Kohe näha, et vanad sõbrad!

Pärast meeleolukat rokenrolli (ihihi-ihihi!) saan üles riputada pildi, millel kaks joujou-sõpra, Triibik ja Mesilane Maya. Tervislik puhtus ennekõike! :)


Ahjaa, Karilin, kallis Karilin - palju õnne!

Kas see on normaalne, kui mutrid üle jäävad?

Olin eile enda arust väga asjalik - kruvisin külmkapiukse teistpidi. Nii et see ikka lahti käiks, mitte ei nühiks vastu seina. Ainult et pärast seda, kui pooletunnine kruvimine ja askeldamine läbi sai, avastasin, et kolm seibi jäid kusagilt üle. Mh. "Pealiskaudne," kõlas irooniline kommentaar. :)

Mul on tunne, et alati jääb mutreid üle. Näiteks siis, kui me Tuuliga tema telekariiulit kokku kruvisime. Ma ei ole näinud keerulisemat skeemi kui sellel riiulil. Ja mutreid jäi kamaluga üle! Ma vist ei sobi väga tähtsate asjade konstruktoriks - mõtle, kui ma peaksin mõnda korrusmajja lifti paigaldama. Elanikud oleksid surnud enne kui päev õhtusse läeks. No umbes nii nagu Silverilt saadetud üliheas Hispaania musta huumoriga vürtistatud filmis "La Comunidad". Krõks - ja meestegelase alakeha kihutab liftiga sügavusse ning ülakeha jääb kusagile teise ja kolmanda korruse vahele tolknema. Mnjah. :) Aga filmi soovitan kõigile. Nagu ka järgneval pildil esitletud maasika-kanasalatit. Väga hea tuli - kui liigne rosepipar välja arvata.


Ja veel. Päeva bläkk tuleb minu enda sulest ning jagan seda «au» lahkelt toimetaja ja keeletoimetajatega, kel ei tulnud pähe minu lapsesuud ja keemiaalast võhiklikkust parandada. Lämmastik-trifluoriidi tõlkimine nitrogeen-trifluoriidiks annab õiguse parafraseerida mu hea kolleegi Dagne tänast artiklit: «Ei-ei, niipalju kui ajakirjanikul aju on üldse, on ka tal. See on lihtsalt silmade vahel peidus.» :) Sellele sobib lisaks minu kohta käiv tänane horoskoobirida: «Otsid paradiisi ja leiad põrgu. Põrgu aga ei olegi põrgu, vaid hoopis midagi põnevamat.»

Üks fotomeenutus Õllesummeri viimaselt päevalt. Pildil Õed Tihedad, Kats ja Triibik.

Ja hobi korras mõned sildid samuti

Ma lihtsalt pidin sellest pilti tegema:
tahes-tahtmata annab tekst Savisaare taustal ülesvõttele uue tähenduse. Haa-haa!

Stseen Õllesummerilt. "Värske hapu, 15 krooni üks tükk".

Stseen Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpusest - "kala supp", "grill vorstid", "ahju praad".
Keegi võiks ju ometi õpetada kirjutavatele inimestele õigekirja.

See summerdamine on päris tore

Muidugi krimpsutab nii mõnigi lugeja nüüd nägu - no on alles oss, käib Õllesummeril ning kiidab seda veel takkapihta. Olen õnneks sellest eelarvamusest juba aastaid prii ning tunnen alati heameelt, kui saan õhtul koos sõpradega mõnda vahvat kontserti külastada või hetkeks lihtsalt lõõgastuda.

Õllesummer Õllesummeriks, kahjuks pole enamikul eestlastel võimalik (ega ka soovi) käia kontserdipiletite eest välja tuhandeid kroone, et pere meelt lahutama viia. Nii pakub säärane üritus kõigile midagi: okei, kes tahab, tõmbab oma londi umbe, urineerib kaaskülastaja peale ja tagatipuks oksendab veel võpsikusse ja nii ongi - teisiti ta ei oskagi. Säärastest jõrmidest on muidugi kahju. Kes aga tahab, see kaifib nendel päevadel häid Eesti esinejaid ja vahvaid eriprojekte, tshillib lapsega mõnel atraktsioonil või veedab muidu mõnusa õhtupooliku heade inimestega.

Eriti mõnus on see, et see festival nii kaua kestab - siis saab mõni päev sootuks rahulikumalt võtta ning linnast lahkuda. Nagu eile, mil meid taas onnike mere ääres ootas. No mida veel tahta - meri, päike, üliarmsa grillmeistri ennastunustav (vahepeal ka liha unustav) sussutamine, metsmaasikad ja väike vanemlik vein. :) Suvi!

Pää-ää-su-ke!

Vaene Kostja, mitte ei mahu pildile.

See oli cool kutt - muudkui aga tiksus Smilersi taustal, endal ridikül üle õla.

Piu, pau, Postimees!

