aga pole vist siinkohal paslik. Koduleheküljest avalikku paturegistrit ei maksaks teha. Aga noh, kes teab, see teab, et Postimehe jõulupidu tüharmaale peidetud Tallinna botaanikaaia palmihoones oli päris tormiline. Tauno Kangro surnud hüljeste ja poisteansambliga JAM (võdistan õlgu sellele mõeldes). Ja sellele eelnenud shampusejoomine fondis. Või siis palmihoonele järgnenud külaskäik Arno juurde. Ning varahommikune visiit Noku klubisse... What a busy night!

Heippa-ralla! Täna võib seega õnne soovida Siimule: hip-hip-hurraa, ühesõnaga. Varahommikul lahkus Konn suisa kuuks ajaks L.A.-sse, lubades naasta kas rõvedaid jämedaid kuldkette kandva paksu neegriga või siis Rupert Everettiga. Ma kujutan ette, et pärast 11 tunnist ja 45-minutilist reisi ei ole ta muidugi koheselt valmis hollywoodlikke vaatamisväärsusi enesesse ahmima, aga aastavahetuseks peaks taas jalul olema :)

Eile kohtasin trammipeatuses külmast lõdisedes trammi oodates ühte vene noormeest ja neidu, kes armunult vatrasid ja teineteist soojendasid... Miks see aga meelde jäi, oli tütarlapse mobiilihelinast tingitud. See laulis Eesti hümni! Ja siis veel öeldakse, et venelased ei oska lõimuda (see on see jube konkursi võitnud sõna "integreeruma" asemel).

Reno juures peetud uue-töökoha-õnnistamise-üritus ja Sovetskoje Igritskoje koos Eurovisioon 2002-ga tuletasid meelde, et oli vast kevad sel aastal... :)

Nonii, siin ta nüüd on - Elisabeth Jõhvi (kunagi oli üks selline teleteater, mäletate?):

Eurolaul 2003 Eesti eelvooru žürii, koosseisus Jaak Joala, Meelis Kapstas, Ivo Linna, Jaan Karp, Priit Hõbemägi, Tõnu Kõrvits, Eda-Ines Etti, Ignar Fjuk, Karmel Eikner ja Tiit Kikas, valis oma istungil 12.detsembril 2002.a. konkursile esitatud laulude seast finaalvooru kümme laulu järgnevalt:

• "Club “Kung-fu”"
  Muusika: Sven Lõhmus; sõnad: Piret Järvis; esitaja “Vanilla Ninja”
• "Don’t Ever Change"
  Muusika: Johannes Lõhmus, Kaire Vilgats, Susan Lilleväli; sõnad: Susan Lilleväli; esitaja: Susan Lilleväli
• "Eighties Coming Back"
  Muusika ja sõnad: Vaiko Eplik; esitaja “Claire’s Birthday”
• "Have a Little Faith"
  Muusika: Priit Pajusaar, Glen Pilvre, Kadi Toom; sõnad: Maian Kärmas;esitaja: Kadi Toom
• "Have It Your Way"
  Muusika: Asko-Romé Altsoo, Hanno Maadra, Raul Veeber, Aimar Toomla; sõnad: Asko – Romé Altsoo; esitaja: ans. “Viies element”
• "I Can Be the One"
  Muusika ja sõnad: Sven Lõhmus; esitaja “Nightlight Duo”
• "Know What I Feel"
  Muusika ja sõnad: Kersti Kuusk, Imre Sooäär; esitaja: Koit Toome
• "No Matter What it Takes"
  Muusika: Elmar Liitmaa; sõnad: Vahur Valgmaa; esitaja: Sergei Solovjov
• "We are not Done"
  Muusika:Kadi Toom, Glen Pilvre, Priit Pajusaar; Sõnad: Maian Kärmas; esitaja: Kadi Toom
• "What a Day"
  Muusika: Ithaka-Maria Rahula, Tomi Rahula; sõnad: Ithaka-Maria Rahula; esitaja: “Slobodan River”
  

Et siis sedapuhku niimoodi! :)

Hmm, kui paljud võisid teada seda, et Elis ootamatult Kanaaridele kimas? Hmm...

Sõbrad, see Marko Sepp on ikka väljamõeldis, eks ole? Mulle kusagilt justkui meenub, aga ma ei saa päris kindel olla... Igatahes on see rälge. Üks kommentaar tema koduleheküljelt: Yo-Yo-Yo mees. ilgelt lahe kodukas. kui ma seda nägin tuli mul kohe jälle viina isu, o.k! kuigi ma eile jõin juba terve kasti viina ära. kuule ma tulen mõnikord su kodulinna, siis joome ja anname kellelegi molli ja sõidame mu uue mersuga chicke lantima. ole lahe Yo-Yo-Yo-Yo Mõelda, et koduvabariik on selliseid troppe lihtsalt otsast otsani täis... kurb. Varsti võiks ülikoolis hakata õpetatama rullnokoloogiat. Nagu suitsidoloogia.

