Samsung peksab segast: kahekaameraga külmik

Pärast trallirohket nädalavahetust (palju õnne veelkord, Lauri ja Susan!) ja varast Vikerhommikut saan viimaks mahti teilegi näidata, kuidas Samsungi kontori arvates eesti keelt peaks rääkima. Minu arvates tuleks sel moel ühte keelt risustavaid ettevõtteid julmalt trahvida. Aga lugege mõningaid väljavõtteid ise:

KAHEKAAMERAGA KÜLMIK. KASUTUSJUHEND

Seoses pideva toodangu moodifitseerimisega, sellel kasutusjuhendisse võivad viia muudatusi eelnevalt mitte hoiatades kasutajat.

Külmikus ei kasutatakse flourit: See "roheline" külmik, see mis ei tekita keskkonna kahju.

Kõrge kindlus ja töö: Võimas, hermeetiliselt isoleeritud kompressor tuntud tootjalt kindlustab kõrge kindlust ja tööt.

Ebamaitseva lõhna kaitse: Külmkabber sisaldab väljatõmmatavate sahtlidest, mis takistab ebameeldiva lõhna väljumisest.

Sile taga sein: Sisseehitatud kondensaator kindlustab lihtse pääse puhastamiseks.

Paigaldage külmikut kõva pinnale, sile pinnale. Kui pind on ebatasane, reguleerige külmiku jalad, et külmiku tasandama millised on külmiku kere all (et külmiku virgutada, keerake jala vastupäeva).

Jätke vajalik vahekaugus mitte alla 300 mm külmiku üle. Ja mitte alla 55 mm külmiku külgseinate ja seina vahel. Te võite pigaldada külmikut tihedasti seinale, sest, et kompressor on kaitstud taga paneeliga.

Paigaldage külmikut päikekiirde ja soojuse allikast kaugemale

Ärge paigaldage külmikut niiske kohas sest, et metall osad võivad ära roostetada ja isolatsioon võib vigastuda. Loodusõnnetsusel (äike, erakordne sündmus), ärge lülitage sisse külmikut, kui ta oli vees, kuni teeninduskeskus, voolitatud kompaniina SAMSUNG, ei paranda ja tee kontrolli seadet.

Ohutuseks, on vaja külmikut korralikult maanduda.

Ärge kasutage, et külmikut maanduda lelefoni liini väi gaasi toru

Ärge puudutage juhe.

Paigaldega külmikut nii, et pistikupesa oli lähedal.

Noh, kuidas tundub? Kas paneme edasi? Mul on juba neid lauseid ümber toksida nii hüsteeriliselt naljakas, et hoia ja keela! Huvitav, palju Samsungi esindus nendele tõlkijatele ka maksab...? :)

KÜLMIKU VALMISTAMINE

Võtke ära 4 lindi klaasriiulitest ja pigaldage riiulid nennde kohale, pange riiuli nukkud ava sisse mõlemal poolel, et korralikult fikseerida riiulid.

Tõmmake üle sisene ja väline pinnad lappiga, märganud sooje veega (võib lisada natukene pesuvahendit).

Enne külmiku sisse lülitamist, jätke teda kuivatada 1 tundi jooksul, peale seda lülitage sisse külmikut ja vaadake juhtimispaneeli indikaatorile külmiku üleval. Kui on vaja kasutada "Tugev jahutamine" reziimi, lülitage sisse seda reziimi vajutamisel nuppule Supe , ja põleb indikaator Super. Kui te ei taha kasutada "Tugev jahutamine" reziimi kõik 3 tundid, vajutage uuesti nuppule Super, peale seda Super reziimi indikaator kustub, ja näitab, et "Tugev jahutamine" reziim on välja lülitatud. Kui "Tugev jahutamine" reziim ei olnud välja lülitatud käsiti, ta lülitatakse välja automaatselt 2 tunni pärast. Toiduained väib sisse panna 2-3- tunni pärast külmiku sisse lülitamist.

