Ja keset lumevälju olid ühtäkki roosid...

Originally uploaded by Andri Maimets.

Olgu nii kas või muinasjutus - aga nii lihtsalt juhtus ühel maagilisel ööl vastu pühapäeva, mil saabus empsi juubelihommik. Voila! :) (Samas proovisin ma, kuidas on Flickr'ist otsepostitusi teha. Igav.)

Poliitisa Edgar kinkis Kahvlile blogi

Nalja kui palju - Eedik võttis vaevaks ja mätserdas "Kahvli" otsesaates kiiresti ühe uue blogi valmis. Ma saan aru, et palava prozhektorivihu all polnud mahti paika panna Eestis kehtivat ajavööndi, kuid kui Savisaar uhkelt teatas, et tema on praegu selle blogi ainumoderaator, siis ma ei saa küll aru, kuidas ta jõudis televaatajate küsimustele vastamise ajal kommentaare modima kukkuda. Kiire pilk esimestele kommentaarivirnadele ja me näeme, et väga paljudes kohtades on pelgalt mõni hetk pärast esimese sissekande tegemist jõutud kommentaare eemaldada: Comment deleted / This post has been removed by the author / January 25, 2007 12:33 PM. Võimas vana, kas pole? :)

Ent veel - kui pisut veel blogosfääris ringi nuuskida, siis näeme üllatusega, et pelgalt mõni minut enne aadressile hannesjakiur.blogspot.com esimese sissekande tegemist on keegi sopanäpp jõudnud proovisissekande teha ka teisele sarnasele aadressile nimega hanneskiur.blogspot.com. Selle sissekanne on muidugi üpris seosetu.

Näete - ehkki Savisaar teatas rõõmuga intervjuu lõpus: "Vaadake, valite ükskõik millise erakonna, ikka saate Savisaare", siis mulle tundub pigem, et kui valime Savisaare, siis valguvad veidrad ja küsimärke tekitavad teod ja tehingud ka internetiavarustesse :) Ehk tõsisemalt rääkides tõestas Keskerakonna esimees muuhulgas ühe näpuliigutusega, kuivõrd lihtne ja karistamatu on identiteedivargus internetis:

Palju õnne, argipäevaks!

"Naerupall" on ikka klassika!

Kui hea on töötegemise taustaks nurgas konutavast telepurgist ühe silmaga 1984. aasta multifilmi "Naerupall" näha: see on lihtsalt nii jaburalt tore lugu. Ja et mu mitu kuud siruli olnud digikaamera taas tööle hakkas (ime on sündinud!), siis võtsin kätte ja tegin paar klõpsu. Nii naljakas kui see ka pole - need kaks mamslit, kes teineteist sajatades üritavad pesunööre paika saada, on mulle aegade algusest peale mu oma vanaemasid meenutanud. (Selle mõtte meenumise juures vajus suu kõrvuni:)) Aga tervis hakkab käest ära minema. Kurat, see see on, kui kolleegid punalipuordeni-südikusega ka haigest peast tööl käivad ja kolleege nakatavad.

"Shortbus" - vinge filmielamus

Ma olen kindel, et paljudele see film, John Cameron Mitchelli "Shortbus" (2006) ei meeldi. Liiga otsekohene. Liiga ava- ja vabameelne, näidates elu sellisena nagu see on. Aga mul õnnestus see eile ära näha ning tuleb tunnistada, et midagi nii head, intrigeerivat ja haaravat pole ma tükil ajal nägema juhtunud. Et millest see on? Lihtne oleks ju öelda, et seksist. Aga tegelikult pole seksi avalik presenteerimine filmis peamine. Film küsib, et ehkki pealtnäha võib paarisuhetes ju kõik hästi olla, siis kas inimesed on sisimas ikkagi õnnelikud; kas nad julgevad iseendalegi tunnistada, et nad tegelikult pole ning nad vajaksid hoopis muud. Siin on naine (Sook-Yin Lee), kes idealiseerib kooselu ja seksi oma abikaasaga (Raphael Barker), ent pole oma elus iial kogenunud orgasmi. Siin on mees (Paul Dawson), kes hoolimata pealtnäha ideaalsest ja viis aastat kestnud kooselust armastava elukaaslasega (PJ DeBoy), kavandab enesetappu, sest kardab, et ei suuda oma kallimat piisavalt õnnelikuks teha. Siin on tüduk (Lindsay Beamish), kes selle asemel, et endale tunnistada, kes ta tegelikult on, peidab oma allasurutud mina-pildi dominatrix'ikostüümi. Nad kõik kohtuvad ühel või teisel põhjusel klubis nimega Shortbus, mida peab drag-queen'ist Justin Bond (Justin Bond). Siin võib igaüks oma seksuaalfantaasiad välja elada. Küsimus on selles, kas nad julgevad viimaks endalegi tunnistada, mis nende "täiuslikust" elust tegelikult puudu on. Kõik kulmineerub ühe ootamatu sündmusega 2003. aasta suvel - siis, kui New York ootamatu elektrikatkestuse üle elab. Nagu on Justin Bond ühes intervjuus öelnud: "I was in New York for the blackout. John, PJ, Paul, my ex Sammy Jo (the Scissor Sister's DJ) and I were all in the club on that night Sammy did called The Slide. It was a fun night - people were running around the streets in their underwear and naked. The city was quiet; you could see the stars."