Salapäraste reklaami- ja turundustegelaste salanõu... :)

"Arvatavasti ei sobi ma antud keskkonda"

- Ma olen väga õnnetu inimene. Ma olen hea inimene. Erudeeritud inimene. Aga kahjuks liiga hingeline. Ja seepärast arvatavasti ei sobi ma antud keskkonda.
- Ahah.
- Minus on liiga palju säilinud renessanssi.
- Ahah. Aha-aha-ah.

No mil muul moel võiks ühte juulihommikut alustada, kui mitte jälgida töö taustaks Ellari ja Urmase hommikukavast tulevat katkendit filmist "Siin me oleme". Eks see pisut kummaline ole, et üks kultusfilm niimoodi päevade peale ära hakitud on, aga pole hullu - tõstabki toonust.

Olen jah vahepeal vait olnud. Liiga kaua. Nii kaua, et mõni juba mühatab, et miks ma midagi ei kirjuta. No mis ma ikka jahvatan, kui ilusatel suvepäevadel - eriti neil, mil Vahemeri varvaste all loksub - on ainuõige arvutiekraani eest pageda. No minna näiteks maale, kus on hea vennaga hiidkivi otsas elu lahata (et mitte öelda - niisama napsitada), või siis teha üks sumeõhtune jalutuskäik Tallinna vanalinnas. Eriti meeldiv oli eile õhtul avastada, et hinnalised panoraamvaatlusmasinad Toompeal võtavad küll su raha vastu, aga ei hakka sellegipoolest tööle. Varganäod! :)

Olgu siinkohal lisatud mõned Vahemere-äärsed meeleolupildid. Nizzast, JC Decaux' hurmavast vahuveini ja sändvitshibiitshist ning meediahiid Rupert Murdochi esinemisest. Enne veel aga viimase juhtmõtteid:

• Internetipiraatlus on muidugi taunitav, ent kaasaegne muusika legaalne allalaadimine on suurepärane võimalus. No miks peaksin kogu albumi ostma, kui mulle vaid üks lugu meeldib?
• Meelelahutustoodang, sh ka televisiooni toodang, muusika jne, ei tohi kaasajal olla kallis ja kättesaamatu. Sellepärast tulebki see mugavalt, odavalt ja lihtsalt kättesaadavaks teha, sest vastasel juhul hakkab tarbija varastama: "Less margin is better than no margin!"
• Uued platvormid, väikeekraanid, HD jne - see on võimalus briljantseks turunduseks. Ole ainult nutikas!
• Video search, Yahoo tulevik - MS investeerib sellesse miljardeid dollareid lootuses seda turgu siiski valitsema hakata (mis Google?). Pooldan pikaajalisi investeeringuid, mis eeldab, et sa hoiad enda ümber valdkonna tippe: sa pead neid toitma, motiveerima, väärikalt tasustama. Nad ei tohi karta ebaõnnestumist; see tunne ei tohi neid halvata, et äkki nad kukuvad läbi. Kõik muu tuleb iseenesest: "Keep creative people, pay them well, keep them interested!" (Tema alluv, NewsCorpi tegevjuht Peter Chernin lisas naerdes: "Just-just, Rupert viib mind oma jahiga sõitma ning kui teda kiidan, siis saan selle endale.")
• NewsCorpi potentsiaalsed turud: Hiina, India, Brasiilia, ka Venemaa, kes kontrollib Euroopa pigistamiseks naftat.

Kahjuks ei avaldanud viimane sellist mõju nagu aasta eest kuuldud Al Gore'i kõne. Sest NewsCorpi juhtiv kõbus vanainimene ei viitsinud suurt ettekannet ette valmistada, vaid kõlgutas Festivalipalee Suures auditooriumis niisama pingil passides jalgu, pehmed ja sokitamata vanainimesesääred välkumas, ning rääkis üksnes sellest, kuidas ta Nizzast oma jahiga just äsja saabunud oli. :)

Depressiivsed Eesti teivasjaamad

Ma olen alati mõelnud, miks Tallinna lennujaama reisijate alal on "restoranis" nõutud hinnad üle mõistuse kõrged. No mida värki - võileivakolmnurk salaami ja juustuga on 65 krooni!
Tegelikult ma saan nüüd aru küll. Nende äriloogika ütleb, et kui inimene niikuinii Eestist võõrsile kulutama lendab, las siis plekib pisut veel riigi õhuväravas ka, taskud on tal ju pappi täis kui putru.
Teine põhjendus on humaansemat laadi. Ehk tahavad nad vaeseid eestlasi lihtsalt psühholoogiliselt ette valmistada: välismaal on kõik oi-oi-oi-kui-palju-kallim, näete nüüd ise, et ei maksa sinna ronida, püsi parem kodus ja maksa siin oma arveid. Tõelus on muidugi midagi muud - võõrsil on elu oi-oi-oi kui palju odavam. Mitte vaid seal, kuhu ma seekord teel olen. Cannes'is, seal Vahemere-äärses kuurortlinnakeses peab sul dollaripakk taskust välja küünitama, alles siis võtab ettekandja jutule. :) Õnneks on Nizzas asjalood teised. Seal võid sa lihtsalt elu nautida ja piki kaldaäärset promeneerida, kartmata, et kohalik teenindaja sind kuidagi imelikult vahib, kui sa temas möödudes talle jotsi ei viska.