Kui te kasutate külmutit, ärge unustage lükkata ette väljatõmmatava sahtlit, enne kui ukse sulgetamist.

Enne, kui külmikut sisse lülitada seina kontaktidesse, kontrollige, kas pingutus vastab lubatavate piiridele. Lubatud pingutus asub vahemikus 187-242. Kui pingutus ei vasta selle nõuedele, siis teil on vaja automaatiline pingutuse transformaator võimsusega mitte alla 500 W. Sobivad transformaadid on müügil.

Kasulik nõu: Kui teil on vaja külmutada, kiiresti jahutada suur koguse toiduaineid või kiiresti jääd teha, te võite välja tõmmata väljatõmmatud sahtlit ja panna toiduained aururiiulile.

Selle viimase nõu eest olen ma muidugi eriti tänulik... :) Aga ärge muretsege, Samsungi imepeene kahekaameraga külmiku kasutusjahend võib teid veel pikkadeks õhtutundideks lugema naelutada, sest seda teksti on veel ohtralt. No näiteks:

ETETEATIS

Ärge kasutage külmikut väljaspool ruumi ja ärge laske mõjutada atmosfääri sademtel.

Ärge laske lastel mängida külmiku kõrval või rippuda külmiku uste peal, kuna see võib vigastada külmikut. Ga lapsed võivad saada vigastada.

Ärge hoidke külmikus kergesti süütavaid ja plahvatusohtlikuid aineid, hapelis- ja leeliained, nagu, butaan, eeter, bensool, väävelhape, bensiin, piiritus jne.

Kui külmik ei ole korras või on rikkis, on vaja koheselt katkestada külmiku ekspluateerimist. Eraldagae külmik elektrivõrgust ja pöörduge teeninduskeskusesse. Elektrijuhtme vahetamist peab tegema ainult tootja-firma esindaja või inimene analoogilise kvalifikatsiooniga.

Ärge katsuge märgade kättega külmuti aurutajat, kuna teie käed võivad külmuda aurutaja külge.

Ärge pöörake külmikut ja ärge pange horisontaalselt. Kui on vaja külmiku kallutama, nurk külmiku kerega ja põrandaga peab olema mitte alla 45

Ja lõpuks - no kui teile tundub, et ehk võiks sellist kasutusjuhendit järgides omadega peagi rappa minna, siis ärge muretsege! Samsung on koostanud ka peatüki "Probleemide lahendamine".

On kuuldav voolamise häält.
- Hladagendi tsirkuleerimisel tekib voolamise hääl. See ei ole vigastus.

Külmikusse on kogunenud vesi, seoses härma sulamisega.
- Äravoolu ava on ummistunud. Puhatsage äravoolu voolik äravoolu korgi abil või teiste seatega.

Toiduained jääätavad halvasti.
- Kõlmik on üle küllastatud.

Külmiku seesmise alumises osas ja ekse senal tekib kondensaat.
- Õhk ruumis on väga niiske. See ei ole vigastus, tõmmake üle kiuva lappiga.

Pealtkuuldud kõnelusi

- Tead, ma mõtlesin välja, kuidas meil sünergia on?
- Noh, kuidas siis?
- I rise, you shine!

Lõbus ajaviitemäng "Tema on"

Avastasin Facebook'is, et paar sõpra on teinud üleskutse proovida mängu "Tema on" - asendage Google'is "Tema" oma nimega - näiteks "Andri on" ning googeldage siis. Esimesed kümme tulemust riputage aga üles. Ma ei viitsi Facebook'i risustada, ma teen seda oma blogis. Väga naljakas, igatahes.

