Heeh, hindud hakkavad lõpuks ometi ka oma popstaari otsima! Nimelt jõudis teleformaat "Pop Idol" Indiasse - kolm aastat pärast selle esmakordset näitamist Inglismaal lansseerivad nad saate "Indian Idol". Ja eesmärk pole leida parim laulja, vaid see, kes suuda kogu rahva laulma panna, teatas kohaliku Sony esindaja.
Eile vaatasin "Viiendat elementi". Ja mis seal salata, see tekitab ikka mus miljoneid mõtteid. Siis, kui saate salvestuselt naasen, üritan mõtted siia kirja panna. :) Ja mida teeb Nick Carter minu unenägudes, ah?

Lahe ettevõtmine. Ise olen tervisepäeval, sest ringikappavad viirused ähvardavad ilma rahu, piimatoidu ja lamamiseta külla tulla. Praegu aga ootan külla koldreksi, ferveksi ja terafluud. Lubasid läbi astuda, kui neil tööpäev lõpeb. ;)

Kauneim saksakeelne sõna leitud

Saksa Keelenõukogu (Deutscher Sprachrat), Goethe-Instituudi ja mitmete teiste institutsioonide osalusel korraldatud rahvusvaheline konkurss kauneima saksakeelse sõna leidmiseks on edukalt lõpule jõudnud. 24. oktoobril autasustati võitjaid telekanali WDR otsesaates. Esimese koha sai sõna „Habseligkeiten“ (varanatuke), teisel kohal järgnes „Geborgenheit“ (kindlus- või turvatunne) ning kolmandal „lieben“ (armastama).

4. maist kuni 1. augustini jõudis korraldajateni 22 838 ettepanekut 111 erinevast riigist. Kõige enam pakuti välja sõna „Liebe“ (armastus), kuid kvantitatiivsest näitajast oli antud ettevõtmise puhul palju olulisem valiku põhjenduse veenvus ja tabavus. Sel moel välditi tühipaljast edetabelihullust.

Võitjaks osutunud Doris Kalka esitas sõna „Habseligkeiten“ (varanatuke) tähendusvarjundite peenetundelise ning filosoofilise analüüsi ja võitiski seeläbi prominentsetest isikutest koosneva žürii poolehoiu. Muuhulgas tõstis ta näiteks esile antud saksakeelse sõna koostisosade sisulise vastuolu: ühalt sõna „Habe“ (vara), mis tähistab ilmalikku omandit ning teisalt „inimliku õnnepüüdluse ülim ning maises elus saavutamatu eesmärk: õndsus (Seligkeit)“.

Tänu mängulisele selgitusele jõudis esikolmikusse ka Hispaaniast pärit Gloria Boschi pakutud „lieben“ (armastama): „See sõna on minu jaoks ilusaim saksakeelne sõna, sest seda lahutab elust (Leben) vaid ükainus ‚i’

Enimnimetatud sõnade hulgas olid veel „Gemütlichkeit“ (mugavus), „Sehnsucht“ (igatsus), „Heimat“ (kodumaa, kodupaik), „Freiheit“ (vabadus), „Frieden“ (rahu), „Sonnenschein“ (päikesepaiste), „Schmetterling“ (liblikas), „Vergissmeinnicht“ (meelespea).

Paralleelselt toimus konkurss ka laste hulgas. Siin osutus võitjaks kümneaastane Sylwan Wiese sõnaga „Libelle“ (kiil).

Valik huvitavamatest ettepanekutest on antud välja raamatuna, mille pealkirjaks „Das schönste deutsche Wort“. Mitmed saksa keelele tehtud humoorikatest ja vaimurikastest armuavaldustest on pärit nimekatelt kirjanikelt, poliitikutelt, teadlastelt jne. Muuhulgas näiteks Loriot’lt, Wolfgang Joopilt, Wladimir Kaminerilt, Renate Künastilt, Christina Weissilt.

STATISTIKAT
"Das schönste deutsche Wort"
Kokku: 22.838 ettepanekut (& ca. 600 ettepanekut lastelt)
Ligi 25% ettepanekutest saabus väljaspoolt Saksamaad (111 riigist)

Enim nimetatud sõnad Saksamaalt
Liebe (armastus)
Gemütlichkeit (mugavus, õdusus)
Sehnsucht (igatsus)
Heimat (kodumaa, kodupaik)
Kindergarten (lasteaed)
Freiheit (vabadus)
gemütlich (mugav, õdus)
Frieden (rahu)
Sonnenschein (päikesepaiste)
Schmetterling (liblikas)

Osalenud riigid (kokku 111) + enimnimetatud sõna
USA - Gemütlichkeit (mugavus, õdusus)
Šveits - Liebe (armastus)
Austria - Liebe (armastus)
Poola - Vergissmeinnicht (meelespea)
Itaalia - Sehnsucht (igatsus)
Sloveenia - Liebe (armastus)
Bulgaaria - Liebe (armastus)
UK - Schmetterling (liblikas)
Soome - Vergissmeinnicht (meelespea)
Lõuna-Korea - Mutter (ema)
Prantsusmaa - Sehnsucht (igatsus)
Holland - Fingerspitzengefühl (vaist, peenetundelisus)

Vaevu kolm nädalat tagasi Pärnu Rüütli tänavat kaunistama toodud dekoratiivkapsastest on paljud ära varastatud, samades vaasides seisnud elupuud on viimseni minema tassitud, kirjutab Pärnu Postimees. Mis teil seal toimub, kulla kuurortlinn!?

