Tänasest uus outlook. Hetkel poolik, ent ma töötan selle kallal...

Päike! Aga mis kasu sellest on - päev läeb ikka arvuti taga...

Öö tabas mind taas keldris. Sedapuhku leidsin Dagmar Normeti raamatu "Kümme ust ehk meie maja inimesed" (1985). Sisu on lustakas, ent mitte sellepärast ei tirinud ma seda endaga kaasa. Nimelt kannab raamat algusest lõpuni oma ajastu pitserist - nostalgilist või mitte, aga lasteraamatu eesmärk oli üks: suunata Nõukogude Eesti lapsed "väärikate" tööde radadele. Ärge saage mu'st valesti aru, amet ei riku meest - küsimus on postmodernistlike väärtushinnangute muutuses (teadlikus muutmises?) ja ei-saagi-aru-millele rõhutamises... Justkui oleks tegemist sügava identiteedikriisiga, millest väljatulek kuidagi õnnestuda ei taha - ehk et, kes me siis oleme ja milliseid ametikohti täita soovime ses strukturaalse tööjõupuudusega ühiskonnas. Niisiis, tuginedes raamatule, olid omal ajal hinnatud eelkõige (tegelased on valdkonna(dade) role-model'id!):

• kommivabriku kunstnik Helmi ja tema sõbranna Maimu, kompvekiliini operaator
• postiljonionu
• Raivo haiglaõest ema ja linna elektrivõrgu juhtpuldi operaatorist isa
• Katrini mänguasjade tsehhis töötavad isa (vormija) ja ema (mänguloomade karvastaja)
• telefonivõrgu teadetebüroo operaator Senta "Hirmujudin" Saarman
• Ulvi trollijuhist ema, autosõidu õpetajast isa ja aiandis töötav vanaema
• Ujumisinstruktor Mari kaheksandast korterist
• Viieaastase Eeriku vanem vend Peeter tegeleb harrastusfotograafiaga (ihihi!), vanaisa on Tallinna trükikoja direktor
• Valdo loomaarstist isa (hariduse omandas loomulikult Põllumajanduse Akadeemias)

ja millega tegeleme meie?

Lepime ühes asjas, palun, kokku. MUL EI OLE zhigulid, null kuut, Ladat... mida kõike veel! Keegi ajukääbik on otsustanud ostan-müün-vahetan-väljaandes Soov enda nullkuuest lahti saada, lisades sinna tõenäoliselt minu telefoninumbri. Siiras tänu, ma oleks pidanud viimase kolme-nelja päeva kõned kõik üles kirjutama, inimestega sõpradeks saama, nendele viisakusvisiite korraldama ja lõpuks veel perekonda ka kutsuma - kõik Metsanurga Vellod ja Alam-Pedja Volodjad oleks minu sinasõbrad ja nii me käulataks ühiselt nullkuue seljas mööda Taga-Eesti poriseid külavaheteid ja tunneks end lõpmatult õnnelikena. AGA EI KIRJUTANUD ja nüüd jääb mul üle ainult sapiselt sajatada - mul e i ole autot, veel vähem sellist, millest lahti tahaksin saada!

Ja need siin pildi peal on paari päeva eest lubatud pilk minu enda küpsetatud kaneelipätsidele :)

ja nüüd hopp-hopp tartumaale...

Pealinnas on sügis. Külm ja kare, aga siiski sügis... Ja, nagu ma kuulsin, et Tartuski on talv lahkunud. Ühesõnaga, minu lootused, et "pärast talve tuleb ju kevad" olid asjatud, kuna enne jõudis sügis tagasi tulla. Kas pole loogiline mõtteavaldus? Hmm, mulle endale vähemalt tundus küll. Ma ei saa aru, mis meediaga juhtunud on - nagu põetakse mingisugust valimisjärgset painet, et peaks hullult kütma ja kangutama kõiki ja kõike; leidma, kui valesti ikka kõik on ... ja ometi õhkub kõikidest artiklitest adumatut väsimust. Võib-olla on see normaalne. Eile vaatasin uut telesaadet "Foorum", kus praegune ja endine sotsiaalminister Raivo käe all diskussiooni edendasidŽ(etendasid?)... Piinlik oli, tunnistan. Saatejuhist sõideti esimesena üle. Siis sõitsid sotsiaalpoliitikud Oviir ja Nestor üksteisest üle ja diskussioonist polnud juttugi. Milleks, ma ei saa aru. Mida me siis nüüd enam teada oleme saanud - seda, et ravimifirmad ministrite kaudu oma pakenditele heakskiitu loodavad? Hmm, what else is new? Või et "keegi soomlanna laste toetamise ära lõpetas"? Please, milleks seesugune adumatu pealiskaudsus? Võib-olla olen lihtsalt eemalolev ja pire? ;)