Ma siinkohal annan caiprinha retsepti (kuigi tegu on jõletumalt hea suvejoogiga, võib seda täiesti vabalt ka talveöös tarbida!):

2 tl suhkrut
1 laim, lõigatud 8 viiluks
2 ja pool untsi (ca 8 cl) cachacat

Sega (pigem uhmerda) suhkur ja laimiviilud madalas klaasis (stiiliks old-fashioned) korralikult segi. Täida klaas purustatud jääga. Nüüd vala cachaca lõbusalt sisse. Ja sega hoolega. Kõrred sisse ja trimpama!

Te ju ikka teate seda kuuma väitlust teemal, kas Pealtnägija juhid Mihkel Kärmas ja Vahur Kersna on süüta kui lambukesed oma ajakirjanduslike võtete kasutamisel mingi aegunund prominendi jälitamisel või on tegu karistusseadustiku rikkumisega... Heeh, eilne kommentaar PM Online'is on siiani parim, mida kuulnud ja lugenud olen: "Minu arvates võb tänapäeval filmida kõike. Kersna ja Kärmas võisid näiteks leevikesi filmida, ning ärgu Fisker arvaku, et ta nii populaarne on!!!!!" Õige mõte, ma filmiksin ka praegu hea meelega leevikesi, mitte ei istuks tähtsa näoga arvutis ega teeks tööd. Jõletum uni on, kuna fondipidu kujunes ülimenuka puhkepaiga Kaheksa külastamiseks, kus me oi-oi-oi kui paljude inimestega caiprinhat tarbisime. Teate küll, ohtralt jääd, suhkrut, laimi ja cachacat (üks suhkruroo-rummiline)... :) Siis veel Kaire-sünnipäevaline tantsupidu ja vut-vut kodudesse laiali!

Väljavõte välismaal (loe: USAs) resideeruva tütarlapse kirjast:
[--] teate, mis eilses Jay Leno shows (igal 6htul, kuulsused on seal ja muu nali) oli? Seal on iga kord huvitavamad ajaleheartiklid ja fotod ja pealkirjad. Lihtsalt h2sti uskumatult naljakad. Igal juhul. Jay r22kis pikalt-laialt enne kui pilti n2itas, et mehed on ikka igal pool yhesugused ja k2ituvad samamoodi, et yksk6ik mis rahvusest-riigist-jm, et pilk naistele on ikkagi sama. Ja siis n2itas pilti. Olin diivanil pikali, vaatasin-vaatasin ja siis hyppasin istukile! Teate, mis! See oli mingilt poliitikute kogunemiselt ja see pilguga mees oli Siim Kallas. Kes mingi naise tagumikku chekkas. Saate aru???? Ja rahvas naeris nagu napakas. Mina ju ka, hullult naljakas pilt oli. K6ik poliitikud normaalselt ja Siim Kallas vaatab naise tagumikku. Votsiis:D

"Ma pean tunnistama, et see on kõik üpris jabur," tunnistas Marko Reikop tänasel varahommikul, kui Andreas W ja Raivo E. Tamm talle vaheldumisi ja teineteise võidu Aurora Temporalisest rääkisid. Täna on siis apokalüptiliste temporaaliste esietendus - nagu ma varem juba nende kodulehekülje sürrealismist rääkides nentisin, et seda võiks täiesti rahuga vaatama minna ... :) Aga nüüd ruttu-ruttu uni silmist ja tööle - aasta tahab kokku võtmist. Ja muidugi, ära saatmist. Henrik, kas mobiilimaailmas imesid juhtub? (Oo, "Tom ja Fluffy" algas - mulle siiralt meeldib, kuidas Anu Lamp hauataguse häälega kõmistab: "Julm saatus seljatas rott Leo..." ja mõne aja pärast uuesti: "Ränk saatus sundis rott Leod uuesti voodisse heitma...")

