Ühe mõtte lisaksin siia juurde, mis pärineb Illari shefilt vanaemalt pärast seda, kui ta oli teel Kurksesse rääkinud mulle pika ja põhjaliku loo kellestki Sinaidast, kes oma uue mehe Igoriga tõenäoliselt endise mehe (kelle nimi mul praegu ei meenu... Viktor, vist) ää' tapnud ja siis metsa alla peitnud, kuid surnu pea oli ootamatult teerööpast leitud... ühesõnaga, väljend puudutas tema toredaid kassipoegi: "Oh, miks mulle ei anta juba valmis kassi!" Ja Kurkses, muuseas, olid nii-ii suured herilased-vaablased-või-mis-iganes-nende-nimed-on, et hilisõhtune kohvijoomine päris lustlikult närvesöövaks kujunes. Eriti tore oli vaadata ja kuulata, kuidas Jarek ning kaks vanainimest jõmisevaid poisse mööda laealuseid taga ajasid nii, et üks unisevõitu paks ämblikutädi äärmiselt pahuralt seda taaderanti laenurgast pealt vaatas ja - kujutan ette -, kuidas pahuralt turtsus, et mis elu see küll on...

Ooo, ja Kätlinil on täna sünnipäev! Palju õnne... (Ja Tallinnas on paljuvaieldud-ja-kirutud SchoolFest, mis algas juba kell kaks ja tõotab linna tänavad purjus puberteetidest peagi üle ujutada... heiparalla, püsime kodus!)

Vaatasime eile öösel Illari juures üle pika aja üht tõsiselt head filmi Stigma. Ehk nagu Illar ütles, ära muretse, kui kõigest aru ei saa, nad teevad sulle kõik puust ja punaseks ette - mis on stigmad, mida nende ilmumine tähendab ja miks katoliku kirik (loe: Vatikan) üht evangeeliumi eitab. Spookie! Aga igatahes äärmiselt nauditav rezhii, sheff soundtrack ning head näitlejad. Ja ärge öelde, et häh, kas sa ei teadnudki, et selline film olemas on, sest mul tõesti pole olnud juhust seda kaeda ... :)

Täna on Kannikeses kolimispäev...brrr...

A mis eile tegin vä? Eilne on piinlik meenutada - mängisin kella 15.00-st kuni 01.00-ni öösel peaasjalikult Uno kaarte. Ei, vahepeal muidugi tegelesin teadustööga ja suhtestusin ümbritsevaga, aga jah - kui ülikool on viis aastat oodanud, eks siis ootab ühe päeva veel, mõtlesin...

Ma olen päris aus, üks asi maailmas ajab mind küll vihale: märjad dushikardinad. Teate küll, kui tahad rahulikult hommikul dushi alla minna, siis hakkavad kardinad aurust ja niiskusest sinu poole liikuma ja klammerduvad lihtsalt jala või käe külge... Selline suhteliselt ebameeldiv algus päikeselisele hommikule. Aga nüüd olen ma nende vastu juba võitlema õppinud - tuleb dushitoruga paar sahmakat nende ilgete rippkardinate poole sumatada ja siis kleepuvad nad hoopis vanni sisekülje vastu. Paras!

Hoopis imelisem hommikutunne on mõrkjasmagusalt üle korteri leviv äsja valmis saanud kohvi aroom. Siis, kui kohv pisut seisnud on, siis on lõhn kiire kaduma, aga just äsja valmis keenud..., nii et sa riidesse pannes kuuled kaugusest veel ka kohviaparaadi viimaseid korinaid, seejärel kohinat ning siis vaikust... kui muidugi saiu praadiv röster taamal plaksuga kohe oma ohvreid hüpitama ei hakka või keegi klaasidesse jääkülma apelsini mahla ei vulista... hommikused hääled ja lõhnad on just see, millepärast üles tasub ärgata. Tere hommikust!