• "Andri on andekas noormees. Tundub, et tal on ka töötahet ja soovi piltide nimel vaeva näha."
• "Kaupo sul oli oigus, Andri on jah pooletoobine....(enam pole uldse naljakas)"
• "Andri on kahtlemata looduse ja. metsade laps."
• "andri on vist FBIst.tumeda taustaga mees."
• "Andri on loll." [muide, selle autor olen ma ise :)]
• "Andri on üks tohutult kena ja kallis sõber :) :*"
• "Näed, Andri on 14 ja ta juba kirjutab! Aga mida ta kõike veel teha oskab, kui ta on 18? Või 28?"
• "Andri on selline peace-man suuresti tänu sellele, et mul endal oli mingi hetk selline rahukuulutamise-tuju."
• "Andri on vahepeal Jaanimõisa tagasi kihutanud ja kaalu ära toonud."
• "Andri on alati oma blogis erutunud, kui ma olen homoteema ette võtnud."

:-)

Olen sildid unarusse jätnud

Ühel ilusal päeval, siis kui oli teatavatel tööalastel põhjustel korraks taas vaja Ülemiste City's asuvast riiklikust eksamikeskusest läbi hüpata, jäi mulle Viru keskuse ees silma säärane silt:

Lahe! Keelest veel nii palju, et pühapäeval "Vikerhommikut" tehes rääkis produtsent mulle lõbusa loo sellest, kuidas nad endale uue külmkapi ostsid ning sellega kaasas olnud kasutusjuhendi järgi seda hiljem paigaldada püüdsid. Üks lõbus nõuannne teatas, et "esmalt tuleb külmkapp maanduda". Üks teine oli isegi veel lõbusam, aga see ei jäänud mulle meelde. Pean üle küsima.

Ja eilse-tänase-homse päeva märksõna on "Wind-of-Change". Hea küll, väike keelemäng:

Smaug on igatahes hullumas - eile lõi ta mulle suurest hirmust kõik oma küüned korraga sisse, mistap ei leidunud mu kehal enam peaaegu ühtegi kohta, mis poleks verd voolanud. Grrr!

Tagasi! Eks ikka unustuste jõelt, kust mujalt!

Kuulujutud on põnevad. Eriti, kui need käivad sinu kohta. Eriti, kui need endale ka nalja teevad. Nii näiteks peaksin ma väidetavalt olema eile naasnud Evelin Ilvesega Kambodzhast, sest mõne klatsheebipäeviku (klatsh + veebipäevik) arvates olen ma nüüd tema erasekretär. Ja erasekretär peab ju ikka koos oma sekreteeritavaga (eeldades, et sekretärid sekreteerivad) pidevalt koos olema. Teine kuulujutt tabas mind, kui täna Hambaarsti juurest naastes (juureravi on mõnus, eks ole?) Kirjastajaneidu kohtasin, kes küsis, et kuuldavasti kirjutan ma Poliitikust raamatut. Ja et ma pidavat selle raamatu jaoks suisa 150 intervjuud tegema. Kui mu hammas poleks tuimastuse tõttu elutult paigal püsinud, oleksin selle endale vist kurku naernud.

Viimastel üpris kiiretel päevadel olen samas aega võtnud ja Facebook'i eestindada üritanud. Päris naljakas ettevõtmine, kui arvestada, et sellest näib tõepoolest eelnevalt olevat üle käinud keelevõõrikutest koolieelikute armee. Ühelt poolt ei meeldi mulle sugugi rinnale taguda ja pasundada, et mina oskan eesti keelt enam-vähem suurepärasel tasemel ning paljud ei oska kõige elementaarsematki. Teisalt on mul vigasest ja väärast keelest kõrini.
No kas on siis tõesti palju palutud, et igal ennast kirjakeeles väljendaval inimesel oleks kodus nt eesti keele käsiraamat (pealegi on see veebis täiesti olemas!), kus on üpris kenasti selgitatud, mis imeloomad on ortograafia (suur ja väike algustäht, kokku- ja lahkukirjutamine), morfoloogia (sõnaliigid, välted, käänded, ajad) , sõnamoodustus, süntaks ("järjekord keeles pole eesti kunagi oluline olnud sõnade vist") ja leksikoloogia, ning näidatud, kuidas neid karvaseid võõrsõnu enda kasuks tööle rakendada. Mõned näited (kirjaviis muutmata): "Sa oled ühenduseta" ("You are Offline"), "Mine sisse." ("Go Online"), "Vaata Saabunud Kirju" ("View Message Inbox" - see on vist tõlkijale päeva olulisim sündmus, et ta kõik läbiva suurtähega kirjutas), "Väljas oleku võimalused" ("Offline Access") jne.
Ma mõistan, et ingliskeelse arvutikeele tõlge on siinmail jätkuvalt kokku leppimata ja ühtlustamata, sest paljud riiklikud keelekoristajad pole ülalmainitud väljenditest tõenäoliselt kuulnudki. Et elame juba 15 aastat ajas, mil infovahetus ei järgi ammu enam traditsioonilist (või ajakirjandusväljaannete dikteeritud) tsüklit (seni oli kiireim teabekanal raadio), vaid toimub vastastikkusel suunal (edastaja-vastuvõtja-edastaja) hetkega, siis ei jää keegi ootama, millal keelekoristajate meeskond a) uueneb või b) ilmutuse läbi targaks saab. Et aga nendel kiirtõlkijatel pole õrna aimugi nendest võõrapärastest loomadest, millest enne rääkisin, siis kukuvad nad lihtsalt oma harimatusest eesti keelt tapma.