Tere, uut nädalat! Kas keegi teab rääkida, kuis möödus eilne üks pisike kontsert haridusministeeriumi saalis? Mäletate, Kaido ju kirjutas, et "seal esitatakse Frank Martin'i missa, mis on üks müstiliselt keeruline missa, kuid see eest ka huvitav"? Ise olen nagu mingi uppun'd kukk, kuna eilne öö jäi lihtsalt vahele. No, ei tulnud und. Vähkresin ja vähkresin, küll tekk torkis ja padi oli kare... Nüüd vaatangi külma ilma oma uniste laugude vahelt ja mõtlen, et õhtu võiks juba rutem tulla. Kui hästi läeb, olen õhtupoolikust alates taas telefonine. Nii et - hellame hiljem :) Laupäev oli igati meeleolukas - algas vara ja lõppes ka vara. Järgmise päeva kontekstis, ma mõtlen.

El eterno problema parece que no va a desaparecer nunca.. el dinero

Tore, et vend taas limusiini tellib ja end tibiga ballile sõidutada laseb :)

Niisiis, täna kell 17 tuleb koguneda TÜ aulasse, et kammerlikku Bach'i jõuluoratooriumi kuulata. Küsimuse peale, kaua see ilmaime kestab, prognoosis Elis, et ilmatuma kaua, kuna neil on sümfooniaorkester ja solistid ja... Andero tõdes, et kui orkester mängiks kiiremini, saaks tunniga hakkama. Aga et loivavad, siis läheb vähemalt poolteist tundi.

Tegelikult on mul mure. Ma ei tea, kus on mu kallid vanemad, kellele ma ometi linnutiivul Tartusse külla sõitsin. Kas keegi on neid kusagil näinud? Ühesõnaga, reageerivad nimedele Siiri ja Toivo, kodune telefoninumber peaks kaelarihma küljes olema. :)

Milline joviaalne ülestunnistusavaldus! Ise ka imestan. Ärgates imestasin ka käsivarrel särava ankru ja "BOBA" üle, mis keeldus esimesel nühkimisel lihtsalt maha tulemast. Ühesõnaga, oli siis Kalmeri sünnipäev. Wildes. Siim, tublimees, istus kohusetruult juba tunde varem pubis ja puksis oma sharmantse naeratusega kahte tibi üha enam nahksohva nurka. Noh, et kohe-saabuvad-sõbrad ka ära mahuksid. Eriti meeldis mulle Kalmeri siiras ohe ühel vaiksel viivul (neid oli eile õhtul vist vaid käputäis) - mõelda vaid, varsti juba veerandsada -, mis mattus üleüldisesse eufooriasse teemal "vananevad sõbrad" :) Kalmeri kingivirna kaunistasid Anneli ja Siimu siirad õnnesoovid - suhkrutükid ja hambaorgid, mis harmoneerusid vahtkummist võtmehoidjaga i-me-li-selt. Ja üks tohutu valge roos, mis oli üpris rõve neil hetkil, kui keegi ta laia löögiga endast eemale virutas, mistõttu see oma tohutu õiega sinu ninas või silmas maandus. Saabus ka üdini armas dialoog teemal ei-jäta-mingit-tippi-sellele-ettekandjale, mis siiski aga summutati. Klubi Tallinn, muuseas, on oma piletihindadega Tartu kontekstis küll pisut üle pingutanud, on mul tunne.

Rohi on roheline? Taevas on sinine? Aga mis siis. Mitte miski ei loe, kui maailmas ei ole teid, kalleid Sõpru. Kõiki teid, kelleta pole üldse mõtet olla - ei siin, Tartus, ei seal, Tallinnas. Kelleta Wilde oleks just another place in the Universe. Kelleta poleks tegelikult mitte midagi mu jaoks, elik poleks mindki... Ah, mis ma seletan - mõte on ses, et ma nii väga armastan teid kõiki - teid, tartulisi ja minuolemuslikulisi. Mis siis, et elu liikvel ja maailmas ringi tiirlev... Teie - siin ja praegu - olete lihtsalt parimad.

Oh. Kaotasin täna allkiri allkirja järel privileege - ülikooli bürokraatiamasin võttis õiguse raamatut laenutada ja ... pealegi konfiskeeriti üliõpilaspilet ja ma peaaegu et ei saakski enam poole hinnaga bussiga sõita. Noh, kui ma muidugi nii kaval ei oleks, nagu ma just parasjagu olen. Või et siis praktiline.

Õues on nii irmarrmsalt külm, et võtab ära nii nina, kõrvad, käed kui ka kulmud. Seepärast tormasin Tartusse jõudes lähimasse aksessuaaributiiki ja lunastasin mõõduka hinna eest endale nii mütsi kui ka kä-pi-kud. Naks, kui krõbe ilm! Aga nüüd ruttu asjatama, sest ülikoolipeatükk tahab ju bürokraatlikult suletud saada...