Kriis ja kriis ja kriis ... Mul on sellest kriisi mõistest suhteliselt kõrini. Appi! Ja loomulikult on meeldiv mõelda sellele, et kui akna taga ligi kolmekümne kraadine kuumus kütab, istun mina arvutis ja käristan endale kõrgharidust ... Suhteliselt pahuraks teeb, igatahes. Minge ja veetke parem hariduslikult aega - Jeopardy on päris lõbus.

Populating the Earth

After a few days, the Lord called to Adam and said, "It is time for you and Eve to begin the process of populating the Earth so I want you to kiss her."
Adam answered, "Yes Lord, but what is a 'kiss'?" So the Lord gave a brief description to Adam, who took Eve by the hand and took her to a nearby bush.
A few minutes later, Adam emerged and said, "Thank you Lord, that was enjoyable."

And the Lord replied, "Yes Adam, I thought you might enjoy that and now I'd like you to caress Eve."
And Adam said, "What is a 'caress'?" So the Lord again gave Adam a brief description, and Adam went behind the bush with Eve.
Quite a few minutes later, Adam returned, smiling, and said, "Lord, that was even better than the kiss."
And the Lord said, "You've done well, Adam. And now I want you to make love to Eve."
And Adam asked, "What is 'make love', Lord?" So the Lord again gave Adam directions, and Adam went again to Eve behind the bush, but this time he reappeared in two seconds.
And Adam said, "Lord, what is a 'headache'?"

Aitähh Kadile selle meeleoluka hommikuse naljapala eest. Nüüd siis taas jällegi Tartus, ehkki eile tundus, et ma ei jõua siia vist kunagi tagasi, sest öine teekond aiva venis ja venis...

Eilne õhtu Raidi pool osutus päris meelolukaks, oli jäätist, oli veini ja oli karvu ajav Rhonda. Rotveiler, kelle nägu meenutab pigem dogi või bokserit. Ja kuigi Rait väidab, et daami sugupuu ja dokumendid pole võltsitud, ma seda siiski ei usuks :) Ja täna tegin oo! sporti... Sõitsime rulluiskudel Stroomi randa pidi ja imestasime, küll on ikka palju muukeelset kõnelevat elanikkonda... Pärast olid mõlema jala-a-laba-a siseküljed nahatud ja marraskil... Hmm. Ja Päike vist jääbki punaselt loojuma - nii ilus.

Südaööl pean olema lennujaamas, et reisilt naasva esivanemaga Tartusse kimada. Tere kool!

aga mõte, mis selle teksti asemel enne oli, jääb samaks, et sa teaks :)

Ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik pärast meeletut vahupidu üldse asjalik olla! Aga nii see läks - kohtumine teadustööd juhendava Hagi Sheiniga oli tõepoolest turgutav: hetkeks tekkis mõte, et ehk tõesti saan kord ülikoolihariduse kätte :) Hiljem koristasime Heleniga terve majapidamise ära (!), nii et endalgi lust aega veeta, akna peal suitsu puhuda ja teed rüübata. Ja siis veel Mariti sõprade tütre sünnipäev, mis tõi meelde luuletuse: "Ma tulen, ma tulen - uks lahti nüüd tee. Ma tulen - joon ära su viina ja vee" :) Autorit kahjuks sel luuletusel ei mäleta.

Ja ega siis nüüd veel uinuda saa. Vaja jälle küla peale minna. Someone, please, stop me!

Vaat', ühte võin ma nüüd küll öelda - kui te pole Nightmanis vahupeol käinud, siis, võiks ju mainida, et teid nagu polekski olemas... (huumor!) Aga see, mis meid Heleni, Muriti ja Jarekiga vastu võttis, oli kõike muud kui igav... Ütleme nii, et nüüd, tunde hiljem kodukeses lebotades, on ainus, millest mõelda soovin, üks kuum vann... Ja soovitavalt vanni põhjas istudes, sest, nagu Murit ütles: "Muidu on nii-ii libe ja sa kukud lihtsalt pikali!" Aga tõesti, taksojuht, kes kogu me santlaagri koju pidi vedama, võis vist päris üllatunud olla, kui lahkudes kõik istmekatted pi-i-sut märjukesed olid ... :) Igatahes, vahtu ta ei märganud, sest selle koorisime me hoolsalt enne maha. Vott! Ning veel - vahetusriided ruulivad! Mul meenub siinkohal kallis õppejõud Sulev Uus, kes alati ütles - ajakirjanikul olgu alati vahetussokid ja taskulambiga pastakas sahtlinurgas varuks...mine sa tea, kuna head mõtted tulevad või kui neid vaja võiks minna!"