And now, something completely different:

"Siseministeeriumis on ettevalmistamisel uus e-riigi projekt, mille raames omandab riik 20 miljoni krooni eest rate.ee keskkonna ning pärast selle muutmist uutele vajadustele vastavaks kantakse sinna kõik Eesti elanikud, igaüks saab kasutajakonto, võimaluse endast pilte lisada ja teiste pilte kommenteerida.

Projekti umbkaudne maksumus on koos rate.ee keskkonna ostuga esialgsetel hinnangutel 100 miljonit krooni. Konto loomine rate.ee keskkonda saab olema kohustuslik, esialgu on plaanis kõik elanikud andmebaasi kirja panna viie aasta jooksul. Kasutajakonto tegemine peaks esialgsete andmete alusel maksma hakkama 100 krooni, üle 60-aastastele, alla 18-aastastele, invaliididele ja paljulapseliste perede vanematele/hooldajatele 25 krooni.

Väljatöötamisel on rakendus, mille abil saab rate.ee keskkonda siseneda ID-kaardi abil. Siseministeeriumi projektijuhi J. Tamme sõnul võimaldatakse keskkonda sisenemine ka internetipankade kaudu. "Tehniliste lahenduste väljatöötamiseks kuulutatakse järgmise kuu aja jooksul välja riigihange," sõnas Tamm. Tamm põhjendas ka, miks eelistatakse olemasoleva keskkonna ostmist uue väljatöötamisele. "Rate.ee on eestlaste seas väga populaarne ja paljudel on seal juba oma konto ja pildid olemas. Kokkuvõttes aitab see kulusid kokku hoida, täiesti uue keskkonna loomine läheks riigile oluliselt kulukamaks," selgitas Tamm. "20 miljonit krooni on ka riigi jaoks küllalt suur raha, kuid ettevõtmine on seda väärt ja ka keskkonna populaarsuse eest tuleb maksta."

Projektijuhi sõnul tagab ja kinnistab kohustuslik konto rate.ee keskkonnas eelkõige inimeste põhiseadusliku õiguse sõnavabadusele. "Kõik soovijad saavad nüüd täpselt välja öelda, mida nad mõne teise inimese kohta arvavad," lausus Tamm.

President Arnold Rüütel leiab, et suurprojekt tugevdab Eesti omariiklust ning toob kõik kodanikud üksteisele lähemale. "Me oleme tegelikult kõik ühe suure pere lapsed. Lõpuks ometi avaneb meil võimalus seda ka tegudega väljendada. Teel Euroopasse peame olema tugevad ja kokku hoidma, et Eesti suudaks edukas olla. Selleks peame me kõigepealt üksteist tundma, üksteisest aru saama, mõtlema nagu üks terve ja tugev tervik. Kõigi kodanike kaasamine rate.ee keskkonda annab selleks kiiresti muutuvas modernses ühiskonnas väga head võimalused," sõnas Rüütel.

Venemaa välisministeerium on avaldanud Eesti suurprojekti suhtes kahtlusi, kas suudetakse tagada Eestis elava vene rahvusest vähemuse õiglane hindamine rate.ee keskkonnas, samas tõi ministeeriumi esindaja esile ka muud probleemid. "Millega suudab Eesti garanteerida, et vene keelt kõnelevaid inimesi ei hakata sihilikult maha hääletama? Või et Eestis elavaid natsikuritegudes kahtlustatavaid ei hakata liiga kõrgelt hindama?" küsis Vene välisministeeriumi esindaja.

Projekti varase staadiumiga käis tutvumas Läti siseministeeriumi delegatsioon, mille liikmed avaldasid Eesti projektile tunnustust ning lubasid valitsuse tasemel arutada samasuguse projekti alustamist Lätis.

Projektijuht Tamm tunnistas, et arutlusel on olnud kõiki elanikke hõlmava rate.ee süsteemi tutvustamine 2005. aasta maailmanäitusel Jaapanis.

Ettevõtmine peaks looma ka umbes 300 uut töökohta - uued töötajad hakkavad rate.ee keskkonda peamiselt administreerima ja kinnitama lisatavate piltide ja kommentaaride vastavust normidele."

See oli nüüd muidugi nali, eksju?