Lisaks suurepärasele kaamera- ja animaatori(!)tööle on filmil tõsihea soundtrack. Soovitan. Huvitav, kas sellist filmi julgeks mõni Eesti kino või telekanal ka näidata? Okei, jätame Pöffi kõrvale - seal linastus see niikuinii.

Viimaks on Robbie Williamsi "She's Madonna" YouTube'is

Nädal aega otsinguid on vilja kandnud - Tuuli, "She's Madonna" on YouTube'i viimaks üles riputatud. Enam ei pea mingit hägust preview'd vaatama. Jaiks! Kuulake loo lõpus olevat dialoogi, mis dräägi sisemonoloogiks üle läheb:

- "What kind of advice would you give Robbie Williams on stage persona to from you, right now?"
- "You're good guy, Robbie. You're Good guy. And sing louder. Little bit louder. You could drop "Millennium" - just drop it. Just sing "She's The One" and we can go home earlier... Good lad. You're good lad..."

Loterii-allegrii Tartu Ülikoolis

Ma olen küll igasuguseid asju näinud, aga tõepoolest polnud mul aimu, et võrdsete hääletustulemuste korral tuleb rahvusülikooli rektori väljaselgitamiseks hakata kulli ja kirja viskama! Ei saa küll mainimata jätta, et tunnen heameelt, et kohe algavasse kolmandasse vooru pääses Ene Ergma, mitte Volli Kalm. Just nagu see oleks tulemust muidugi muutnud. Ja hakkabki kogu tants-und-trall otsast peale. Tõesti, palju õnne!

(Panen siia ka paar teist pilti, mille nägemine tuju lõbusaks tegi.)

Debiilik ründab taas Postimeest

See eksrespublikaanist hull jätkab tembutamist (see sõna oleks küll omane sõbralikule Karlssonile, aga samas võib sobifa ka siia konteksti). Pigem võiks "Ärapanijad" sellele tekstile räpi luua. :)

Kiri.

Kui sina,erik roose,värdjas,kult ja labane varas arvad,et ma ei pöördu postimehe ajalehe asjus Rahvusvaheliste Ajakirjandusorganisatsioonide ja kohtu poole,siis sa eksid. Ja ÜRO ja Inimõiguste kohtule tehtavas avalduses oled oma seakarjaga samuti sees.

*******************************************************

erik roosele

K A E B U S

aivar reinapi,jaanus lillenbergi,mikk maiste,kaire uuseni,mirjam mäekivi,aleksei günteri,kristiina mõttuse,martin smutovi,alo rauna,oliver tiksi,artur gusseinovi,veiko tamme,inna-katrin heina,merit kopli,aarne seppeli,jaanus koovi,evelyn kaldoja,neeme korvi,tiina reinarti priit pulleritsi,heli sibritsi,britt rooseni,riina luige,eva tammsaare,nelli pello,verni leivaku,kalle muuli,erkki bahovski,sigrid kõiva,priit rajaloo,rasmus kagge,villu päärti,vahur kooritsi,agnes kuusi,tiiu põllu,tuuli kochi,ingvar bäkenklau,eva kübara,ene nagelmaa,maie kalamäe,sirje müüri,maris jõksi,ethel roosna,valner valma,asta niinemets,immo mihkelsoni,rein veidemanni,urve eslase,meri kase,andri maimetsa,mart juure,marko lillemägi,helen teesalu,küllike rooväli,urmas seaveri,hille tänavsuu,triin olveti,dagmar hanschmidti,urmas toominga,kaia otti,vahur kalmre,tiina kama,ivi drikiti,nils niitra,raimo hansoni,marko püüa,tõnu keesi,allan karo,katrin ringo,igor taro,liisi polli,aarne oleski,tiina oppi t e g v u s e peale.