"A racoon tangled with a 23 000 volt line today. The results blacked out 1400 homes and, of course, one racoon." (Steel City News)

Imesid hakkab võrgus tuhlates ikka silma :) Valmistume Jareki ja Johannaga kinno minema - baltiketipäevaline Peeter Paan on just see kõige õigem päeva veetmise moodus, igatahes. Ja kohe valmib Muritil kook, mis keele alla viib. Nii et - õigepea ma vaikin ning asun seepärast tahvlit ja krihvlit kaasas kandma. Et oma mõtted ikkagi ilusasti teieni kanda. Aga muidu läeb meil hästi!

Kena keskpäeva! Ma lootsin küll, et jaburad kaubanduslikud võõrtõlked on nüüdseks juba eesti keele tundjate pilkude alt läbi käinud, aga ei. Konna vannitoas ilutseb Joosepi kassiliivakott, milles Senegalist pärit kassiliivaterakesed...No palun siis:

Kitty Friend Extra koosneb hoolikalt väljavalitud valge savi terakestest. Tootjariigis saviterakesed on mitmekordselt läbijahvatatud, sõelutud ja kuivatatud.
Kitty Friend Extra muutub niivõrd poorseks, et 1 g terakeste pinda võrdub mitmekümnele ruutmeetritele, aga oma toime poolest teda võib käsnaga võrrelda. Sellest ka tuleneb tema kõrge imamisvõime - kuni 90% oma isiklikust kaalust (!) - ja neitraliseeriv toime ebameeldivate lõhnade suhtes.

Kitty Friend Extra on kõigeparimaks kassikastide täitematerjaliks, seepärtast et kõigeparemini vastab kasside hügieenivajadustele.
Selle kõrval Kitty Friend Extra suure eduga võib kasutada niiskuse, lõhnade, õli ja teiste selletaoliste vedelike imendamiseks, samuti ka Teie aia mulla parendamiseks.

"Puudel on aretatud marionetiks - uskuge mind, ma tunnen puudleid!"
"Ega juristid on tegelikult kõik valelikud!"
"Ja Kunksmoor tegi hullult häid soenguid!"

Uskuge mind või jaa, aga sõber-seltskond mängis sel hilisööl Imagot. Ja suutis nii kakelda kui ka hüsteeriliselt naerma puhkeda... Oli tegelikult päris lõbus. Üksnes need üliveenvad tsitaadid pärinevad Elise suust, kes praegu teises toas taksot nõuab, ise samas teades, et kojuminek saab olema ratastega... joomavärk, teate ju küll :) Ja nüüd ta karjub, et oooo! näpp läks sisse... No, palun, kellega ma küll ühel päeval sündinud olen...

Appi-appi, kui kellelgi on kõrvadega arvuti, nagu Henrik seda kutsub, siis palun minge ja mängige hollandikeelset päkapiku-noolemängu. See on nii jabur, kuidas poisid mööda baarilae alust ringi purjetavad, luksuvad, jauravad või aevastavad ja teie ülesandeks jääb neil kratist haarata (vasaku klahviga, seda pisut aega all hoides) ning peatselt ilmuvasse märklauda kihutada. Pange tähele aevastavaid ja palle kugistavaid päkapikke - neile tuleb viina anda või siis kinni siduda. Vastasel juhul nad ei allu sinu korraldustele (turjast kinni elik vasakut hiireklahvi all hoides väike hüpitus ekraaniservast märklaua poole...) Igatahes on see lõbusam kui teadustöö, sest enne mängu algust on teil võimalus ka päkapikkude karaoket kaasa laulda!