Nii. Lolliks läinud. See on nüüd ametlik. Ma pole tükil ajal nii vara tööle jõudnud. Aga töö tahab tegemist ja perekond toitmist, eks? Heh. Eile käisime näiteks Henrikuga Tabasalu tervisekeskuses. Aga bassein jäi meist puutumata, sest mullivannid, auru- ja infrapunasaunad haarasid meid oma lummusesse. Nämma. Pärast olime nagu roosad beebid, kes lalinal auto poole tuterdasid. Te oleksite võinud hea sõbra käsi näha - need nägid pärast ohtrat ligunemist välja kui kümneks päevaks toidulauale unustatud keeduviinerid. Krimpsus as hell. Heh. Aga nüüd tööle.

Pljuone, Iiivoooo! :)

Piiks-piiks-piiks, täna algas kampaania "Laps pole nukk!" Nii, kallid vanemad, kas kuulete! :) Aga rohkem meeldis mulle siiski lugupeetud sotsiaalministri Marko Pomerantsi hommikune avaldus Terevisioonis, et vanemad peavad oma lastega suhtlema neile mõistetavatel meetoditel, näiteks msn-is. Ja Reikop pööritas silmi ega uskunud, et vanemad emm-ess-enni selgeks õpivad. Tjah, miks ei näe mina oma armsaid vanemaid msn-is oma pealinnas redutava pojaga suhtlust loomas. Sellised te olete! :) Näiteks kolleeg Küllikese tütar pani talle msn-i arvutisse ja nüüd suhtleb ta Postikana nime alt tütrega täitsa vabalt. Nojah, kolleegidega ka, spämmides mind igal võimalikul hetkel msn-aknakesega ja küsides "aga mida ma nüüd teen".

Milline tormiline nädalavahetus... Saabusin mõnda aega tagasi just töölt lubadusega kindlasti midagi koduleheküljele kribada. Nüüd üritangi seda teha, kui Smaug mind just ei segaks. Tiirutab siin mööda mu rüppe ringi ja topib käpakesi klaviatuurile. Väkk, on alles egopunn. Peaks teda kammima, ehk näeks ta natukene inimese moodi välja ka - ilge pulstik on ta hetkel ikka küll. Ooo, kui meeldiv - velvetpüksid lihtsalt armastavad kassikarvu. Ihihi. Nii, nüüd leidis ta endale palju staarima koha - põrnitseb monitori kõrval pikutades mu sõrmi, justkui posides omaette midagi. Äh, kõõm: ta lösutab ju hiire peal ja ongi mu tegevuse niimoodi halvanud. Heh.



Aga eilne Öögalerii Double Coffee's, reedeõhtune Reno soolaleib ning turneed Juniori juurde... Need võib küll meeleolukaks ja õnnestunuks lugeda. Seda enam, et saan oma kunagi kõveraks kiskunud elu taas naerule vedida. Nämma.

Ma lihtsalt pidin selle siia panema, sest see oli nii muhe. Tööpäev hakkab lõpule kiskuma (kõlab nagu "kiiva kiskuma", kas pole?) ja nädalavahetus voolab vulinal peale. Eile õhtul meenus Henriku väljend itaalia perekonnast. Vastab tõele.

Nädalavahetus on käega katsuda, sest Tannu "Droopy" Tatter on aktiveerunud. Rõõm-rõõm!: On ikka natsa aega mööda läinud, kui teile viimati mõnunewsi saatsin. He he käisin ennast päikese all laadimas ja nüüd olen üks pruun -tuff - mother….! Aga mis minust, räägime parem mõnust. Unustage väljas varitsev sügis, olme, mured ja hingevalud. Me oleme ju kõigest inimesed! Ja vajame mõnu, möllu, armastust ja head muusikat. Seda ma teiega just jagada tahaksin. Seega juba see reede tulge julgelt Hollywoodi manu, sest P. Julm ja Meri vanad Rulers of the Deep kunnid annavad kuuma. Spets audiovisuaal FX ja julmalt tantsu! Laupäeval omlett sisse, parki jalutama ja õhtuks vormi. Kes veel ei ole Havannas käinud, siis osa Kuubast toome teile laupäeval Hollikas kätte. DJ Johel Escobar ja DJ Dominguez on taas meite maal hunnikus salsa ja latin-popiga paugutamas. Kes salsat ei oska, siis luban, et õpetame! Olge ikka sama traksis ja tublid ning kohtume öös! Nämma. Siin linnas juba igav ei hakka.

