Õitsvaid kastaneid ja sireleid täis Eesti

Nädalavahetused on toredad. Eriti siis, kui saab mahti pealinnast välja sõita. Sedapuhku näiteks Haapsallu, et vanavanematega Riias shoppamas käinud Triibik koju tuua. Jalutuskäik lossis ja lossitornis (ma ei saa aru, miks mingi vene keelt kõnelev vanamees kõiki torniaknaid veega piserdas ja ise mingisugust uidu suust lausus), Valge Daami müsteeriumi lahendamine (koostisosadeks kuu, puud, paar akent ja varjud), muidugi meri (on küll ilus, ehkki ma jään end liigitama jõe-inimeste hulka) ning ohtralt metskanne ja nurmenukke. Ach - hea!

Laupäev tõi ka Vertigo terrassi avapeo Moijto Deluxe Party, mis hoolimata jõlejahedast ilmast osutus äraütlemata meeleolukaks. Seda tänu mõnusale seltskonnale, Susani laulule ja muidugi "mõningatele" mojitodele. Pidu võinuks kesta muidugi kauemgi, kui Radissoni-rahvas poleks virisema hakanud, et tümps ei lase magada. Elagu elu suurlinnas!

Ainsaks soovituseks toitlustus- ja joogiasutustele: kui te olete otsustanud publikule ühtteist konsumeerimiseks pakkuda (ja selle pealt ka teenida), siis tuleb teil mõelda ka olulistele ruumidele: baarile, garderoobile ja peldiku(te)le. Ei ole normaalne, et poole oma ajast pead sa klubiõhtul järjekorratama baarisabas, teise poole aga peldikusabas. Ning garderoobis on kohti ainult mõlemale külastajale.

Täpselt sama kehtib ka reede ööl toimunud Kumu ÖÖ kohta - ei ole mõtet üritust haipida, kui pidulistel tuleb sissepääsusabas passida enam kui pool tundi. Ei ole mõtet. Aitäh neile, kes viitsisid helistada ning öelda, et ei ole mõtet end sinna vedada - sisspressimine võtab tuju ära. Nii rokkisimegi mujal. Näiteks Hollywoodis Karoli Hindriksi plaadikeerutuse saatel. Nämma!

Madonna "Hey You" tasuta allalaadimiseks

Te ikka teate, et 7. juulil toimub maailma suurlinnades (New York, London, Rio de Janeiro, Johannesburg, Shanghai, Tokyo, Sydney, Hamburg, Istanbul) heategevusüritus Live Earth? Tegu on Kevin Walli ja Al Gore'i algatatud suure muusikasarjaga, mis kutsub inimesi üles suuremale teadlikkusele meid ümbritsevast keskkonnast ning tahab koguda poolthääli võitlemaks globaalse kliimasoojenemisega. Paljud artistid on oma osalusest juba teatanud ning näiteks Madonna on seks puhuks kirjutanud uue laulu "Hey You", mille ta otsustas tasuta allalaadimiseks internetti üles riputada. Kujutan ette autoriühingute viha sääraste tasuta jagamiste aadressil. Minul on see lugu nüüd igatahes olemas. Kui saaks, osaleks ka sellel üritusel (meenub, et Finnair müüs pühapäeval jõle soodsa hinnaga lennupileteid Shanghaisse - no miks ma küll ei ostnud!).

Aga veel näiteid keskkonnateadlikkusest. Eile otsustasime järgi uurida, mida kujutab endast Rimis müüdav vili nimega pomelo. Rimi kassapidaja igatahes ohkas ja teatas, et tema pole seda kunagi maitsnud; ta üldse ei ostagi midagi Rimist - saaks töö tehtud ja kiiresti koju, 11 tundi on ta juba kassas passinud. Igatahes lubasime järgi proovida ja talle ka teada anda. Tulemus? Pakendist välja võttes näeb pomelo välja nagu pirakas sidrun. Isegi lõhnab sedamoodi. Ehkki USA valitsuse internetiandmebaas teab rääkida taimest, mille koor on "easy to peel" ei läinud siit ostetud puuviljaga sugugi nii hästi. Aga võib-olla pidasidki ameeriklased silmas kusagil Indo-Hiinas oma loomulikus keskkonnas valminud vilju. Need jurakad, mis siia on sattunud, on igatahes rämekuivad (nagu ühed mahlata apelsinid) ja tüütud avada. Enamik viljast ongi säsine koor. Päh! Igatahes tean ma nüüd, mis asi on greipfruudi esiisa pomelo. Ja Rimist ma seda küll enam ei osta.