1. postimehe töötajad on korduvalt tagamõttega kasutanud minu nime Anne. Kirjutatakse tagamõttega "Annet" sisaldavaid sõnu eesmärgiga kirjutada minu nime väikese tähega. Nimetatakse mind "prügiks","joodikuks" jne. Õhutatakse massitiraazis vaenu ja kutsutakse teisi ülesse mind tapma.
2. postimehe töötajaid on korduvalt tagamõttega kasutanud sõnu,mis sisaldavad tähekombinatsiooni ANNE. Leht lehe järel(iga päev 6-12) korda ühes lehes kordub mainitud tähekombinatsioon eesmärgiga seostada mind küll Keskerakonnaga,küll Rahvaliiduga,küll venelastega,küll mõrtsukatega,küll varastega. Juhin teie tähelepanu asjaolule,et seda teeb postimees RAHA VÄLJAPRESSIMISE EESMÄRGIL.(loomulikult ka laimu,vale,alavääristamise jne. eesmärgil). Võitluse eesliinil on näiteks priit pullerits,kes on isiklikult tuttav mind tappa korduvalt üritanud kodanikega. kaire uusen,postimehe onlini toimetaja aga ei suuda teha karjääri ilma luureorganite abiga ja see on tema meelest kõige lihtsam mind laimates(võiks talle loomulikult soovitada hille tänavsuu või toivo tänavsuu poole pöördumist - pikkade juhtmete tõttu ei tule ta ise selle peale,kust luureohvitsere otsida. Võiks pöörduda ka marica lillemets,ingrid tähismaa,merle liivaku või mõne teise poole,ega luureohvitseridest meil ometi puudus ole - kuidas mina teda aitada peaksin saama. Noh, ma ütlen lillemetsale,et uusenil on raha vaja(kohe san e-maili marica@online.com) - aga imesse ma ei usu!).
3. postimehe peatoimetaja merit kopli tegevus ajab oksele. Tegemist on labase,jõhkra,alatu,ülbe,häbematu,piiratud teadmiste, rumala, kitsarinnalise, südametunnistuseta, pealekaebamisega tegeleva, jultunud, tahtejõuetu, moraalitu, küündimatu, loba ajava, ülbitseva, laiamava, valetava tutvuste abil ülesse upitatud litsiga,kes ajab segi ajakirjanduse ja hilpude ostmise ja müümise ning arvab, et ajalehe tegemine on sama, mis kirjandi kirjutamine.

Anne Pallav
pootsu2004@yahoo.ca

Milano moekevadel on ERKIga sarnasusi

Ehkki ilmakaardid kinnitavad, et Milanos on praegu sama soe/jahe kui Eestis ning eks sealgi aeg-ajalt sajab, oleks ma parema meelega praegu seal. Vähemalt on valgem ning sajuvõimalus on väiksem. Sel nädalal võiks Milanos olla juba sellegipärast, et alanud on meeste moenädal, kus disainerid ja brändid tutvustavad oma 2007/2008. aasta talvekollektsioone. Eelmisel laupäeval Salme kultuurikeskuses ERKI moeshow'd näinuna oli huvitav jälgida, et paljud (siinsete) noorte (hullud) ideed on ka suurte brändide kollektsioonideks vorminud. Ehk teisisõnu - kuigi vaevalt nüüd Kirill Safonov või rootslane Daniel Ivarsson DSquared2-ga koostööd teeb, on nende kollektsioonides midagi sarnast. Esimene on fotojäädvustus Safonovi tööst "Veider laps - MAKI" (autor Artur Sadovski), teine DSquared2 show'st (põhjalik ülevaade nähtav Vogue'i koduleheküljel ning kolmas taas ERKI moeshow'lt, mil viimase disainerina esitles oma tööd Ivarsson (autor Artur Sadovski / montaazh).