Aga päev, see kõle-külm-tuuline oktoobripäev, on olnud väga unine. Külm on ikka veel kontides - käisin tööhommikusöögil Pegasuses, mis oli lihtsalt lõdisema ajavalt jahe. Ja isegi söepannid (teate, ma ei tea, mis sõna see on, peaministriturneelt saabunud Henrik ka ei tea... Gaasi-midagi?) - tegelikult muidugi üks tühja ballooniga nurgas kõlkuv pannike - sooja küll ei andnud. Võeh. Eilsel lõunapausil prahvatasin Igrekile, et heh, ma olen ikka siivsuse etalon küll. Ja mõte arenes kohe edasi, et ei tea, kas Pariisi mõnes teadusmuuseumis (või kus iganes mujal nad neid ka ei hoia) võiks ma saada auväärse koha massi- ja meetrietaloni kõrvale. Oleks igatahes väga tore. :)

20 PÕHJUST, MIKS TÖÖ JUURES TULEB SERVEERIDA ALKOHOOLSEID JOOKE:

1. Kõige tugevam motivatsioon tööletulekuks üldse.
2. Maandab stressi.
3. Soodustab avameelset suhtlemist.
4. Vähendab nurinaid väikese palga üle.
5. Vähendab töölt puudutud päevade arvu, sest töötada võib ka pohmelliga.
6. Töötajad räägivad juhtkonnale seda, mida nad arvavad, mitte seda, mida juhtkond kuulda tahaks.
7. Hoiab talvel kokku küttekulusid.
8. Tekib pidev rahulolu oma tööga, sest ka siis, kui töö on halb, on kõigil ükskõik.
9. Kaastöötajad tunduvad palju kenamatena.
10.Firma kohviku toit tundub palju maitsvamana.
11.Ülemused tõstavad pidevalt heas meeleolus olles tihemini palka.
12.Palgaläbirääkimised on üleüldse palju tulemuslikumad.
13.Töötajad on õhtuti kauem tööl, sest puudub vajadus kohe tööpäeva lõppedes baari rutata.
14.Töötajaskond on väga lahke ja avatud olemisega ning kõigil tekib pidevalt palju häid ideid.
15.Kaob vajadus end lõunavaheajal kiiresti purju juua.
16.Suureneb tõenäosus oma ülemust alastiolekus näha.
17.Arendab suhteid endise NSV Liidu territooriumil asuvateriikidega.
18.Töötajad ei vaja enam kainenemiseks kohvi, teed ja mineraalvett.
19.Koopiamasina peal istumine ei tundu enam üldse labasena.
20.Segane pomin ja lalin muutub üldiseks käitumisnormiks

Meelelahutajad juba teavad, kuidas peab olema. :) Olen päev otsa EasyJet'i pileteid vaadanud ja ei saa aru, miks ma juba õhus ei ole: see on NII odav! Nüüd hakkab plaan aasta lõpu poole, kui mitte isegi suisa aastavahetuseks Londonisse-Glasgow'sse sõita. On, kuhu minna; on, keda külastada. Vat-vat. Henrik saadab Edinburghist-Glasgow'st lõbusaid lugusid, aga noh, ei hakka neid siinkohal avaldama. Loen ise ja itsitan pihku;)

Neile, keda tavalised puhkused ära hakkavad tüütama, pakub Vene armee vaheldust: 70 dollari ehk umbes 900 krooni eest päevas saab kogeda teenistust Venemaa relvajõududes, vahendab Raadio Kuku.
Tegemist puhkusepaketiga «tõelistele meestele» või nendele, kes on argielu üksluisusest tüdinud.
Vene armee veteranid õpetavad puhkajatele muu hulgas Kalašnikovi automaadist tulistamist ja kempsupoti puhastamist hambaharjaga.
Lisatasu eest võib lasta seersandil selle tegevuse ajal enda peale karjuda.
Puhkuseprogrammi organisaator Aleksander Drobjakov ütles, et teravast elamusest soovivad osa saada peamiselt rikkad ärimehed.
«Kui väeteenistus on vahele jäänud, tunnevad paljud mehed vajadust saada veidi sõjalist väljaõpet, et pidada end karmiks kutiks,» ütles Drobjakov.

Appi. :) Ise olen aga rahul. Tuju tegi heaks pisi-Triine küsimus Katsile: "Emme, aga kes neid kasse värvib?" Ta nägi Keskturu kandis väga palju kodutuid kasse lihtsalt. Normaalne küsimus ju?

Nii tore, et Renxil nüüd ka internettum kodus on. Saab kõik kohe otse ja omadega võrguavarusse ära öelda. Orkut sakib. Mis tast kasu on, kui kuidagi sisse ei saa... Aga korter on neil nii armas. Mulle igatahes meeldib, koli või sisse :) Ja et oleks kohe siinkohal ära öeldud ja teema unustatud - räägin küll Argost ka. Nii, nüüd rääkisingi... Aga ma rohkem igaks juhuks ei räägi.

Mõtlesin välja uue sõna. Meelelohutus. Aitab meelelahutustoimetusest. Nüüd võtame suuna meelelohutustoimetusele. :) Hea ikka, kui mõnikord inimesi valesti kuulda.