Ja nii olen oma esmaspäeva veetnud peaasjalikult www.iceagemovie.com'i külastades ja jobul oravaalgel tõrusid korjata aidates :) Oo, pärast kino läksin Jarmole külla, "paariks dzhinniks"... Välja tuli unine esmaspäev. Nagu alati :)

"Jääeaeg" tegi ühest pühapäevast tõelise pühapäeva. Selles mõttes, et ma saan aru küll, et pannkoogid ja moos oleks ehk rohkem pühapäeva moodi, aga lõppsheff kinoelamus on sellega võrreldav. Igatahes soovitan kõigil seda vaadata - CC Plazas on olemas nii inglise- kui ka eestikeelne versioon, siinkohal kild filmi kaasaja-iroonilisest alatoonist :

Sid: You know!? This whole ice age thing is getting old. You know what I could go for? A global warming!
Diego: Keep dreaming!...

Ehk et eestikeelsena oli selle tsitaadi mõte umbes samasugune. Aga lõppkokkuvõttes olengi õnnelik, et üle pika aja on linateosele über-super tõlge tehtud. Ei mingeid otsetõlkeid ja ameerikalikke joke'e, millest eesti vaataja lihtsalt aru ei saa. Ka keelemängud on kodumaiseks tehtud, nii et lausa lust ja lillepidu kohe! Anu Lamp muidugi on Sid'i rääkima panijana muidugi ü-le-ta-ma-tu. Palju õnne!

Oo-oo! Tõeliselt sheffid pätsid tulid - kui mõne vajaliku juhtmega arvuti taha satun, siis näitan teile ka, kui isuäratavaid kaneelipätsikesi ma teha oskan - isegi ei teadnud :) Igatahes, olen iseendaga väga rahul ! Mm-mm...

Tere-kena laupäeva. Paar päeva olen pidurdanud... tervisega, noh. Aga nüüd leidsin, et võiks pärmitaignast ise kukleid küpsetada. Päris naljakas on vaadata, kuidas pärmiloom vannitoas end kasvatab, ihihi! Tulge sööma-aa!

v a l m i s !

Kell on kuus läbi ja ... ma ei saa aru, miks ma ei maga?! Oh, õige vastu on, et ma lõpetasin nüüd siis oma bakalaureusetöö kirjutamise. Kui mõne aja pärast üles ärkan, siis teen veel üht-teist kolmandat... äkki vormistaks mõne asise lõppsõna ka? Aga peaasjalikult olen ma omadega nüüd siis mäel, seda enam, et juhe on koos, katus sõidab ja mõistus ammu tõrgub :) Head ööd ja tere hommikust...

"Päikese kiired kuldasivad puude latvasi nii et just nagu kullatud olivad ja linnud lalusivad puude latvades ja kui nad mitte ei oleks laulnud siis oleks seal kaunis vagane lugu olnud aga nad laulsivad ilusti ja see oli väga ilus kuulda kellel aega oli kuulda, [siin oli koma] tuul kiigutas puude latvasi mis väga ilus näha oli ehk ta küll suurem asi ei olnud ja taevas oli taeva karva sinine kui paja põhi ja puud rohelised ning rohi niisamuti nagu ta suvel enamasti on ja mitte teist viisi kuna koera haukumist kusagil kuulda ei olnud mis väga hea kuulda oli sest koera haukumine rikub inimeste rahu ja segab nende und kui nad magada tahavad ega lase midagi tööd teha iseäranis aga kõrget ja sügavat vaimutööd mis otsekui vahutav meri vägeva vaimuannetega ehitud luuletajate vaimu seest välja voolab kui koera haukumist ei ole..."