Õpime ära uue sõna: blogorröa

Üks tore sõnakogumik nimega Urban Dictionary õpetab meile igasuguseid uusi sõnu. Minu tänane vaieldamatu lemmik on blogorrhea ehk maakeeli blogorröa. Sõnastik ütleb:

Blogorröa:
1) sissekanne, mis on tehtud blogisse lihtsalt sissekande pärast, mitte sellepärast, et kirjutaja täna midagi huvitavat tegi.
2) blogi, mida iseloomustab laiaulatuslik jauramine täiesti ebaolulistel teemadel; tõenäoliselt kannatab blogija kontrollimatu mölapidamatuse ehk blogorröa all.

Suurepärane seletus väga paljudele kõik-ruttu-nüüd-blogima-sest-oh-see-on-popp-kampaania käigus tekkinud blogidele. Selle sõnaga võib põhjendada Priit Pulleritsu suusablogi või Edgar Savisaare ma-ei-tea-mis-teema blogi ülevoolavat jutuvada.

Mõni peesitab Indias

Sellal, kui mina pean mõtlema, et kas järgmise nagina ajal maja koost laguneb ning kui tuule tõttu vihm praktiliselt igast suunast sulle tänaval jalutades näkku löristab, saadab mõni Goa rannalt kadestavkuumi sõnumeid:

"Ilm on sitt - päike paistab pilvitus taevas, hästi soe on, kohisevad lained limpsivad varbaid. Ja kohalik õlu on külm ja ilgelt hea. Negru veel pole, jama päike, ei teind ühe seansiga pruuniks. Aga ma pole jonni jätnud! Õhtul öökluppi mäurama."

"Kas teil on orkaan juba kohal? Meil läheb endiselt hästi. Ilm soe ja kolame ringi ja käime rannas ka paari tunni kaupa, rohkem ei kannata. Homme läheme miskisse kohalikku loomaparki."

Kurat! :) Aga samas, ega ma väga kade ka pole, Kats! Pigem on mul hää meel, et said mõneks ajaks eemale. Mina võin niikaua meenutada lihtsalt oma ootamatut tervisekapsli külastust aasta lõpus Kalevi Spas. See oli ütlemata naljakas kogemus, kus mind rohkem kui poolteist tundi mätserdati ja mutserdati, kooriti vetikatega ja pehmendati roosiveega. Väga naljakas kogemus. Ma nüüd ei tea, kas ma soovitaksin kõigile ligi tuhandekroonist kuuri, aga kui selline võimalus peaks tekkima, siis minge proovige järele. Pärast olin rõõsa nagu beebi. Hea uuele aastale vastu minna. :)

Debiiliku saladus lahendatud

Et kodanik Anne Pallav jätkas ajakirjanike kimbutamist, otsustas kolleeg Triin välja uurida, kes see tegelane siis ikkagi on. Tuli välja, et pole olemas kahte Anne Pallavit, vaid et tegu on ühe ja sama isikuga. Riina Vändre, IRL-i meedianõunik ei pidanud paljuks meile oma endise erakonnakaaslase käitumist selgitada:

Anne Pallav oli meie erakonna liige, ta arvati taolise tasakaalustamata käitumise pärast välja kui ma ei eksi, siis septembris. Tol korral pommitas ta Eesti Päevalehte ja meil paluti ta korrale kutsuda.
Meie liikmed rääkisid Annega, ta küll lubas sellise käitumise lõpetada, aga pärast IRL volikogu 22.oktoober jätkab ta juba mitte enam meie liikmena, valikuliselt meie liikmete pommitamist samasuguste ähvardustega nagu allpool, sh olen ka ise üks tema vihaalustest ja minu puhul ei hoidu ta ka roppustest.
Anne on hariduselt majandusküberneetik ja tõepoolest teadmiste poolest ka tark inimene, samuti on ta üksik inimene. Kahjuks infotehnoloogiliselt suutlik inimene. Ei oskagi täpsemalt öelda, mis hetkel tal tervisehäire välja lõi, aga selge see, et tema käitumine häirib vahelduva eduga erinevaid organisatsioone või inimesi, kes teda millegi poolest ärritavad. Võib täheldada, et ta hakkab reageerima pingehetkedel, kui ühiskonnas on midagi erutavat toimumas, a la ärevus õhus, nagu praegu valimiseelsel perioodil kõigis meediakanalites üsna tuntavalt hetkel üleval on.