Lugesin siin just hiljutist Arterit. Okei, Pulleritsu Keidi-intervjuud on juba piisavalt palju kritiseeritud, ei hakka sellega taas pihta. Aga nõmerubriigist "Erilane" leidsin endale meelepärase tegevuse hullude päevade jaoks. "Mine loomapoodi. Räägi müüjale, kui väga sa papagoid osta tahad, ja palu mõnda näidata. Pärast pikka uurimist küsi: "Kas number suuremat pole?" Kui müüja sind imelikult vaatama jääb, räägi, kuidas kalade vaatamine sind rahustab, ja torma akvaariumite juurde. Vaata kalu veidi aega ja siiskarjata: "Ta jõllitab mind!", ja torma poest välja." Ma olen kindel, et suudaksin sellega hakkama saada. :)

Reality strikes. Tagasi tööpostil... Viimased päevad on kui unenäos möödunud, heh. Jõudsime seltsilistega varahommikul kella kolme paiku Tallinnasse tagasi ja ma peaaegu et kukkusin jalalt voodisse - muidugi alles pärast seda, kui olin Smaugile tema Privibas iela äärsest Alfa kaubanduskeskusest toodud nänni kätte toimetanud (kurat, kraapelaud teda küll ei eruta, aga see-eest möllab ta vahtkummist pallidega... Silvia saatis öösel ju sms-i, et Smaug on igavusse suremas...). Eilsesse päeva jäid sompunine Jurmala oma armeenia restorani ja irmarmsa allee-peatänavaga; niisamuti jõudsime hotelli Latvia Taevabaari ja tuterdasime muidu ringi. Laupäeva sügissombu aga veetsime Siguldas ning ümbruskaudsetes metsasaludes (mina ei tea, miks Janisel oli vaja meid mööda metsi lohistada, et näidata "a vot zdjes i drugoi gosudarstvennõi vid dlja Vairachku" :) Öös müttavad teetööde masinad ja asfaldist hõõguv aur ja aparaatidest kerkiv suits surnuaia kohal mõjus igatahes väga "Davidit lintshivalt". Eriti meeldejääv oli aga resto kusagil looduskaunis paigas, kus ma suutsin lätlaste pähkli-rosinaleiba ära armuda. Nämma. Nüüd istume toimetuses ja mugime seda ühes köömnejuustuga. Ja muidugi Riia klubid-klubid-klubid ning ööd "kodumaa pinnal". :) Teate, soovitan teile igal juhul mõnel hetkel aeg maha võtta ja lihtsalt minna. Ja sõita. Mis siis, et uni tahab roolis uinutada - sest pole mitte kui midagi. Sest lõõgastust lihtsalt on vaja. Phäh, mõtleks, justnagu oleks ma mingi uudisavastusega nüüd lagedale tulnud. Aga mis siis. Ise olen rahul ja kuulan Norah Jonesi edasi (CD-plaate on tänu Riia-reisile küll ohtralt).

Hilisöised tervitused Eestimaa pinnale. Oleme edukalt jõudnud Slokas ielale [update: loomulikult on tegu Skolas ielaga, täpsustused kommentaarides] Riiga, et kasutada lahket võimalust ööbida siinsel "Eestimaa pinnal". Jaa, Aigi - "Laine" hotelli peauks paistab otse aknast ja küütleb oma kollakat tooni meenutamaks mullust. Ihihi. Nüüd aga võtame suuna "Nautilusele" - pidu peab ka saama, ma ei jõua enam seda va Riia palsamit mekkida (väkk!). Tegelikult on uni, sest mina pidin ometigi ainus kaine olema, kes automobiili Lätimaale tüürib. Jeerum, kuus tundi roolis - mul on tunne, et ma olen ise peast juba suunatuli. Ja Läti piirivalvurit üldse ei huvitanud, kas mul load on või et mis autoga on tegu - vaadati ainult iidee-kaarti ja saadeti reipa käevibutusega edasi. Ilus on siin, kas teate. :)

Milline meeleolukas päev. Peamine muidugi nõmetsirkus Tallinna linna volikogus. Baah! Ei viitsigi kommenteerida, eks ajalehed ole seda kõike homme täis, aga nüri ja nõdrameelne oli see kõik igal juhul. Aga ega hommikune koolituski lõbult-lustilt alla jäänud. Koolitajaks muidugi mina :) (Appi, ma vaatasin praegu "Baari" lülitust ja süda läks pahaks). Üks oluline inimene lahkus riigist (aga tervitused ja kallistused ikkagi sinna kaugele maale) ja imeline ilm, rääkimata tööst, viis Linnahalli "Hull sinu järele" kaema... Brr, külm on see kuramuse lokaal seal küll. Mu jutt on nagu mingi draamasarja sünopsis. Ma vaikin. :)

Et oleks üks asi selge: joomine EI ole uhkuseasi. Ja kahjurõõmu tundmine SAMUTI mitte. See statement ei haaku küll kuidagi minu praeguse oluga, ma lihtsalt ütlen seda. Vaat nii.