Tervitus! Ühelt poolt on küll meeleolukas mõelda, et Eesti Vabariigil on täna ..mmm... üheteistkümnes jällenägemispäev, kuid kuulge ometi - kas riiklikel pühadel ei võiks keegi töötegemise ära keelata? Ehk et kas see polegi keelatud? :) Otse üle tee, minu akna all, hakkasid mingid jorsid järjekordset uusärika villat ehitama ning nüüd on neil vaja juba varahommikust saati maasse auke puurida ja trakatsiga kvartali ümber ringe teha. Elagu ehitajad! Ehkki ma sündsalt kodus hambaid kiristan, on mul aeg-ajalt siiski tunne, et vaat' nüüd lähen nendega pizut juttu vestma. Noh, nii naabrivalve korras. Huvitav, kas nende jõu- ja ilunumbrid mingi meeletu kolossi püsti ajamisel kestavad sama kaua, kui minu püüd teadustöö valmis saada...? Kui jah, siis soovin endale sel juhul õnne: "Palju õnne, Andri. Palju õnne, Eesti!" :)

Appi! Kes suudaks mind mõjutada avama süvateaduslikke tekste ja asuma juurdlema avalik-õigusliku audiovisuaalse meedia, selle regulatsiooni ja eksistentsi võimalikkuse üle postmodernistlikul ajajärgul postsotsialistlikus ühiskonnas... jesus christ, aga just see on teema, millega järgmiste kuude jooksul end elatama pean - kõrgharidus tahab ju ikkagi omandamist, mu sõbrad ...

Muuseas, perekond Kochide hindamatu Pöksi talu Lõuna-Eesti metsades oli ääretult külalis- ja higilahke. Nimelt veetsime nii mõnegi tunni Kalmeri ja Indreku poolt üles ehitatud higitelgis ning mõnulesime seejärel kohalikus mudatiigis... Nii et järgmisel hommikul kõik varbad justkui oksüdeerunud näisid :)

O mistress mine, where are you roaming?
O stay and hear, your true love's coming
That can sing both high and low.
Ev'ry wise man's son doth know.
What is love? 'Tis not hereafter;
Present mirth hath present laughter;
What's to come is still unsure:
In delay there lies no plenty;
Then come kiss me, sweet and twenty;
Youth's a stuff will not endure.

Te ju teate ometi filmi "12th Night" ja kohta, kus Ben Kingsley seda laulu laulab... Konn, kust sa need sõnad üles leidsid?

Viimaste päevade Eesti-uudised võtab üks delfi.ee kommenteerijaid kokku lühidalt: "Rong, see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, Signe Kivi oli kopajuht..." Masendav, kas pole? Igatahes on ilm tuuliseks pöördunud ja mõtes sellest, et Võrru Tuuli higitelki minna üsna jahtumas... Aga ei, plaanid on peetud ja nii tuleb end kella neljaks kuhugi Kesk-Eestisse lohistada, et sealt tä-äitsa ju-u-uhuslikult mööduva Peeter Eeriku auto peale hüpata. Üle-eile pidasime sõrgade klõbinal Heleni sünnipäeva ning eile trallisime nõnnasama ringi. Lugege viimast lauset uuesti mõttega "raiskasin koletult palju raha igasugu mõttetuste peale" :)

Nüüd juba Tallinnas. Ning kohe nii töine. Ja kui Päike täna ikkagi punane on, siis hüplen tema poole hoopis Kristiine kaubanduskeskuse taga :)

Hei-hei! Uued tuuled ametialastes suhetes:

Alates 1. augustist 2002.a. on muutunud määrused, mis puudutavad töölt puudumist. Et töölt puudumistesse ei suhtutaks liialt kergekäeliselt, avaldame siinkohal väljavõtte määrustest.

HAIGESTUMINE
* Arsti tõendit ei arvestata: kui jaksad minna arsti juurde, siis jaksad tulla ka tööle.

HAMBAARST
* Tööajal teenindatakse vaid neid isikuid, kellel on hambaproteesid; need tuleb parandusse saata posti teel.