Plju one suennipävaks, Kalmer. Isegi siis õnne, kui sa seal Pärnumaa metsades kükitad ja Tartusse jõudnud pealinlastega tervisenapsi võtta ei taha :)

Jõlevana (Peeter Volkonski) tahab Jõuluvana (Andrus Vaarik) ametit endale saada, et laste kommipakid poole väiksemad teha ja vaheltkasu taskusse pista. Nende lapsed Jõleplika ja Jõulupoiss saavad aga sõpradeks ning ajavad selle kurja plaani nurja.

Üks jõlearmas jõuluetenduse tutvustus, kas pole :) Sellega meenus mulle eelmisel aastal saadud päkapikumäng - teate küll, see, kus jõuluvanad üksteisega võistlesid ja päkapikke keeglikuulide ja kurikatena kasutasid... Ühesõnaga, ma pole väitnudki, et ma normaalne olen.

Lisasin siinkohal paar meeleolukat linki rubriiki veebi jutud (kärbes ja ooperibeebi), vaadake üle. Aitähh, Konn! Ja siis saatis Dagmar ühe meeleoluka aadressi, kus kirjas kõik viimase aja lauluhitid, ent seda kõike eestikeelse tõlkega. Teate ju küll, popraadiod mängitasid hiljuti neid hommikutundidel... See on kinni püütute rubriigis.

Oo, pean mainima, et sel koduleheküljel on ka hübriidkeelne rubriik "the uudised" ning "mõtete vahetamise koht". viimases on üles haibitud kaasaja massikultuuri (kas eesti puhul ikka saab massist rääkida?) stereotüüpsed pseudoteemad nagu "elu teises eestis", "mis on inimväärne elu eestis" ja "uus ajakirjandus". ajakirjandust analüüsivas rubriigis heidetakse valimatult sõimusõnu nii kohaliku poliitilise kui ka üleilmse popkultuuri kommunikatsiooni suunas ... hmm. Aga ei, lugege-lugege - kui mõtteid jagate, on ju hea, aga kui ei, siis on vähemalt lõbus...

Ma küll mõtlesin, et nii vara hommikul ei peaks oma mõtteid avaldama hakkama, ent Terevisioonis nähtu ajas lihtsalt tigedusest arvuti taha. Keegi "aus ja halastamatu" Märt Milter tutvustas Eesti rahvale oma uut-ja-erutavat kodulehekülge aUS_jA_hAlAstaMatU, mis tema enda sõnade kohaselt ütleb siis lõpuks ometi välja tõe, mida "võltsid eestlased" ei julge kunagi öelda: et eesti popmuusikat ei maksa teha; et ameerika filmi- ja muusikatööstus lollitab rahvast ja et tegelikult polegi artisti x plaat y nii hea nagu kriitikud kiidavad. Et tema teab nüüd tõde. Ei noh, palju õnne radikaalsetele tõeotsijatele, kes üksinda kodulehekülgi teevad ja tegelikku tõde teavad. Sõbrad, kas teile ei tundu, et võiksime oma bloogidega kõik Eesti rahva ette ilmuda ja tõsise näoga tõde ja õigust kuulutada? Kõige jaburam oli "uue ja mega koduka" autori võrdlus ühe sarnase portaaliga USA-s: "Üks kutt tegi ja loomulikult ei meeldinud see paljudele, aga samas ta sai palju fänne ka. Sinna hakati hästi palju reklaami panema, nii et server mõnikord umbe jooksis, aga poiss elas ära..." Tema ülesastumise algne idee seisneski vist selles, et ta oli töötu ning ta tahtis teha seda, mis talle meeldib, ja et sinna ka palju reklaami ostetaks ja et ta hästi ära elaks... No nii naiivset juttu ei ole ma enam ammu kuulnud. Aga muidu - tere hommikust:)

tervis tuleb, tervis tuleb ... küüslaugu ja meega ... :(

Ei, põhimõtteliselt olen ma siiski elus. Ja käes on detsember. Aga tänane uudis peab minugi puhul paika, et ägenenud on ülemiste hingamisteede viiruslikud nakkused. Aga võib-olla on tegemist pingelangusliku ja ohtrast pidutsemist tuleneva angiiniga. Mine sa seda tea. Nii ma siin laman, vaatan kõik teleprogrammid tilgatumaks ja peletan kõiki inimesi maailma jubedama küüslaugulehaga... A kui ma tervendun, siis jätkame sealt, kust pooleli jäime - Illegaard pärast lõpukaitsmist? Nightman pärast Tallinnasse jõudmist? Linnahall pärast Miss Saigoni? Vahepeal oli ju ometi vaja Aimari sünnipäev ja enda nimepäev üle, ümber ja ära elada ... :)