Aga üks emotsioon jäi eilsest õhtust kirja panemata - huuulluuud päääevaad. Põlevil silmadega inimesed luusivad ümber Stockmanni, kaelas peldikupaberi rullid, näpus tonn seepi ja sooje sokke. Nuhutavad nõdrameelselt õhku ja loodavad, et igas järgmises letis on asi odavam kui eelmises. Ja see kollane värv. Dzhiizös! Ma olen seda varem ka öelnud, aga mul tuleb seda vist korrata - koristage kollane ära, sest see ajab vihale. Nii palju kollast mõjub lihtsalt tervisele. Mis mõnu on kollakile vahelt endale potsikuid või karvamütse kaabata. Pealegi on see justkui maailma kõige süüdistavam värv: "Noh, ei raatsi normaalse inimese kombel endale mütsi osta jah, loodad, et nüüd kaabid siis kõige soodsamalt? Niikuinii jääd lolliks sina ja võidab kaupmees," näikse need kilomeetritepikkused lindid ütlevat...

Ja Tulka on jälle headline'idesse jõudnud, ihihi! Elagu tema! Nüüd on SLÕhtuleht tal juba ekstrasensiga kaelas ja üritab Heimar Lengi needust maha võtta. Kuulge, see läheb üha jaburamaks. Onju, Tuuli? :)

Jheez, mis pilt on isast homses kobrulehes. Väkk-väkk. Aga noh, minu tagasihoidlik arvamus ei puutu siinkohal asjasse :) Koju jalutasin täna igatahes vilkurite välkudes - linn on lisaks Gruusia sherezaadi-perele täis nüüd juba ka Küprose riigipea delegatsiooni. Ja väidetavalt võib julgestuspolitseinikke nii suure hulga erinevail trajektooridel tiirutavate vippide peale nappida. Oioioi. Ja praegu meenus mulle, et stressitabelis on ajakirjanikud kümnepalli süsteemis 7,5 punktiga teisel kohal. Kahekordne oioioi! Ma lähen nüüd igaks juhuks magama ega näe ainult tööd unes. :)

Eile tuli lumi maha. Ja läks siis kohe ka minema. Vähemalt Tallinnas. Henriku sõnul olla Virumaa metsad aga küll üpris talviseks muutunud ja selleks mõneks ajaks ka jäänud. No nii, pidu läbi - loodus läheb tuttu! Ma ei tea, mida mina veel ootan. Peaks ka teki üle pea tõmbama ja kevadel koos lumikellukeste ja sinililledega taas silma lahti tegema. Oi, kui meeldiv see oleks... Aga tegelikult ei tea ikka ka, siis jääks üpris palju asju tegemata-nägemata, tundeid tundmata ja elu elamata. Ei, vananedes hakkad selle peale ikka vist rohkem mõtlema, kuidas üha rohkem aega kasutada, mitte maha magada. Ah, ma ei tea ka. Selle jutuga langes mulle vähemalt kolmkümmend aastat turjale juurde. Oioioi. Selle nädala märksõna on töövastuvõtud.

Ja nädalavahetus, te küsite. Noh, tegelikult küsin ma seda endalt ise (meenub pühapäevahommikune "Hommikukohvik", milles Aime Viira ja Mai Väljataga tegid selgeks nende egode ja alteregode paiknemise, erinevused mõistete "saama" ja "vajama" vahel ja palju muud... Uhh!). See oli lihtsalt jumalik. Sügislõhnaline Tartu, head inimesed (ohtra veiniga, muidugi!) ja suurepärane laupäev oma armsate vanematega. Noh, mul õnnestus oma pohmelli märksa edukamalt varjata kui kandilise moega vennal, ihihi! Ma pean talle hakkama "kiirelt kaineks" või "keemia teeb imet" nippe õpetama, siis suudab ka kangema ee... unisusega särasilmne välja näha. Aga igal juhul jõudsin üle mitme-setme aasta ometi ka Aura veekeskusesse (okei, tahtsime empsiga küll tervisekeskust väisata, aga kui sa pead järjekorras nii umbes 30 inimese taga ootama, millal oma käterätikukese ja võtmekese saad, siis käigu nad ka kuu peale). Ma ujusin ka, ausõna. Kuigi sportiivse isa küsimuse peale, palju ujusite, võisin ma ainult "oh, ikka päris mitu korda!" vastuseks kobiseda. Noh, okei, pole ma, jah, mingi spordikutt, ma tean... :)

Aga vesi mõjus imehästi. Või olid need uued riided. Või lihtsalt hea tuju imelisest nädalavahetusest. Või hingeline rahu viimaste aegade arengutest. Või laupäevaõhtune lasanje (torud, okei!) ja uno-klotside ladumine. Või midagi veel hirmarmsamat, mida sõnadesse panna polegi võimalik ega mõtet. Kõik kokku vist. Või mis.

Eilsest alates tean ma, mida tähendavad süümekavõileivad. Emad teevad neid lastele, kui nad on ise hilja peale jäänud või midagi ära unustavad... Ihihi. Noh, siin on muidugi võimalik mõistet laiendada. Võib ju mõelda suhetele ka laiemalt ja seda terminit kasutada (või toimingut teha). Süümekavõileib võib laiemas tähenduses olla ju ka suvaline kingitus millegi heastamiseks: lilled, tordid või muu... :)

"Juhuslik pauk Narvas mõjutab vähe turistide heaolu Pärnu kuurortis," teatab vaieldamatu nädala beibe, Domina Traveli marketingijuhi abi Karin Piir. Teemaks on seesama öine rünnak Egiptuse kuurortidele (Nuweiba jt). Kuidas saab keegi nii lolli juttu ajada?