RASESTUMISJUHTUMID
* Rangelt keelatud! Direktsioon peab hoolitsema selle eest, et töötajail oleks käepärast piisavalt rasestumisvastaseid vahendeid.

MUUD
* Tualeti külastamine raiskab palju asjata aega. Nüüdsest külastatakse tualetti rangelt tähestikulises järjekorras.


ihihi!

Aga Karin, kes praegu end muuseas kusagil Sao Paolos varaõhtusele mereäärsele jalutuskäigule seab, ütles MSN-is ühe väga toreda öösoovi: "ilusaid unenägemusi!" Igatahes kõlab see väga ... värskendavalt. Ma siis lähen vaatan, mis mulle täna ilmutub...

Juba teist õhtut järjest näeb loojuv Päike välja kui üks tohutu suur Põltsamaa juust. Koos punase ümbriskilega. Ja tundub maale nii lähedal, et kasvõi hüppa üles ja haara ta sülle...
Tjah, kui Päike homme õhtul ka selline leegitsev punakera on, siis tulge Tartu lähedale ilmaimet vaatama - hüplen kella kaheksast üheksani näiteks Annelinna tornide taga luhal ja püüan lähenevat Päikest. Ja kui mind siis valgetes kitlites imelikud inimesed ära viivad, siis tehke, et te mind ei tunne :)

Aga nii põhimõtteliselt olen ma siia üles riputanud Oto pildi. Sel pole otseselt nagu loojuva Päikesega miskitki pistmist, ent nii muidu on see jõngermann üks kõige päikeselisem põnn, keda ma viimasel ajal oma eluteel kohanud olen. Mis siis, et ta mu lauatelefoni juppideks tahaks lammutada või triikraua diivani taha peidab. Lõbus on ta ikkagi. Ja peale selle nõudis seda tema lihane ema Marit. Kummardus hilistele teejoojatele Maritile ja Jarekile. Mina igatahes kavatsen nüüd magama minna.

Mitte et ma tahtlikult internetis ringi surfaksin ja noorte inimeste argimuredest loeksin, aga tütarlapse murekirja delfi noortefoorumis soovitan teil küll kiigata, pisut haiglane siiski...:) Eriti kaasatundev on keegi Maastur "Pats" Spioon, kes kõik valesti valitud puuvilja süüks paneb...

Kolmeteistkümnes august ... hmm. Imelik mõelda, et ma olen Tallinnas nii-vahelduva-eduga nüüdseks juba neli aastat elanud. Mingil hetkel tundub seda juba palju. Eilne õhtu Püssirohukeldris möödus komplikatsioonideta, kui poliitsakslaste korraldatud Johni üllatussünnipäeva selleks mitte pidada.

Neljapäev ei ole kalapäev, et te teaksite! Neljapäeval on Heleni sünnipäev :) Ja laupäeval on Teisel Arnoldil. Kes on väidetavalt teadmata kadunud. Uuuu...kus sa oled?

Could a-n-y-o-ne stop this heat? Ma lugesin, et El Nino on maailma ilma jälle pahupidi pööranud. Huvitav, kuidas oleks elada Kesk-Indias. Kui idas on paduvihmadest tingitud veeuputused ja läänes meeletu põud ja metsatulekahjud, siis kas keskmaalased naudivad mängu või? weird.

Tervitused... vahepealsed päevad on mind arvuti juurest eemale kiskunud ja mööda ilma laiali pillutanud. Eile sain aastakese taas vanemaks ja ehkki ma seda eneselegi tunnistada ei tahtnuks, nägin ajamata habeme ja kolmepäevasest sünnipäevatamisest väsinud silmega hoopis nelikümmend aastat vanem. Hm.
Nii üllatuspidu vaat-et-staabiks kujunenud kollases majas ja eilne sünnipäevapiknik koos armsate inimestega million dollar view-ga looduskaunis kohas, igatahes, jäid meelde.