Ja nii ongi tulemuseks see, et ma hindan esmalt oma väljas oleku võimalused ära, lähen siis sisse, Vaatan Oma Kirjad Ära ja pärast olen jälle ühenduseta.

Oo Facebook, Facebook, sa oled me uus elu!

Mnjah, pole ime, et vaat et kõik sõbrad viimastel kuudel Facebook'i on roninud. Saab palju nalja ning aeg-ajalt on selline tunne, et suurt vahet polegi, kes millises maailmajaos parasjagu peesitab - see võrgustik toob kõik keskpõrandale kokku. Ma küll jälestan Facebook'i BETA-versioonis kasutatavat eesti keelt, aga ma ei viitsi sellega ka tegelema hakata, et end keelerookijaks registreerida ning see asi ilusasse eesti keelde panna. Liiatigi peitub Facebook'i võlu selles, et uuendab end pidevalt ise ning suudab mulle selgeks teha, kes mis uuenduse parasjagu tegi või mida ma maha magama ei peaks. Hüvasti, Orkut, sa oled out!

Aga täna? Täna kutsus random-reklaamidega kommuniloendur mind liituma Islandi kogukonnaga. Pange tähele nn tutvustus- või reklaamteksti. Kui ma samas Postimees.ee lahti löön, siis tundub, et Facebook on ajale jalgu jäänud. Island - maa, kus ei hakka enam kunagi igav. :)

Luhrmani, Kidmani & Jackmani "Austraalia"

Mis siis, et eile õhtul oleks võinud tööd teha - nii et näost kaame. Ei tahtnud. Üksi ka ei tahtnud olla. Nii läksime Juristiga kinno. "Austraaliat" vaatama. Täna pisut taustauuringut tehes oli üpris veider avastada, et Oscarile seda filmi ei soovitatagi. Nominentide hulgast leiame vaid kostüümikunstniku: umbes nagu juhtus ka "Moulin Rouge'iga". Aga samas - mida see kuldmehike õigupoolest näitab? Seda, et film meeldib ameeriklastele. Ja kõik.


Üldiselt oli "Austraalia" üks põnev ja vaatemänguline bazluhrmannilik filmielamus, mille pikkusele ma hiljem järele mõeldes erilist õigustust ei leidnud: kolm tundi (!). Aga see selleks, vähemalt ei hakanud kordagi nii igav, et oleks pidanud kella kiikama, hakkama toolil nihema ning mõtlema, mille kuradi pärast oli CC Plazas vaja järjekordne 120 krooni välja käia.