Seega kui Anne Pallav Teid jätkuvalt tülitab, siis võtame IRL-st temaga ühendust ja palume lõpetada. Kahjuks võib see tähendada olukorda, et ta kolib oma nime alt mõne teise nime alla (mulle kirjutab ta vahel ka kass Basiliona). Tavaliselt ta kontaktivõtu peale rahuneb. Mu isiklik arvamus on, et ta üksikuna (õnnetuna) tähelepanu just vajabki ja võtab mõistuse mõneks ajaks pähe tagasi.

Loodan Teie mõistvale suhtumisele ja kui asi ei lõpe, siis me võtame kindlasti mõned sammud tema rahustamiseks ette.

Lugupidamisega,
Riina Vändre
IRL meedianõunik

Postimehe lõuna: patroleerima Kaanaria saartele

Äsja lõppenud Postimehe arvamusliidrite lõuna üllatas end sellega, et ehkki ajalehe 150. sünnipäeval oli teemaks valitud "Kui kauaks Eesti meest?", otsustas president Toomas Hendrik Ilves sootuks muusisulise ettekande teha. Ehk nagu ütles ärapanija Mart Juur: "Koolis öeldaks sellise kirjandi kohta, et hea sisu, kuid paraku teemast mööda." Nii võis Ilvese kõnet võtta pigem presidendiliku (ja programmilise) pöördumisega erakondade poole valimisralli sissejuhatuseks.
Lisaks kahekiiruselisest Euroopast rääkides kutsus ta parteisid üles pöörama oma valimiskampaaniates märksa rohkem tähelepanu Euroopa Liidule, sest sellest on huvitatud nende valijaskond, eestlased: Eesti ühiskonna toetus euroliidule on kõrgem kui üheski teises liikmesriigis. Olen nõus, et eestlased võiksid rohkem tunda huvi Euroopas, eelkõige aga mitte Brüsselis, vaid liikemesmaades toimuva vastu. Aga...
Samas kõlab üpris veidrana etteheide, miks Eesti laevad ei ole läinud" patroleerima Kanaaria saartele", takistamaks mustanahaliste immigratsiooni. Tõepoolest, miks? Äkki võiks enne pöörata tähelepanu oma asjadele, näiteks oma merele ja siin tolknevatele või mere põhjas vedelevatele mürgilaevadele, alles siis räägiks muudest muredest? (Kuigi ega mul poleks midagi selle vastu, kui meil oleks õigus kaasa rääkida Portugali Algarve piirkonna viinamarjasaaduste hinna või Egeuse mere sadamamaksude osas. Saaks odavat veini ning Ateenasse jõudes pääseks eksootilistele rannikulähedastele saartele märksa odavamalt. :))
Ent tõsiselt - isegi siis, kui suudetaks mõista anda, et euroliidu ühtne välispoliitika mõjutab meid kõiki ning sealhulgas on ka mustanahaliste sisserändel meie elule kaudne mõju, ei pane selliste loosungitega kedagi uskuma, et mõni mustanahaline viitsiks ainuüksi selleks merd ületada, et kuhugi kõledale Eestimaale välja jõuda.

Ja nagu me Evelyniga tähele panime: presidendil on eesti keel palju paremaks läinud. Endiselt teevad muret osastavad käänded ("vajan lühike aeg ja pikk härjapiits" jne), aga küll ta edeneb.

Maast lahti, jälgid kuldid!

Siis, kui igareedene lehetöö tehtud sai, heitsin pilgu oma kirjakasti ning - mida ma näen! Sarnaselt K-le olen minagi saanud kirja kelleltki idioodilt nimega Anne Pallav, kes kirjutab järgmist:

Jälk kult,andri maimets!
Uusaasta soovid!

Et alanud aasta tooks surma sinu jälki suguvôssa,sinu perekonda. Surma sinu vanematele,lastele ja teistele lähisugulastele. NEEDUS sinu suguvôsa peale. Pisaraid ja verd sinu tutavate peredesse.
Hävingut sinu ellu. Valu,muret,vaeva,häda,ônnetust,haigusi sinu jälgile perekonnale,katku sinu kodusse,verd sinu töökaaslaste ja tutvuskonna kodudesse. Ônnetusi sinu laste peale.

Vihkan!

:) Ei oskagi kuidagi kommenteerida. Peale selle, et Res Publica ja Isamaaliidu ridadesse kuuluv Anne Pallav võiks (kui ta seda veel teinud pole) oma nime mustamise eest sellise süüdimatu jobu kohtusse kaevata. Ma muidugi loodan siiralt, et tema see polegi. Hip-hip!