Näe, üles leidsin selle kuulsa Salomon Vesipruuli pajatluse:)

Kõik on sassis, kõik on segi - error, error, error! Sain eile teada, et bakalaureusetöö esitamise tähtaeg lükkus, kuna kaitsmine on hoopis teisipäeval (õnneks, mitte täna, vaid nädala pärast!) Nüüd on mul kõik segi - graafik ja ajakava ja üldse... selle asemel, et hoolsalt teadust viljeleda põikasin eile täiesti juhuslikult teatrisse... ja no-täiesti-ootamatult esitas Linnateater oma "Palju õnne, argipäevaks!" Selline ... naer läbi pisarate, teate ju küll! Ehkki reklaam oli, et väljamüüdudväljamüüdud, saime Konnaga ilusasti piletid ja jäi teistelegi veel. Ei, tore oli. Ja nüüd - avalikõiguslikeestitelevisioon, hoia alt, ma teen lõpuspurdi ja sa oled mul peos!

ära-, üle-, ümber ja otsevalimised on seks puhuks siis lõppenud... veetsime sõpradega öist valimisstuudiot vaadates meeldivalt aega tsummtsummis... poliitiline õhkkond? alguses küll. ent seejärel oli lihtsalt armas heade inimestega juttu puhuda ja toimunu üle lõõpida - seda ju kaotajad oskavad? või et siiski - ka võitjad... aga nüüd, pärast pannkoogilisi ja üdi-üdi-üdini-lumiseid valimispäeva tuleb ruttu magama minna - homme on viimane päev oma bakalaureust kirjutada... ööd!

Taas sajab valget lund väljas ... ja toas on ehted igal puul ... Tere jõuluhommikust, lumme tuisand metsatasalud, vaiksed taliteed (taliteed)... ja kõik muud ilusad jõulu- ja isamaalised laulud, mida punkt üks, ilma kohta ütelda, ning punkt kaks, valimistepäeva kohta sedastada... Mäks oli lihtsalt suu-re-pä-ra-ne. Aleksandri restoran, kuhu esivanematel kange soov minna oli, mitte. Muidu jagus lõbu kauaks, sai Wildes tantsu vihutud (tegelikult jälle üks rõve sõna on "vihtuma") ja veinikoolat joodud...

Ahjaa, Mäksi "Pühendusele" läheme... see ehk tuleb armas, nagu Mäks alati. Ehkki teda kontserdimaja juures kohates ütles ta: "Tead, närv on ikka sees..."

Ma tean küll, et ma ei tohiks seda öelda ja teid kõiki alatult reeta, aga ma teen seda siiski - täna on lihtsalt võr-ra-tu talveilm, selline külm, kuiv ja krõbe... natukene näpistav õhk, hingeaur külmast kangetel sõrmeotstel, silmapiirile väsinult loojuv päike, mis siiski, hoolimata talvisusest reipalt oma kiiri heidab, kahvatukollaseid-helepunaseid... ja mingi õnnis rahu on sisse valandunud. Peaks MSN-i aliase Lost Identity välja vahetama, sest arvan olevat end taas üles leidnud; arvan nüüd jälle teadvat, kuhu kuulun... Olete seda tunnet tundnud - rõõmustav vaikne rahulolu, endaga rahul olu. olgu kasvõi oktoober.

Valimistega lähevad vist kõik ikka segi, aga kuju hea tuju oravale veel bändzho ka kätte anda, siis ... polegi ju paha, mis? Ikkagi heade mõtete linn ja kontsertide linn ja ... :)

peale selle olen ma ajahädas :(

...vaid sind mina armastan... tead ju küll... nagu shakira laulugi...

ööd ... või siis et hommikust? tallinn on igal pool tallinn. isegi tartus.