Tjah, võib-olla olen ma ülimalt naiivne, ent mulle ei mahu pähe, miks inimesed teineteist tapavad. Praegune ärritus on tingitud BBC jt uudisteagentuuride otseülekannetest Taba kuurortist Siinai poolsaarel, kus väidetavad palestiinlased väidetavalt turiste õhkisid. Kurat, ma ju olin seal kandis - Dahabist pole sinna eriti palju maad... :( Urr. Lähen pigem magama, et ma kogu oma tänaõhtust paha tuju bloogi ei valaks. Siinkohal ei saa jätta mainimata oma vihapurset ka teostustädidele, kes, tundub, ei saa aru, mida nad teevad...

Selveri anekdoot:
Selveri kassiir küsib kliendilt: "Kas Teil Partner on?"
"On," vastab klient.
"Andke siia, ma tõmban läbi!" nõuab kassiir.

Selliseid meeleolukaid palasid saadavad kolleegid siin üksteisele. Käisime just söömas. Kui hea on lõpuks ometi süüa! Henrik nimelt otsustas täna varahommikul toimetuse porgandite, õunte ja kaalikatega üle valada. Suitsetamise asemel, nagu ta ise oma hiiglaslikku aiasaaduskoormat põhjendas. Tühja kõhu peale neid kapsaid-kaale ragistades oli lõpuks tunne, et happe ja aluse tasakaal on mu sees eluks ajaks rikutud. Paksupõseline õun ja tigedik-kidur porgand läksid riigipiruka pärast maos kaklema. Aga et porgandeid oli rohkem, siis nad moodustasid kiiresti koalitsiooni ja viskasid lahke õuna opositsiooni. Mul läks multifilm peas käima... :) Ja teate - suitsetamise vastu need küll ei aidanud. Närvid läksid läbi ja käsi küünitas kui iseenesest suitsupaki poole. Tänu tervislikule juusturullile (öäk, friteeritud loomulikult) on maokuningriigis jälle rahu maa peal. Või et siis "rahu on mao peal".

Muuseas: BINGO! Sa vastasid õigesti!!! Miljon on sinu!!! Palun võtke sahtlist paber ja kirjutage endale tšekk. Nüüdsest võid oma nime leida ka miljonäride edetabelist. Kes tahab ka mängida, tehku seda aadressil www.miljonimang.com.

Ja see, mis Tallinnas toimub, on nüüdseks juba nal-ja-num-ber. Pentus oma "partnereid" ikka ei hellita, võttes Keskerakonnal, ma loodan, suu ammuli. Juhhussussuu! :)

Pentus: Keskerakond ei ole usaldusväärne

Reformierakonna Tallinna piirkonna juht Keit Pentus nentis läbirääkimisi kommenteerides, et Keskerakonna seisukohad olid võrreldes teisipäevase koalitsiooninõukoguga sajaprotsendiliselt muutunud, mis oli meeldiv, aga ka küsimusi tekitav.

"Kui veel teisipäeval oli Keskerakond vastu kolmeteistkümnele meie esitatud eelarvepositsioonile, siis täna nõustusid nad kõikide meie esitatud ettepanekutega," märkis Pentus. "Kahjuks pean pool tundi pärast kohtumise lõppu tõdema, et Keskerakonna siirus on kaheldav, sest mulle jõudnud info kohaselt võttis Edgar Savisaar ühendust Res Publicaga, soovides alustada koalitsiooniläbirääkimisi. Nii tundub, et Keskerakonna praktiliselt 100%line meelemuutus eelarve ja mitme teise küsimuse osas, mis viimase kahe päeva jooksul toimunud on, on tehtud arvestusega, et Keskerakond ei pea neid lubadusi mitte kunagi täitma."

"Info, et Keskerakond teatas samaaegselt meiega laua taga eelarvet arutades Res Publicale, et soovib nendega alustada läbirääkimisi koalitsiooni moodustamiseks Tallinnas, on kahtlemata erakordselt ebameeldiv," ütles Pentus.

Keskerakond nõustus tänastel läbirääkimistel ka Reformierakonna soovidega, et keskerakondlikus propagandas süüdistatud Allan Alaküla kirjutaks selle nädala jooksul lahkumisavalduse, et Keskerakond võtaks volikogust tagasi eelnõu volikogu liikmete arvu vähendamiseks 31 liikmeni ning et linnavalitsus toetaks Reformierakonna fraktsiooni eelnõud kinnitada nimekiri nendest objektidest, mida Tallinna kesklinnas müüki ei panda.