Eesti elu on ikka naljakas

Eesti elu on tõepoolest naljakas. Aastal 2007 saab vaid tõeline meediaignorant või veebivõõrik (kas nende mõistete vahele võib võrdusmärgi tõmmata?) öelda, et blogindus on midagi ekstraordinaarselt uut ja enneolematut. Siinkirjutaja blogib muretult juba 2002. aastast alates, sõber Siim Teller minu mäletamist mööda isegi veel varem jne, ent nelja aasta jooksul on seda meediumi ja selle võimalusi üksnes naljaks peetud.

Seda hoolimata sellestki, et Technorati andmeil on üleilmne blogosfäär viimase kolme aasta jooksul suurenenud kuuskümmend korda ning oktoobri algul loeti blogisid maailmas kokku 34,5 miljonit. Arvestades, et see number kahekordistub kuue kuu jooksul, pole imestada, et praegu arvatakse neid veebis olevat ca 55 miljonit.

Aga näe, väikesesse Eesti-nimelisse maanurka seal kusagil Läänemere kaldal jõuab veebi sisu tegelik olemus ja selle üha avarduvad võimalused alles siis, kui põline uue meedia vastane Priit Pullerits või Edgar Savisaar valimiste eel blogima hakkab. Uskumatult naljakas on see Eesti elu tõepoolest. Ja ometi armastame me pidevalt endale rinnale taguda ja teatada, kuivõrd väärikad tiigrihüppajad oleme. See on vist ammu selge, et peale formaalse hüppe jäi sisuline hüpe ära. Või siis teisiti - pärast esimest möirgega tehtud hüpet jäi see suur ja töhm tiiger ühe koha peale kukalt kratsima ja mõtlema, et kuhu ma nüüd sattusin ning ei tea, kuhu poole see kodu küll võiks jääda... :)

Head uut aastat, sõbrad!

Ma usun, et mõnele siiasattunule on esimeseks küsimuseks, "kas tõesti Maimets ise?" - Jah, see olen mina.

Niisiis, palju õnne kõigile politikaanidele, kes eestikeelses valimiste-eelses poliitbloginduses käppa katsuvad. Kõigile teistele soovin aga head uut aastat. Hoolimata sellest, et 30. ja 31. detsembri pidustustest on värin endiselt keres ja saba nagu polekski. Hea küll, Tartus Vanemuise kontserdimajas ja teatris toimunud aastalõpuballi korralduse üle tuleks pisut nuriseda: ligi 3000 inimene pressimine kahte majja on ilmselgelt võimatu ülesanne.
Hoolimata sellest, et Paavo uue teatrijuhina ka kinni telgitud terassi üle uhkust tundis. See oli hoopis umbne ja uimastav paik, mistõttu jääb üle vaid vaimusilmas ette kujutada, kuidas presidendipaar 24. veebruaril õhtutualettides külalisi vastu võtab, kõigil õhupuudusest kurk kipitamas ja hiidpuhuritest umbseks köetud ruumis lendlevatest tolmutortidest nina kinni. Mazeltov!
Pidevalt kahe maja vahel saaliv inimlaviin ummistas ka ballisaalide ukseavasid ja tualette, rääkimata sellest, et põhjalikult valmis mõeldud programm jäi paljudel nägemata: saalidesse ju ilmselgelt ei mahu ning ekraaniga varustatud paikades oli heli niikuinii maha keeratud (majasisese korraliku teletehnika kasutamine oli samas väga nutikas leid). Hea, et südaöise euroshõugi ära nägi - selleks tuli nii mõnelgi ligi poolteist tundi varem saalis kohad muidugi rabada. Aga kokkuvõttes: mis siin nuriseda, saigi hoopis end veinijoomisele ja heade sõpradega kohtumisele pühendatud.

Uue aasta tulemine oli see-eest küll meeleolukas - sõprade, jabura teleprogrammi ja varahommikuni voolava vahuveiniga (miskipärast otsustas teletüdruk Tuuli Roosmaga kaasa tulnud seltskond lahkuda peolt teiste kokku ostetud pudelitega, kilekott käe otsas klirinal kõlkumas). Mnjah!

Ikkagi ei nurise. Liiatigi, kui tsiteerimist jätkata, võiks kasutada Ingrid Tähismaa sõnu tänases Kroonikas: "Uus aasta tuleb eriti hea!" Eksju.