Huvitav, kuhu kommenteerimisevõimalus on kadunud...? Alles ta oli nagu siin, aga nüüd ei ole... Näed, siis millised probleemid. Tegelikult võiks mõelda ainult ühele - academia tartuensise peale! Ma tean küll, et need kirjutatakse suure tähega ja peale rüübatakse gaudeaamusiigituur-kajalist mõdu, aga vat' kiuste. Kiuste hoian tähed madalad ja mõtted kauguses. Postimehes oli hea käia. Üle pika aja. Ja päriselt, tuju tegi rõõmsaks see teadmine, et sul ongi üks paigake siin ilma peal, kuhu tagasi pöörduda ja ausat (?) leiba teenida ... :) Hmm, milline tribute to journalism, kaitsekõne Eesti ajakirjandusele!? Ma kordan veel, ma olen vist lolliks läinud.

do you have a n y idea, kui kaugel see Concordia Ülikool üldse on? Ma olen siin käinud küll ja küll, aga ikka unustan... nüüd istun siin ja ootan... kohtumõistmist? :)

Hommik võib õhtust küll targem olla, ent mina tunnen end samasuguse jobuna nagu magama minnes... Kus see loogika on, ma ei saa aru. Kuna valimisteni on jäänud ainult üks-kaks-kolm-loetud päevad, tulevad värvilised klantskandidaadid nüüd juba uksest ja aknast, üksi ja hulgakesi - raadiod tuututavad, ajalehed säravad, televisiooni peale ei taha ma lihtsalt praegu mõelda... aga pole hullu, esmaspäeval loevad mõned seal kusagil juba tibusid, nagu Villu Reiljan ütles. Loodetavasti vä-ä-ga kaugel kanafarmis, kuhu meediasilm ei ulata ja rahval asja pole...

Nii hilja öösel süüa ei tohi. Õppida ka mitte. Rõõm on teatada, et inimese tapmiseks sobivad paberikilod on hakanud kahanema... Igatahes lööb see virn jätkuvalt oimetuks. Mind vähemalt küll ja sellepärast lähengi magama, silmad nagu pandal ja tervis nagu morsal:) Hmm...

talv on käes - ma hakkasin zhenn-zhenni tablette närima! mitte et ma seda kunagi varem teinud oleksin, aga kui karbi peal on kirjas, et ajutegevust ja keskendumisvõimet soodustab, siis tuleb ju närida... lihtsameelne, nagu ma sünni poolest juba olen...:)

Aga väljas on lumi, mis lumi... Varahommikul oli juba kuulda külmast korisevaid ja kahisevaid automobiile, mille soojendamine võtab aega alati igaviku, aga lõpuks siiski õnnestub. Reeglina.Ja minu töö kut' lendab, tänan küsimast :)

Never trust anybody whose arm is bigger than your leg. Madli.ut.ee üllatab :)

Ma ei saa sinna midagi parata, aga noh, kui Eesti Pereplaneerimise Liit kutsub mind "Mehe Suguti patoloogia" teemalisele konverentsile, siis - mis seal ikka! :)

Muidugi tahan ma reisida selle asemel, et arvutis istuda ja inimesi tapvate paberikilode vahel ekselda ja uurimust kirjutada. Isegi EMT vihjab, et reisimine oleks praegu see kõige õigem ja saadab sõnumi: "Läti LMT ja Leedu Ominteli võrgus on sissetulevad kõned tasuta, Omniteli võrgus aasta lõpuni ka GPRS tasuta. Valige õige võrk ja Te ärireis on mugavam! Teie EMT"Äh, lõpuks ongi parem, et kodus istun - niikuinii valiksin ma vale võrgu ja maksaks pärast ennast haigeks, teate ju küll...

Põhjapanev väide 14-aastase Andri ajaloovihikust (1994):
Psühhiaater Sigismund Freud mõistis, et inimese aju on väga keeruline asi, tema teadvus on väga salapärane ja ta väitis, et palju tehakse alateadvuses./--/
Thomson, Becquerel, Joule ja Lorentz tegid samuti palju ära, et me teaksime seda, mida teame.