Ja kas võib tõele vastata, et lõpuks ometi olen ma endale pideva öömaja leidnud ega pea enam mööd sõpru ringi kolistama, märss seljas ja suits hambus :)

Kas keegi mäletab aega, mil Elist ja Marilit meesteks peeti? Puhhi jutukas! Kuna kõigil teistel olid pseudokad, aga nemad oma õiged nimed alles jätsid ja siis kõik kahtlustasid, et tegu on mingite imelike meestega, kes oma tõelist mina varjata tahavad ... oh, olid ajad... ja kuidas Elis ülikooli raamatukokku kõiki mehi deidile kutsus ja Banaan enesele Hakkaja leidis... ei-ei, Masendav oli selle poisi nimi siiski. See lihtsalt meenus.

Ja nüüd, lõpuks ometi, kui Kats ja Konn oma voodikesed ära teinud, saan ka mina ehk sõba silmale :) Tegelikult muidugi planeerisin ma võtta ratta seljas ette matka Uus-Ihaste poole, aga ... noh, ütleme nii, et uni tundub magusam kui hilisöine/varahommikune rattakross Emajõe kallastel... ööd.

Ja muuseas, teate ju küll, et sport ja Maimets eriti kokku ei käi ("jala ei käi ja vett ei joo"-lause, ihihi!), aga uskuge või mitte, ma võtsin suisa vabatahtlikult ratta kätte ja vurasin sellega Konna poole. Ma olen vist mõistuse kaotanud... kas pole?

Altpoolt leiate ühe lõbusa luuletuse, mis tuletab ehk meelde, et jaanipäev on selja taga ning ... ho-ho-ho, kohe tulevad jõulud :) Leidsin selle lihtsalt oma kirjakasti logides ja leidsin, et teilgi võiks seda lugedes lõbus hakata... Nii-muuseas hakkame nüüd Katsi, Konna ja Parveliga kana sööma ja-ee-ee Konna tigedat Joosepit eemale peletama.

Christmas time is here, by Golly;
Disapproval would be folly;
Deck the halls with hunks of holly;
Fill the cup and don't say when...

Kill the turkeys, ducks and chickens;
Mix the punch, drag out the Dickens;
Even though the prospect sickens,
Brother, here we go again.

On Christmas day, you can't get sore;
Your fellow man you must adore;
There's time to rob him all the more,
The other three hundred and sixty-four!

Relations sparing no expense'll,
Send some useless old utensil,
Or a matching pen and pencil,
Just the thing I need... how nice.

It doesn't matter how sincere
It is, nor how heartfelt the spirit;
Sentiment will not endear it;
What's important is... the price.

Hark The Herald-Tribune sings,
Advertising wondrous things.
God Rest Ye Merry Merchants,
May you make the Yuletide pay.
Angels We Have Heard On High,
Tell us to go out and buy.
Sooooo...

Let the raucous sleighbells jingle;
Hail our dear old friend, Kris Kringle,
Driving his reindeer across the sky,
Don't stand underneath when they fly by!

- Tom Lehrer

Ja Elis... Ehkki ma kuulsin, et sa kavatsed mind me ühisel sünnipäeval maha jätta ja hoopis ise Pärnusse kimada, siis sellest hoolimata, sorides oma vanades diskides ja endisaegsetes dokumentides, soovin sulle tänavuaastaseks pidupäevaks kinkida midagi möödanikust - midagi jaburat ja samas nii lõbusat, mille absurdsusest saame sajaprotsendiliselt ehk tõesti vaid meie aru... aga siin see on. Palju õnne :)

Hmm...Kuidagi imelikult vähe olen kirjutanud viimasel ajal. Mul on vist väga palju huvitavat teha olnud. Näiteks, Peipsi ääres vanaema sünnipäeval käia. Ja avastada, et sugulased on ikka päris toredad. Kui neid noo-umbes-paar-korda-aastas kohata ;) Ja laupäeva hommikul tuli üks meeletult unine bussireis läbi idavirumaise Eestimaa teha, et Mustvee alt hommikuks Tallinnasse saada ja siis Peeter Eerikuga edasi Pärnusse kihutada. Et seminaril osaleda, muidugi. Jäägu siinkohal avalikult välja ütlemata, mis teemaga tegemist oli, aga põnev oli see kindlasti...