"Luhrmanniliku" all pean ma silmas Baz Luhrmanni kunstilisi ja lavastuslikke eripärasid, mille kirjeldamisel saab paralleele tõmmata ka "Moulin Rouge'iga" - teatav nukufilmilik stseenivahetus, eetrigraafika (tekstid, ornamentika), stilistikas liialdatud koloreerimine ("üle keeratud" tumedad, räpased, sünged ja kurjad toonid - sõda, õnnetus, valu, häda vs heledad, "üle keeratud" soojad, värviküllased, muinasjuturaamatulikult illustratiivsed toonid - hea elu, armastus, õnn, harmoonia) on vaid mõned sellele rezhissöörile iseloomulikud märksõnad.

Muidugi oli narratiivis küsitavusi. Näiteks, kuidas "head" piisoniajajad siiski Eikunagi-Eikunagi-maalt läbi tulid, kui nad õhujõudude poolt tegelikult ikkagi surnuks kuulutati? Või miks sai Sarah Ashleyst, Mrs. Bossist ühtäkki närvihaige ja overprotective mutt, kes aborigeeni soost Nullah'il, kelle ema ta loo alguses hindas ja austas, oma identiteedirännakule minna ei lasknud. Ning miks ta siis ühtäkki jälle normaalseks muutus. Ning miks Sarah, kes nii väga oma Droverit, Mr. Bossi armastas, viimase siiski justkui hetkeemotsiooni ajel ühe näpuliigutusega kodust välja ajas? Või miks Drover ikkagi ballile läheb ning oma iseolemise hülgab? Sel hetkel jääb muutus ("ma homme ajan maha habeme," nagu laulis kord Marko Matvere) mõistetamatuks, selginemisshetk on paremini välja mängitud siis, kui viimaks ikkagi Sarah't ja Nullah't otsima minnakse. Loogilisuse asemel on ohtralt äkkpöördeid, mis lõppude lõpuks kuhugi ei vii.

Tõtt-öelda meenutas mulle Nicole Kidmani mäng selles filmis mitmes kohas Kate Winsleti rolli "Titanicus" - nõrk stsenaarium ja sidusstseenide puudus (suutmatus või viitsimatus neid välja mõelda?) viib selleni, et kangelanna käitub kohati kui nõdrameelne: tema tegevusel või reaktsioonil puudub ajend, raison d'etre. Nii ta rapsib ja rapsib ega anna vaatajale mõista, kes tema tegelaskuju siis ikkagi on. Dünaamilise arengu asemel on kohati skisofreeniline tõmblus. Hugh Jackmani Mr. Drover seevastu on eeskujulikumalt lahendatud: endassetõmbunud karmikoelisest ja karusest metslasest saab mehine armastaja ja isakuju.

Ilma bussi-wifita jääks paljud asjad tegemata

Kui Eesti tehnoloogilist arengut vaadata, siis võib vaid uhkust tunda - kui käed-jalad tööd täis, ent vaja samas leida aega Tallinnast Tartusse jõudmiseks, siis pole midagi lihtsamat kui bussi istuda ning kaks ja pool tundi läbi riigi loksudes mitte passida, vaid wifi abil tööd teha. Ent sellega Eesti areng (see kuradi "positively transforming", järjekordne imagoõudus, mille peale Wally Olinsi sugune imagoloog üksnes pihku itsitab - tuletame meelde, imago saab toimida ja ellu rakenduda vaid siis, kui imago omaja seda tunnistab ja sellest üheselt aru saab; käesoleval juhul on vaja, et ühiskond positiivsemaks muutumist tunnistaks ja tunneks, mitte et EAS oma klaastornis jälle pabereid määrida saaks) ka lõppeb.