Kas see tuleb lumesajust, külmast, hallusest või millestki muust, mis akna tagant hetkel paistab/ei paista, aga ma ei saanud kohe kuidagi täna eilset hommikut korrata ja kell pool seitse silmi lahti suruda... No, kuidagi ei õnnestunud. Ma arvan, et minu äratuskell polnud piisavalt nõudlik... Huvitav, kas keegi on leiutanud kella, kes sul tekki pealt sikutab ja sinuga pahandab, kui sa kuidagi ärgata ei taha? Igatahes tegi seda Donna, kes padinal trepist üles vudis ja end poikvel ukse vahelt sisse pressis, pisut mu voodilina pures ja patja ähvardas... tekiga, tundub, on tal omad plaanid, aga ma hoian neid parem heaga lahus...heeh!

Öelge, mida tahate, aga see on vaieldamatult parim valimisreklaam :) Kas isamaalased on nõus minu pangaarvele pisut raha kandma? Ja kõigile hilistele arvutiklõbistajatele poliitbüroodes soovin ma ilusat öörahu... :)

Akadeemmõte läks uitama... Nii jalutasin hoopiski Tartu peal, sest keegi ei tahtnud vastu ööd minuga õue mängima tulla, ja kui õhtutunnil raamatukokku sattusin, kohtasin Kerstot! Oh-oh-oo, onnis on inime' ikka küll! Nii me siis jutlesime kõigest-sellest-mitmest-setmest, mis ilmatuma aja jooksul kut' paisu taga seisnud ... :) Noh, mul, va preakadeemilisel ahervarel kindlasti... Igatahes läks tuju taas heaks. Aitähh. Siinkohal veel mõned mõtted pruuniläikelisest minikladest (no, on alles kole sõna see 'klade'):

• Konn (uhkusenoot hääles): Ta kirjutab kõik üles, mis ma ütlen!
  
• Anneli: Teatava füüsilise kõrguse olen ma juba saavutanud
  
• Anneli: September on september. Mis siin ikka!
  
• Markus: Söök on söök!
  
• Konn (võrkkiige kohta): See võrk laseb ju õhku läbi!
  
• Maris: Pimeduse saabudes taban ma ennast alati Maimetsa sabas lonkimas
  
• Jaan: Pärast kolmandat shampust asub Voronezh Tshehhis!
  
• Maris (Kaitseliidu kohta): Nad lasevad kõik oma sõbrad maha
  
• Konn (märge level 3. kohta): Nüüd ma olen hakanud ilmateadetest tähele panema ka öiseid temperatuure...
  
• Konn: Mulle meeldib, kui te minuga võimukad olete!
  
• Anneli: Minule kõlbaks klaasike vett ka - öelge, et toote lilledele
  
• Jaan: Kui kõigil inimestel nina kinni oleks, kaotaks deodoranditööstus mõtte...

Midagi nii nõmedat nagu see annab otsida... America - America, why art' thou üldse olemas...? Peamine on Saddam Hussein maha lasta, siis saad tasuta pealtkuulamisparaadi. Änksa?

I am what I am
I am my own special creation
So come take a look
Give me the hook
Or the ovation
It's my world
That I want to have a little pride
My world
And it's not a place I have to hide in
Life's not worth a dam
Till I can say
I am what I am

I am what I am
I don't want praise I don't want pity
I bang my own drum
Some think it's noise I think it's pretty
And so what if I love each sparkle and each bangle
Why not see things from a different angle
Your life is a shame
Till you can shout out I am what I am

I am what I am
And what I am needs no excuses
I deal my own deck
Sometimes the aces sometimes the deuces
It's one life and there's no return and no deposit
One life so it's time to open up your closet
Life's not worth a dam till you can shout out
I am what I am!

Ooo, ja see kohutav Xerxes: "Ma ei ole ju kretiin, kui ma kirja ära viin! Kui ma kirja ära viin, olen varsti jälle siin..." Sõbrad, teiega on hea!