Lasnamäe koristati ära

Näe, Lasnamäe linnaosavalitsuse pressikangelane Johannes Merilai tundub olevat mõnel järjekordsel meediakoolitusel käinud. Nii teab ta, et pressiteatel peab olema lööv pealkiri: vastasel juhul keegi seda ei loe. Nii ta siis teatabki heakorrakuust rääkides, kuidas Lasnamäel igasugu talguid korraldati. Ainult et ta pole vist kõrvalise pilguga oma teksti üle lugenud. Vastasel juhul ta ei imestaks, miks säärane pealkiri paljudele nalja teeb.
Nüüd võiks järgneda uus pressiteade, mis kutsub lasnamäelasi üles säilitama rahu, ent siiski võimaluse korral enam mitte koju minema või seda ka taga otsima - nende linnaosa (koos nende kodudega) on lihtsalt ära koristatud. Haihtunud. Ma olen juba ammu mõelnud, et rajatagu sinna hoopis üks tore park. Nagu on Pariisi lähedal see narkarite park... nimi-ei-tule-praegu-meelde. :)

Ja olgu siinkohal kõigile kõhklejatele öeldud: ma ei käi pubides.

Pane ennast ise põlema, Lauri Viikna! :(

Uskumatu - õhtuses "Aktuaalses kaameras" teatab "Pange end põlema Tivoli tuuri" korraldaja Lauri Viikna, et see paarkümmend põlenut on statistiliselt täiesti olematu number, sest 12 aasta jooksul on tuuri külastanud miljonid inimesed. "Tegu oli ikkagi õnneliku õnnetusega," kinnitas mees. Halleluuja, ehk tasuks tal võtta pressiesindaja, kes suudab põlengujärgsel õhtul pisut läbimõeldumaid avaldusi teha. Tundub, et oma karusselliäri võib ettevõtja nüüd mõneks ajaks kinni panna või vähemalt mõelda alternatiivsete sissetulekute peale. Väike õpetussõna: seni, kuni õnnetuse põhjused pole välja selgitatud, tasuks nende atraktsiooni omanikel ja vahendajatel ikka õige madalat profiili hoida.

Suvi ja hea tuju - ei mingit kahtlust!

Ilm on juba mitmendat päeva lausa jumalik! Tere, kevad! Ootamatult (okei, tegelikult pikisilmi oodatud) rõõmu ei suutnud varjutada, ka eilne tunniajane liiklusseisak, mil lihtsalt Tallinna järjekordses nõmedas ummikus pidin passima. No kurat, kas siis tõesti ei suuda pealinn oma liiklusvoogu kontrolli alla saada. Grr! Aga nagu öeldud - ei see mu tuju kurvaks tee. Selle asemel võtsime kätte ja vudisime uuenenud Moskva avapeole, kus lubati "hõrku suupisteid", ent laudadelt vaatasid vastu viinamarjad, sinihallitusjuust ja kuiva moega pitsapirukad. Palju õnne mulle, et sealt toitu lootsin. Hea vähemalt seegi, et vahetult enne burgeri alla kugistasin. :)

Ent uus Moskva näeb oma pehmete tugitoolide-diivanitega sheff välja. Ja Laura Põldvere smooth dzhässipõimik kokteilide taustaks oli ka ülimõnus. Ta on ikka üks väga hea laulja.

Ja ühe mõtte lisaksin siia veel. Elion alustas digilaenutusega. Väärt algatus. Ei pea enam iga filmi pärast videolaenutusse sibama. Esialgu on valik muidugi nadi. Küll see paraneb. Ent ma ei nõustu kuidagi sellega, et film "Transamerica", mida seni näinud polnud, on topitud komöödiazhanri. No kuulge! See et natuke naljakas on, ei tee väärt draamast veel komöödiat (see transseksuaalist, tema pojast ja nende teineteise/ga/ta hakkama saamisest pajatav film oli tõesti hea!). Aga selle võib Elionile vist andestada, sest võib-olla on sealsed filmisisestajad tõesti teistsuguse huumorisoonega. Küll aga ei mahu mulle pähe, kuidas need samad nobedad filmisisestajad on suutnud "Lassie" põnevusfilmide kategooriasse tõsta. Uuu, spookie, Lassie go home! Tõesti-tõesti, äkki oleks võinud luua selle koerafilmi tarbeks suisa "õuduspõneviku" lahter?

Eurovisioon Helsingis: so far, so good!