Noh, räägime näiteks liiklusest. Pühapäeval tuli sama maanteed pidi teises suunas liikudes taas kiirust alla tõmmata ning elu eest teepervele lähemale nihkuda - maanteel vandaalitsevad ja jõhkrutsevad endiselt enesetapjatest kuulipildujad, kes liikluseeskirju ja kurvilist maanteed millekski pidades sinust lihtsalt üle rammivad.
Jah, surgu ise, kuid kahjuks kipuvad nad teisi ka kaasa võtma. Kõige haigemaks mölakaks osutus MK-Autobusside idootülburjuht, kes, tundes tõenäoliselt alandust, et temast 90 km/h-ga mööda sõideti, hiilis hetke pärast möödasõitjale tagumikku - lähemale kui liikluseeskirjades nõutud "pikivahe" - ning lajatas eessõitjale mõnitavalt peale täistuled. Sõnu polegi vaja. See maanteemunn andis mõista, et peab end ise maantekunniks: litsus siis mõnuga (tõenäoliselt omaette naeru möherdades) 120 km/h rauda ja kimas pimestatud eessõitjast ülilibedas sisekurvis mööda, endal bussis sõitmas enam kui poolsada inimhinge.
Ei maksa vist meenutada, et mõnekümne minuti pärast Mäo risti jõudes tuli sel kurjamil nagu teistelgi mõne aja eest toimunud ränga avarii tõttu politsei suunamisel Piibe maanteele pöörata. Huvitav, kas see ilmse ajuhalvatusega debiilik avariist kuuldes ka millelegi mõtles või litsus samas vaimus edasi, endamisi vandudes, et peab nüüd 90 km/h liikuvas autorongis pealinna põrutama. Leian, et sellised tuleks juba preventsiooni korras vangi panna. Ja kahjuks on sääraseid nõmedikke nagu see, kes pühapäeva pärastlõunal autobussiga (numbrimärk 654 MET) Põlva-Tallinna liinil sõitis, ühistranspordiäris piisavalt. Ja raskel majanduslikul ajal tuleks nad kõik päeva pealt vallandada - uute juhtide järjekord pole sugugi lühike.

Pisut veel Obamast ja hiinlaste tsensuurist

Uudisteagentuur AP toob lugejateni järjekordse näite ajakirjandusvabaduse puudumisest ja jätkuvast tsensuurist kommunistlikus Hiinas, täheldades, et Obama eilse ametisse vannutamise kõne ajal keeldus Hiina riigitelevisioon tõlkimast USA presidendi mõtteavaldust kommunismist, fashismist. Selle asemel Obama kõne hoopis katkestati ning anti kiiresti sõnajärg stuudios passivale uudistelugejale, kes asus kergelt kohmetudes hoopis kapitalistliku Ameerika majanduslangusest rääkima:

At one point, Obama said earlier generations "faced down communism and fascism not just with missiles and tanks, but with sturdy alliances and enduring convictions." He later addressed "those who cling to power through corruption and deceit and the silencing of dissent — know that you are on the wrong side of history." The Chinese translation of the speech, credited to the Web site of the official China Daily newspaper, was missing the word "communism" in the first sentence. The paragraph with the sentence on dissent had been removed entirely.

Kogu artiklit saab lugeda siit.

Mis on "Heade uudiste" mõte?

Milline pühaduseteotus, ma polnudki Maire ja Rutiku "Häid uudiseid" tänini näinud. Nüüd pean tunnistama, et ega ma millestki ilma ka ei jäänud. Palun tehke mulle selgeks, millest see saade räägib? Miks arvatakse, et mulle peaks korda minema ühe suvalise panga rõvepiinlikult mööda laulev koor või miks ollakse veendunud, et televaataja teisipäevaõhtusse passib kõige paremini Tiibeti meditsiinist pajatav vanataat. Nad on kindlasti toredad inimesed, aga milleks raisata niigi nappi rahvusringhäälingu raha selleks, et need inimesed telepurki pista ja kogu külarahvale näitamiseks välja panna? Mulle pole mingi (ei hea ega halb) uudis see, et Mairele saatejuhi töö istub, meeldib ning et ta sooloprojekte naudib. Aga mille pagana pärast on talle siis kõrvale vaja näotut murumütsikest kandvat tötskääbust Emil Rutikut, kes suust misikt asjalikku välja ei aja ning kes passib pigem teise järgu üritusi või lotosaadet vedama. Uhh, nii nürimeelne saade ajas tõepoolest tuju ära.