Sõnad nagu 'ammutama' või 'ajuparukas', 'fotoaparaadigraaf', 'gastapas', 'härdutama', 'ifi keefri', 'tuulega kamm', 'kunstnikhingamine', 'kusetama', 'kokabokaal', 'lihaise', 'levelivoodi' ja '-lumi', 'ottkoi', 'plekkbeib', 'pahurpidi', 'sõumieht', 'täppi minema' peaks saama vist küll patenteeritud...:)

Kas te ikka mäletate üht imepisikest pruunide läikivate kaantega telefonimärkmikku, mis 1996. aastal, rohkem aga 1997. aasta kevadsuvel leveliraamatuks nimetati? Leidsin selle vanu konspekte otsides (mida kõike kasulikku teadustööd tehes üles ei leia...) ja loen märkmiku sisekaanelt, et vaid Maris jõudis magistrilevelisse. Anneli, Konn ja Andri on lõpetanud (jätkavad?) neljandal levelil ja Kalmer on jätkuvalt esimesel... Siinkohal mõned meelolukad meenutused:

• Andri (saabus loengust ja küünitab Zum-Zumis teetassi poole): Andke see mesi mulle!
  Elis (loomulikult elutargalt): Ega see tudengi elu pole mingi meelakkumine
  
• Kaido (Jaani kirikus peetud esimene avalik jõulujumalateenistus, ühispalvus): Anna meile leiba!
  
• Jaan (teel bussiga Pärnusse): Asjade loomulik käik - Konn virgub!
  
• Konn: Hmm, Charlie tädi? Seda ma käisin telekas vaatamas...
  
• Konn: Ei, Krooksu me ei lähe, see on liiga kaua lahti!
  
• Anneli (rahustavalt): Ega jalgadel pole kõrvu
  
• Maris: Selle nädala kuulutame haridusenädalaks!
  
• Andri (telefoniputkas, mäletate küll): Issand, kui õudne - nagu trammis!
  
• Andri: Isa uurib pärilikkust!
  Anneli (lohutades): Seda ta uuribki, et kuhu teie perest pärilikkus on kadunud!
  
• Kats: Kool mõjub mulle pärssivalt
  
• Riho: Kadri juhatab siin omas keeles...
  
• Andri: Mind ootavad sajad raadiokuulajad!
  
• Konn: Ma teadsin, et ta peab kusagil oma voodiriideid hoidma...
  
• Konn: Mu horoskoobis on ka öeldud, et ma olen ülespürgija, aga ma ei saa kunagi alla!
  
• Konn (Andri tulevastele lastele, kelle õpetajaks ta kavatseb olla): Kõik need hinded kajastuvad neis öödes - mida su isa mulle tegi"
  
• Kaido (Enne eksamit): Kui on palju teri, saab ka putru
  

oh no, not me! it's kalmer i'm worried about... ta verbaalne ekspressionism muutub iga päevaga üha hullemaks...

Õigus, seda tahtsin ka öelda - neile, keda huvitab või lihtsalt mu liikumisi aduda üritavad -, et olen nüüd nädalakese Tartus. Elu tsitadellis, nazõvajetsa! :) Kõik ikka selleks, et endale tõestada - everybody can do it, so why can't i?

Mind huvitab siiralt, miks ma nightmare'e näen... Üritanuks öö läbi justkui midagi kinni püüda, hõlmata või hoomata - midagi, mis on suurem kui mu jõud üle käib: nagu näriks hiigelhoone ühte nurka eesmärgiga seda põrmustada... või ei, nagu üritaks lumelaviini korvi püüda ... ma ei tea. Hirmutav, igatahes. Ja need olematud leheküljed, mis mõtteis ringlevad - aju, kas sa kunagi magad ka või? Hommikust.

9 days to go... My God, kiireks läheb...