No, moi! Hakka või soome keelt rääkima. Igatahes on fotoblogi väga edukalt töötanud ning nii pole viitsinudki midagi muud suurt juurde pajatada. Eurovisiooni poolfinaalini on jäänud vähem kui kaks tundi, nüüd pole muud, kui lihtsalt oodata. Siin Hartwall Arena kõrval asuvas pressikeskuses on igatahes kuratlikult külm. Kampsunist ka ei aita. Mõelda, mõni istub praegu 32-kraadise päikese all Kreekas ja käib ujumas... :S

Ausalt öeldes on siin üliigav. Show on igav ja kogu see tänavune värk on i-g-a-v. Teisalt ehk saabki lihtsalt rahulikumalt võtta. Täna otsustasime oma apartemendis pannkooke teha. Ostsin sada ingredienti, tegin taina valmis... ja siis avastasime, et pliit ei tööta. Palju õnne! Nõuame uut pliiti! Igatahes oli meil kaks võimalust - kas hakata pannkooke jooma või see külmkappi paremaid aegu ootama panna. Valisin viimase variandi.

Hommikul korteris askeldades hakkas kõrvadel imehea - MTVst tuli Nelly Furtado ja Robbie Williams. Tuli meelde, et maailmas tehakse ka väga head popmuusikat. Tuli meelde, et muusikatööstuse jaoks on siinne traalivaali, kus 42 jubeõudset lugu läbi tuuritab, täiesti marginaalne pralle ning et siit muusikaelamust otsida ei maksa. Aitäh, MTV!

... rääkida sellest, kui suur on Helsingi linn jalgsi käies. Aga ausõna, on küll! :)

Tshuk ja Gek on Soomes kohal

No moi! Varahommikune merereis ja juba olemegi Helsingis euromöllus. Või jah, mis möll see ka praegu on, kui kogu trall alles algab. Peagi vudime Eesti saadiku vastuvõtule. Ja rahustuseks Katsile - ja siis kohe-kohe hakkame tootma. :) Vahepeal soovitan vaadata aadressile nettry667.blogspot.com, sest minu uus mobiilijunn võimaldab nüüd ka blogida. Sedapuhku siis fotoblogida. Hip-hip!

Mihkel Raud rääkis Pet Shopi kohta õigust

Mis seal salata, tihtipeale ma Mihkel Raua hinnangutega päri pole. Mis puutub aga Pet Shop Boysi kolmapäevaõhtusesse kontserdisse, siis siin olen temaga nõus. Tegu oli tõepoolest armetu karaoke-show'ga, kus kõik helid olid stuudios tuimalt kokku miksitud ning ainus, mis meenutas, et laval on ikka päriselt Pet Shop Boys, oli Neil Tennanti lauluhääl ja mõned "aitäh-id" ja "spasibo-d" samuti. Kogu tsirkust vürtsitas häbiväärselt kehv koreograafiline etüüd. Olen paraku kindel, et Eestis oleks piisavalt koreograafe, kes suudaks küll sellise jama üle lavastada. Mis sest kasu, et kõik hitid riburadapidi ette mängiti. Koduse helitehnikaga suudan ma samasugust mürinat teha. Piinlik!


Ent veelgi piinlikum on lugeda sama päeva (reedese) Postimehe kultuuriküljelt Sakala ajakirjaniku ja tõenäoliselt paadunud Pet Shop Boysi fänni Margus Haava kirjutist sellest, kuivõrd intelligentne see PSB ikka oli. Esiteks - mida kuradit tähendab irooniline intellektuaalsus popmuusikas. See on mingi faa-faa-ja-bling-bling, sest tegelikult on see ikkagi lihtsalt popmuusika - ükskõik, kuidas sa seda ei nimetaks. Ning stiili "intellektuaalne popmuusika" pole olemas. Nii armastavad öelda vaid säärased "kriitikud", kes soovivad enda maitset mingis mõttes paremaks pidada ("päh, ma ei kuula mingit poppi, ma kuulan märksa intellektuaalsemat muusikat, Pet Shop Boysi näiteks"). Teisalt ei saa ma ikkagi aru, mis kontserdil Haav käis. Näis, nagu ta oleks saanud mingi muu live'i elamuse. Ahjaa, vingun ka selle kallal, et ilma PSB "Soomuslaev Potjomkinit" nägemata on kriitik võtnud vaevaks see nii muuseas maha teha. Hmm. Ta võinuks Traffalgari väljakul kohal olla, kui meie seda vaatamas käisime.

Foto: Peeter Langovits/Postimees