Imelapsel oli hääl kinni. Kahjuks. Käisin eile siis Alex Priorit kuulamas, seda va Stanislavski lapselapselapselast. Ei osutunud see kontsert paraku nii võimsaks, kui Moskva kinofestivali peensusteni väljapeetud lõpugalat jälgides mulje jäi. Aga mis teha - praktiliselt otse lennukilt saabunud häälemasin polnud lihtsalt töökorras. See-eest meeldib mulle üha rohkem õdus ja hubane "Kolme näoga mees", kus eile ühed ebakained mees ja naine oma pereelu lahkasid: "Sulle lähevad rohkem korda su isa ja ema kui mina," süüdistas naine. "Mis sa nüüd siis sedasi," poetas väsinud moega mees tagasihoidlikult. Ja nii edasi. Heeh. Homme võtan suuna Tartusse, aitab siin pealinnas kügelemisest küll. Beware!

Üldjoontes mulle avatud kontorid meeldivad. Kui ära harjuda sellega, et sumin hetkekski ei lakka (ja et mõni pastojannovene hümni kuulata tahab) ning kui teada, et siis, kui poliitilised vaidlused või muud ägedad sõnasõjad intervjuid tehes kõrva või isegi telefonitorru kostuvad, tuleb mikrofon "mute" peale vajutada ja kõigile "vait olla!" röögatada. Aga mobiiltelefonid ajavad küll hulluks. Ma laulan juba iga helinat kaasa - okei, nuumanuumajeed võib toimetaja föönist kuulata ja mingeid barokseid menuette võib-olla ehk ka, aga see Nokia nä-nä-nää-nää-nä-nä-nää-nää ajab lihtsalt hulluks... Ja helesinised vagunid ja... Oo, õudust, kõige hullem on kalli Küllikese viiu-viiu-viiu! lõugav politseisireen, mis võtab alati südame alt õõnsaks, tekitades tunde käed üles tõsta ja iitsatada: "Äi, põle teind!" Miks inimesed on loobunud toredatest tirr-tirr! helinatest. Mul küll on selline helin, justkui oleks vana aja lauatelefon taskusügavusse peidetud. Aga ei häiri kedagi. Ma ise arvan vähemalt. Võib-olla sellepärast, et seda ei saa kaasa laulda ja nii ei jää see kummitama.

Ärge mind nüüd jumala pärast ebanormaalseks pidage, aga tänast linnale laskunud sompu vaadates saan päeva lauluks vaid Mariah Carey "All I Want For Christmas" pidada... :) Jeehuu! Koolitants tuleb meelde. Seal Vanemuise juhi segamini pööratud kontoris laua taga mahedat muzooni kuulates...

Heeh, Bloggeri üks moderaatoreid, kes on otsustanud biznizist loobuda, kirjutas, et "blogs" on nüüd ka eraldi kategooriana ameeriklaste lemmikmängus "Jeopardy's" (meie mõistes siis "Kuldvillak"). Tänuväärne töö.
Eile meediakülge kokku pannes ja neid ma-ei-tea-mitmendat-korda-näidatavaid-filme silmates tuli meil Katsiga mõte, et peaks hakkama ajaarvamist mõne sada korda näidatud "kultusfilmi" järgi arvutama. Nagu näiteks: "Noh, ma nüüd päris täpselt ei mäleta, kuna me Londonis käisime - see võis olla viienda ja kuuenda "Armageddoni" vahel... Hmm.. Võib-olla oli see siiski kuuenda ja seitsmenda? Just-just. See oli siis." Ajaarvamist võib muidugi ka keerulisemaks ajada - ega kõik ei peagi ju kohe tönkama, millest sa räägid. Näiteid? Palun väga: "Viimati ujusin ma meres kümnenda ja üheteistkümnenda "Armageddoni" vahel, aga kindlasti oli see pärast "Kodu keset linna" sajandat osa ja enne "Naistevahetuse" esimest osa". :) On ju väga konkreetne?
Vein on hea, aga teeb uniseks ja ei lase silmi hommikul lahti teha. Eriti siis, kui on vaja Vikerraadio otse-eetris eilset Maire saadet hinnata. On alles tööülesanded...

Palju õnne Aigile. Tänane päev on kõigile vist väga unine olnud - "Grease'i" viimane etendus nõudis ju ometi oma. Aga tegelikult oli tore. Võrreldes kevadega kohe kindlasti. Mul mõte seisab. Sellepärast kasutan ainult lühilauseid. Ma vist lähen koju magama.

Esimene oktoober kaks tuhat neli oli lihtsalt jumalik. Vaat selline võiks meie sügis alati olla - ahjusuitsu vines majad, karge ja selge, palgeid õrnalt näpistav õhk, selges sinitaevas naeratav päike ja hirmarmas sügislehtede, nende pisut kõdunevate, kuid oma väärikuses vaikselt punakaskoltuvate lehtede aroom... Mmm... Kastanimunad ja poisipõlve koolitee tuleb meelde. Lihtsalt. Hea on olla.

Ja õhtu sujub üle Klassiõe sünnipäeva-a-ks! Mis siis, et see alles homme tegelikult on.