Reedeõhtused bakhanaalid pealinnas? Ei saa kurta, julgen soovitada. Sotsialiseerumisakt algas Illari juures Vidocq'i ja QaF'iga. Ning öö hakul väisati rahvamelus vahutavat Nightman'i. Vibe'i sünnipäeva-pidustused kulmineeruvad ju ikka seal kandis... Laupäeva magasin seega maha. Noh, peaaegu, sest "Bourne Identity" vaatamine päris magamine siiski ei olnud. Vähemalt oli põnev. Ma ei saa aru, miks inimesed kinno lähevad ja siis poole pealt lihtsalt jalga lasevad? Protestiks? Demonstratsiooniks? Vaadaku vähemalt lõpuni ja kurvastagu siis, et rahakulu oli asjatu... :)

Oh-oh-oo, kommentaarium sai valmis :)

"Bakalaureus, bakalaureus, millal si-i-na tu-u-led, mul on valmis juba materjal ja pu-u-del ..." Ei, igaüks läheb lolliks ikka omamoodi. Mul ei ole palju enam puudu ja õnneks on psühhoneuroloogiahaigla siin samas käe-jala juures. Kena keskpäeva! :)

Telegramm Tallinnast:

Hetkel ringhaeaelingunoeukogus /punkt/ Napilt elus /punkt/ Dokumente liiga palju /punkt/ Uppun paberivirnade ja dokumendiregistrite alla ja vahele /punkt/ Oelekoersi /koma/ millest haarata /koma/ pole. Koeht on taeis /koma/ aga /jutumaergid/ taenu /jutumaergid/ aknatagusele laegale on kohutav uni /punkt/ Andri /punkt/

Ma PEAN siinkohal kõigile ütlema, et Mamma Mia võiks vabatõlkeliselt eesti keelde panna kui Minu piimanääre. Vaat', selline sügisprogramm siis Eesti tele-eetris...

Oo, seda tahtsin ka öelda, et Tallinn-Tartu bussis näidati "Miss Eriagenti", mis on üldiselt üks lõbus ajaviitemuuvi, kui vaid üht meeletult naerukõhistavat ja kõkutavat vanahärrat bussis poleks istunud... Ma ei oleks uneski aimanud, et üks USA komöödia nii naljakas võiks olla :)
Ja päälinna jõudes hüppasime Reno juurest läbi - kas te ikka teadsite, et ta Mamma Mia's üles astus ja kõigi maade proletaarlasi esindades Aleksandrat kiitis. Tubli poiss! Rait, kunas sa järgmised sõbrad ette võtad?

Kahju, et kodulehekülg meeliülendavas ülikooli infoserveris taas midagi ei näita, aga sest pole midagi - mina jätkan ikka kirjutamist :) Nüüd on siis taas varahommik Tallinnas. Nüüd, ruttu-ruttu, ringhäälingunõukokku. Veel viimased hingetõmbed ja lõputöö kokkukirjutamiseni jääb nii-umbes ... üksteist päeva. Võeh!

"isegi selline pedantne töörügaja nagu Kaljukits vajab vahepeal boheemlikku lõdvestust." No, mis siis minust rääkida :)

Kuulge, lõpetage nüüd kohe ära - Tartus algas lu-me-torm. Üheksandamal oktoobril? Nüüd on viimane aeg reisikohver pakkida ja lindude eeskujul lõunamaale lennata. Kuhugi Egiptimaale, näiteks.
Tegelikult peaks minema raamatukokku, aga need, imelikud, pole seal kunagi ju õigetel aegadel lahti... mis kasu on mulle TÜ raamatukogust, kui perioodikasaal suletakse siis, kui nemad heaks arvavad elik keset päeva... Kelle jaoks see pagana raamatukogu siis üldse on?

Oh, hommikune Ulla Länts suudab helikopteriga Tallinna kohal tiirutades vist kõik autojuhid äärmisesse segadusse viia, nii et sest tundub suuremat kahju kui kasu olevat: "Oi-oi, mina siin helikopteri pealt näen oioioi, Pi-i-rita teel on autod foori taga, aga nüüd võib jälle sõita... Ja siis see Jõe tänav, ei, Pronksi nime kandev tänav on ka umbes, autod seisavad, oih, hakkasid liikuma..." Ja niimoodi igal hommikul. Eksitamine on viimane asi, mida sooviksin unises ja umbes liikluses...

"ahh, mul rõõmus matkameel! ohh, me ei eksinudki teelt!"