Ajalooanaalid!

Saabus pressiteade:

Kelle osaks saab peaahind – supervideo ja kuldsete tähtedega sissekanne MTV Eesti ajaloo-anaalidesse, selgub juba homme!

Ootan põnevusega, kellele langeb au anaali pääseda. :)

Kõik said kokku Kribuldis!

Nii hõiskas Õde, kui pühapäeva eel suguvõsa kokkutuleku kokku leppisime. Nii mõnigi imestas, et mis neil pealinlastel-kirjatsuradel nüüd viga hakkas, et end viimaks ometi Kesk-Eestisse kohale lohistasid. No aga kunagi tuleb ju see samm ka ära teha. Vastasel juhul näen Mattiast ja vanemaid järgmine kord kluti keskkooli lõpupeol. Aga nüüd oli hea - ta veel vähemalt ei räägi midagi ega saa öelda, et kebi pealinna tagasi, onu! :)

Jehhuu, Mattias!

Professorid Sai ja Banaan. Pikk jutt, aga vähemalt ei jäänud pealinnas nälga :)

No mida ludripilti! Haa!

Igatahes olid väike brunch ja keskpõrandale kokku tulemine nädalavahetusele ilusaks punktiks. Noh, sellele nädalavahetusele, mis algas vingema roki ja rolliga reedel ning päädis päev hiljem suuremat sorti lebamise ja hilisõhtuse G sünnipäevaga, külaliseks vaid mina. No ei jõudnud Pudisoole. Kuidagi ei jõudnud. G miskipärast polnud nõus toanurgas istudes sünnipäevatorbikut pähe panema ja seda tüüpilist sünnipäevapasunat pröötima. Lõbus oli sellegipoolest.

11 aastat tagasi ja ei päevagi rohkem!

Klassiõde on enam kui armastusväärne! Ta tuletab alati meelde, mitu aastat tagasi me keskkooli lõpetasime. See oli siis täna 11 aastat tagasi ning toonagi oli 13. juuni reede. Palju õnne, ma lähen avan selle puhul mõne hõrgu vahuveini. :)

Kerli, ootan põnevusega!

Vahepeal... (ehk teisisõnu - kes teeb, see palju jõuab. Või siis ümberöeldult - kes roojases uberikus ei passi, et end vaid veebis välja elada, see saab ka elust osa):

Presidentlik retk mõisapeole - tehtud. Ilus ilm ja toredad inimesed. Aga oma kodus on parem.
"Kung fu Panda" - tehtud. Ärge küsige, miks küll.
"Eesti meeste laulud" - tehtud. Aasta superkultuurielamus number 1. Aitäh Reedale, kes seltsi võttis.
RR-i sünnipäevapidu - tehtud. Oh sa mu meie, kui lõbusalt võib aeg Brasiilia rütmides minna.
Isegi "Eesti otsib superstaari" - tehtud. Ma ei saa aru, miks on lastesaated öösel eetris?
Celine Dion Helsingis - tehtud. Jah, Massive Attack tuli ohverdada, aga olemus, tegevus ja tulemus olid seda väärt. Aasta superkultuurielamus number 2.
Lenny Kravitz - tehtud. Paraku jääb Lenny-elamus aastate taha Lilleküla staadionile, sest vabas õhus nii rajult head rokki kuulata on parem. Ent ega siis plekksaal Lenny headust vähenda.

Kõigist neist elamusist võiks rääkida nii mõndagi. Ent mis seal ikka - pigem vaatan ootusärevalt tulevikku. Näiteks juuli algusesse, mil Kerli Kõiv v-i-i-m-a-k-s ometi oma esimese albumi maailmaruumi paiskab. Kes veebimeediat tunneb, see teab, et viral marketing on sel plaadil vinge. Ent kõik lood pole siiski veel maailma ees. Häid ja väga häid lugusid on sel plaadil jalaga segada, aga minu tänaõhtuseks lemmikuks on lugu "Creepshow". Sest kes see teine ikka julgeks laulda järgmist (mõtte terviku nimel lühendatud):

I'm from a land called secret Estonia
nobody knows where it's at
ice cream mountains and chocolate skies
nobody knows where it's at
welcome to the creepshow
I'm from a land called secret Estonia
nobody knows where it's at
cinnamon houses and licorice flies
nobody knows where it's at
welcome to the creepshow
põdral maja metsa sees
väiksest aknast välja vaatab
jänes jookseb kõigest väest
lävel seisma jääb
kopp-kopp lahti tee
metsas kuri jahimees
jänes tuppa tule sa
anna käppa ka
welcome to the creepshow

Kerli, kas või selle üheainsa looga oled sa siinse põnevalt creepy elu kokku võtnud. Helistamiseni! :)