Ja laupäeva õhtul oli vaja ju UNO-kaarte mängida, Pärnu rannas ujumas käia, mingi täiesti mõttetu baarimehega sõneleda ja ohjeldamatult rummjakokakoolat juua. Pühapäeva keskpäev leidis mind igatahes väga unisena. Ja loll luksemburglane, kellega hotellituba jagasin sai sellest liigagi hästi aru, et toanaabril pizut kehvapoole olla oli. Seetõttu pidi ta ju ometi vahetpidamata toast sisse ja välja trampima, jalgu lohistama ja uksi paugutama. Et ma siis silma lahti teeks ja meelalt talle "go to hell!" teataksin. Noh, igatahes ta sai selle :)

Hei-hei! Augustikuise teisipäeva õhtupoolik on ülimalt hubane aeg endast jälle märku anda ja öelda, et olen jõudnud edukalt väidetavalt-heade-mõtete-linna Tartusse. Ei, ega ma siin midagi ega kedagi halvustada küll ei tahtnud, ainult et miskipärast tuli mulle meelde Martin Scorsese filmi "Taxi Driver" algus - selline tume ja vihmane, üksik tundmatu mees pimeduses suitsu kimumas ning justkui midagi ootamas... aga midagi ei juhtu, vähemalt esialgu... Pikk ja tüütu, aga väidetavalt väga hea. Hmm. Vaat' selline tunne tuli küll. Kui ma siin mõne aja eest Kafkast rääkisin, siis emotsioon on umbes sama.

Aga pole hullu. Kui oma Tallinnast siiakolitu ka kunagi lahti pakitud saaks ning enamuse nendest tõenäoliselt prügimäele lennutaks, siis oleks juba päris hästi. Siis võiks juba tagaaias mõnusasti suitsu pahvida ja loojuvat Päikest piiluda. Ehkki keegi on ju puudu. Teate küll :) Siinkohal tahan ma kohe päris-päris-päriselt tänada neid, kes hetkel töötu JA kodutu minu ja veel kellegi viimastel päevadel oma kambrikesse on suutnud mahutada, ehkki see võib-olla kõige parem mõte, sellele hiljem mõeldes, pole tundunud... Minu aitähh!

"alejandro astus sisse ootamatult
täiesti
aga ajastus oli hea
kurat
keegi ei pidanud punastama"
(mulle tundmatu autor)

Sõidan peagi oma kalli vanaema 73-ndamale juubelile. Noh, selles eas on iga eluaasta ju juubel :) Aga huvitav, mismoodi pääsen ma Peipsi ranna ääres asuvalt Lagedilt vurr-vurr-vurr homme Pärnusse... Kas keegi pakub priiküüti?

...emad räägivad köögis retseptidest
isad suures toas autodest
lapsed mängivad oma toas
mäletad?...(Meelis)

Kas te kujutate ka ette, et ma olen nii kaua vait suutnud olla ja mitte midagi oma elust kirja panna. Mitte et nüüd kõike tagantjärele kordama hakkaks ja vestaks, kuivõrd mõnus on folgisuvine Viljandi ning kuivõrd igav niisama-suvine Tartu... aga ikkagi. Pärimusmuusikafestival lõppes suurejooneliste pidustustustega ja andis mulle mõista, et päike joodikutele ei halasta. Ka andis see mulle mõista, et sinna tasub (tagasi/edasi/jälle/veel) minna, sest ainult seal saab neli päeva aastast seesugust süüdimatut õnnetunnet tunda, mida mujal nii-väga-ei-kohta. Muidugi, koos armsate inimestega.
Täna kolisin oma korteri vaata-et-päris tühjaks. Paar kotti muidugi jäid, aga ma loodan, et uus üürnik Reno seda väga pahaks ei pane, et tal kapinurgas mõned potid, madrats, teip ja käärid konutavad... (eksju?)

Kolleeg Urmas pakub mulle maja. Maksab 36 miljonit. Keset Tallinna vanalinna. Soovite? Igakuine sissemakse on 185 000 krooni. Nämma!