Vaat' sellised luuleread meenuvad imeliselt päikeselisel sügistalvehommikul :)

Ohohohoo, tere hilisööd! Tartusse-sõit oli ... hmm ... koomiline. Kui poleks olnud vanameest, kes unes norsates mulle pidevalt peale vajus, oleks ehk päris rahulik olnud. Tegelikult oli see väljakannatatavam, kui tema eht-maamehelikud arupärimised, et mida noorhärra nüüd tudeerib? aaa, aga mis see avalik-õiguslik on? hmm, ja kas meedia ja see televisioon on kuidagi seotud või? Siis sai sest kõrini - ma tänasin õnne, et mul player kaasas oli...

Ohohoo, eile tuli lumi maha. See pisut siiski jahmatas. Ma ei ole harjunud sellega, et lehed pole veel õieti puude otsast maha langenud ja nende sügisekirev välimus tuhmuda ja koltuda jõudnud, ent juba pritsib keegi hallihägusest taevalaotusest kõlekülmi lumeräitsakaid... Viimased päevad olen na' vaikne olnud - põhjuseks kiired asjatoimetused Tartus. Riigiametnike foorum (aia!). Rasmuse sünnipäev (aia!). Kaarli pst. elavate sõprade hirmilusa korteri sisseõnnistamine (aia!). Kaua võib?

Aga täna käisime perekonnaga balletti vaatamas. Meeldis. Isegi väga. Coppélia sel nimeks:

Ballett põhineb E.T.A. Hoffmanni jutustusel "Uneliivamees" ning selle lavastas hetkel Euroopa üks nõutumaid koreograafe Mauro Bigonzetti, kes kasutab oma lavastuses nii klassikalisi tantsuvõtteid kui kaasaegset plastikat.

Oli väga sheff muusika, jõletumalt lahe koreograafia ning lavakujundus... Vaat' nii. Pärast käisime Admiraliteedi basseinis õõtsuvas restoranis "Admiral" söömas. Nämma. Kuigi toit valmis ... eee ... tund ja veerand. Ma pean siinkohal endale ka kiitust avaldama - ma sain vannikardina lõpuks ometi üles seatud. Enam ma põrandat märjaks ei tee, ausõna :)

Ja Elis - sa oled vaata et kogu mu Tallinna tutvusringkonna oma Punase toaga jalule ajanud - no, mis seal siis nii erilist on, küsivad kõik...

Kas te teate ka, kuivõrd masendavalt kaua võib kesta üks bussisõit Tartust Tallinnasse, ah? ah? Mina tean, sest ma sõidan neid otsi vist juba küll oma igaviku... Igatahes oli tore, et riigiametnik Markoga jälle juttu puhuda saime ja leidsime, kuivõrd tore oleks oma igapäeva tööle vahelduseks midagi muud teha... Aga ilm, millest ennist (st. hommikul) kirjutasin, see läks hoopis i-lu-saks. Hästi tore sügispäev oli, tegelikult, ja see tõi naeratuse näole... oeh :)

yuck, mis ilm väljas valitseb ... Kerttul on ääretult õigus, kui ta kasutab järgmise klimaatilise perioodi kohta terminit oknotsember. Üks üheülbaline ja hall ... no vähemalt seitsmeteiskümnekuuline sügis on täie jõuga pihta alanud...

Oktoober.
Julius Oro

Päike ei paista, päike ei sära,
kõik linnud väikesed lendavad ära.
Õues on külm, seal lapsed ei mängi -
vara läheb pimedaks, vara poevad sängi.

Vihma sajab rabinal, vihma nii palju,
tuul on nii kuri, tuul on nii valju,
rebib kõik lehed ja ulub: "Uhuu!”
Käes on oktoober, see sügisekuu.

Ma leidsin, ma leidsin! Tere, oktoober! Eriti tore on see, et luuletus pärineb klassikalisest koolivaramust, kus muuhulgas on kirja kirjutet': Õpi luuletus pähe! Leia luuletusest täishäälikuühendiga sõnad ja kirjuta. Leia luuletusest kaashäälikuühendiga sõnad ja kirjuta. Kirjuta luuletuse esimene salm vihikusse ja poolita sõnad. Ihihi!